Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist. Kui me nädala eest seiklesime Lõuna-Aafrika vabariigi põhjaosas lasime ent pimestada kuulsa teemandikaevanduse kalliskivisärast ja, ja lummata Krüger rahvuspargiliikide rohkusest, siis täna oleme jõudnud sama maa lõunaossa ja mis on siis sealsed tähtsaimad märksõnad. 1900 ala nimetada kapimaaks, juba see nimi ise niisugune eksootiline ja natuke naljakas ja vaatame, milline see kappimaal kõlab nagu lastejutu pealkiri ja midagi muinasjutulist. Igatahes. Sedamoodi laulis sani ehk Buschmanni mees ja tema saatepildina kõlas vibunöör, et sellega ta andis nagu laulule rütmi. Laulu nimi on ka vahvas jälituslaul. Et need sonid ehk Pusmanid olid juba tuhandeid aastaid tagasi nendel Aafrika kõige lõunapoolsemates aladel liikumas ja oma lõpututel jahiradadel kulgemas ja Nemad olidki kõige vanem inimkultuur, kes sealkandis elas ja umbes 2000 aastat tagasi tulid siia selline rahvas nagu koek Hoe. Ja need koekvoe rahvas oli mõneti nende sanide Pušmonite sugulased, nad on pisikest kasvu hapra kehaga aga nemad olid siis juba karja kasvatada, töötajad ja nende järeltoolid siis juba valged inimesed pantud siiakanti siia Lõuna-Aafrika kõige lõunapoolsemas ossa üldse välja ei jõudnudki. Aga valged kolonistid tulid seest juba üle 300 aasta tagasi. Ja nii koekoed kõiga, sanid, needed lihtsalt kolonistidele jalgu ja praegusel ajal, kui ma näiteks seal nüüd ringi liikusin, mina ei näinud küll mitte ainsatki selle maa põlisasukat. Et nad lihtsalt nende sajandite jooksul kas hävitati, aeti välja niisugustele villatutele aladele põhja poole. Ja sellest põlisrahvast ei ole kappimaal järel mitte, kui midagi vastu jalutavad, siis vastu jalutavad küllalt huvitavad inimesed selles mõttes, et et see on üks kahest Lõuna-Aafrika provintsist, kus üle poole inimestest on mitte neegrid ehk siis mitte mustanahalised, vaid üle poole inimestest on kas siis segaverelised või valgenahalised. Ja segaverelisi on kõige rohkem, see on kõige suurem rühm inimeste rühm, etniline rühm seal praegusel kapimaal. No inimesed, kellel siis kunagiste põlisasukad olete, veri võib soontes voolata, aga osaliselt ja seal on kolme rassisegu, tegelikult seal on nende põlisaafriklaste verd, siis on seal valged inimeste ja mustade inimeste järeltulijaid, aga seal on ka väga palju omal ajal kolooniate ajal toodisi ja Aasiast orja tööjõudu ja need on siis hoopis Aasiast pärit inimeste ja valgete või neegrit segavereliste perede järglast täiesti meeletult kirev pilt, väga kirev pilt ja väga erinevad näod ja näotüübid. Ja nahavärvid ja valgeid inimesi on siin kapimaal ka suhteliselt rohkem kui mis tahes muus Lõuna-Aafrika osas. Neid on siin tervelt ligi üks viiendik, aga need on, kui nad on need aafrikaanid ehk siis need põlisvalge, kes on siin ka elanud üle 200 aasta, siis nad sageli on ka näost niivõrd pruunid, et ei olegi nagu valge inimese moodi. Ühesõnaga, valgete inimeste nägusid näed sa siinkandis rohkem kui kus tahes mujal Lõuna-Aafrikas. Ja selle põhjuseks omakorda on see, et ühtpidi on siin põlisvalgete elanikkond suhteliselt suur, aga teistpidi see on kõige sagedamini turistide poolt külastatav osa Lõuna-Aafrikast, väga palju turiste käib siin. Ja nemad käivad siin muidugi sellepärast, et siin on tõeliselt mõnus olla. Et ei ole ühtegi teist Lõuna-Aafrika osa, kus oleks nii mõnus kliima selle Me tabasime kohe ära, kui me tulime nüüd sellest, et Lõuna-Aafrika põhjapoolsest otsast ühe siselennuga siia kapimaale naisna linna lähistele nagu lennukist maha astusime, siis selle Aafrika niisuguse peaaegu taluma kuumuse ja päikese asemel võttis meid vastu nisugune pilvine taevas. Natuke isegi piserdas vihma ja temperatuur oli just eestlasele väga koti mööda, see oli mingi natukene peale 20 kraadi soojakraadi. Niisugune hea, hea, mõnus kliima. Muidugi on siinkandis ka väga palju head teedevõrku, väga kaunid linnad. Niisugused ilusad korrastatud maastikud, stame järgmistel päevadel kohe kogesime võrreldes nüüd selle Lõuna-Aafrika põhjapoolse osaga ja kui üldse midagi ette heita sellele Kapi maale tänapäeval siis natukene nagu isegi liiga vähe on seda ehedat Aafrika hõngu sealkandis töötada oma aruga turistidele vist meelepärane olla ta ja, ja see on ikkagi juba ajalooliselt niimoodi kujunenud, sest ta on kohe, kui need kolonistid siia saabusid, siis kapimaa oli nende jaoks niivõrd sobiv piirkond, et siin kolonistid juba hakkasid ise põlde harima ja see on nende nagu ka ja, ja et nende kolonistide nägu ja naisna linna poole sõites oli veel üks asi, mis kohe silma hakkas, erinevus võrreldes selle Lõuna-Aafrika vabariigi põhjapoolse osa ka, et siin oli palju metsi. Kuna siit ookeanilt tulevad kogu aeg niisked õhumassid, siis, siis on siin näiteks selles naisna ümbruses on päris niuksed metsased alad Pole üldse savanni näha. Ja naisna linn ise on ka tegelikult algselt tähendanud kohe-kohe keeles sõnajalalehti. Et ongi olnud metsale ja sõnajalgades paik. Ja ongi kummaline, et sellest kappima kunagistest põlisrahvastest ongi jäänud siia praeguseks ajaks järgi praktiliselt ainult mõned kohanimed ja nii on ka see naisna, aga naisna linn ise. Suurepärane, ühesõnaga läksime niux koloniaalaegsesse suurde puust, telli see pidi olema siis Lõuna-Aafrika kõige suurem puitehitis ja noh, mis siin viga puidust ehitada, kui metsa on ümberringi nii palju. Ja siis sa puidust puitu nad kasutavad tähtsad praegusel ajal on ikkagi niimoodi, et need on nagu sisse toodud puuliigid Euroopast ja Põhja-Ameerikast. Et neid põlisliikidega, see on, on tegelikult väga vähe järgi jäänud ja siin olid ilmselt mingisugused eukalüpti mõned okaspuuliigid, Ameerika päritolu, millest see hotell oli ehitatud ja, ja mis algselt väga huvitavad ja haruldased puuliigid, mis siin kunagi kasvasid. Need on järel siinkandis ainult kaitsealad. Aga sellel naisna linnas, noh siis sa lähed ookeani äärde, einestada suurepäraste kalatoitudega terrassil, mõnus briis puhumas mere pealt, siis sõidad paadiga teed väikse lõbusõiduringi seal ookeani peal. Linn ise on niisugune puhas hästi. Ja noh, muidugi valged, et inimesed on seal kindlasti vaevalt veerand näha, aga kogu elanikkond on suhteliselt nagu näha kohe, et nad elavad suhteliselt hästi niukesi, lausa räbaldunud ja ülivaeseid aafriklasi. Sa seal kesklinna tänavatel üldse ei kohtagi. Nii et need kõik on niisugune nagu väga tore ja, ja idülliline. Ja et seal siiski on ka see teine aafrika pool olemas, sellest ma sain niimoodi teada, et ma ise läksime oma eestlaste rühmaga järgmisel päeval ühele pikemale ringsõidule. Aga mul oli kaasas poeg Pärtel ja tema noormees ütles, et ta nii tüdinud sellest sõitmisest kogu aeg, et tema tahaks lihtsalt jalgu liigutada ja läheks nagu mägedesse kõndima. Ja ta sai nii-öelda vaba päeva läks naisnast lihtsalt silmalt kuskile mägedesse ja kui ta tagasi tuli õhtul, siis ta rääkis, et ta oli sattunud esimestes orgudes niisugustele suurtele aladele, kus olid siis niisugused viltu vajunud osmik, kott, ehitatud täiesti suvalisest kättesaadavast materjalist tänavad täiesti porised. Lävel, majade lävel istuvad niisukese tapaatse näoga tõesti räbalates inimesed ja noh, ega keegi teda seal ei ohustanud ja ma just mõtlesin, et kas ohtlikke juhte olnud, ütles, et, et nad olid niivõrd tuima, niisuguse elu tüdinud olekuga äkki ka midagi pruukinud või? Nad on lihtsalt vaesed, vaesus tekitab stressi, sellest mulle ka seal ju kasvab mühinal, igasugune asi kasvab küll jah, aga isegi selleks peab raha olema, põhiline nendel ülivaeste aafriklaste on sisse, et neil ei olegi lihtsalt mitte midagi teha. Ja neil ei ole ka mingit perspektiivi, mingit elulootust ja nad lihtsalt kuidagi noh, lihtsalt on. Aga kuidas nad siis üle pea elus püsivad, nii, palju nad siis midagi saavad? Jah, et neil on mingi mingisugune osmik mingist juhuslikust materjalist ja mingisugune toit, et nad päris nälga ei sure. Linna lähedalt leiab seda muide rohkem kui kusagilt kaugemalt, sest seal on juba eramaad ja põllud. Ja tegelikult inimesed vaatasid teda küll umbes sellise pilguga nagu Pärtel rääkis, et noh, et umbes nagu valge vares oleks sattunud nende hulka nutika, valel ajal vales kohas. Aga midagi, nad ei teinud ka, et noh, et miks ta valge vares oli nii jah ja, ja noh, mingit kontakti ei tekkinud, eks ole, lihtsalt matavad turisteksis ära, läks valesse kohta, aga tegelikult On see nii Lõuna-Aafrikas kui ka loomulikult kapimaal, et see vaese elanikkonna kiht on ikka ikka väga, väga suur ja kapimaal annad siis tihtipeale just kuskil linnaservades nendes lummides mõnikord need ruumid hakkavad ka silma, aga mõnikord nad nii väga silma ei hakka ikkagi. Ühesõnaga naisturistil ei soovitaks ikka nii väga kondama minna, eks ole, üksinda no päris juhuslikult ja silmal, et võib-olla tõesti, aga teistpidi võib küll öelda, et ega et sellel kapimaal on see riskiaste nendes väikelinnades ikka väga madal, et ütleme, Lõuna-Aafrikas üldse on, ütleme see kuritegevus seotud ikka suurte linnadega. Aga nende väikeste linnade äärealadel nendes lummid seal olemas. Aga need väikelinnad on, on ikkagi rahulikud ja tegelikult võib seal ikka ausalt öeldes päris vabalt ringi käia. Noh, sa, ilmselt kui üks üksik valge habras naisterahvas kogemata satub sellisesse slummi, siis ta lihtsalt pöörab ümber ja läheb siit minema, ikkagi talle seal ei meeldi olla. Et lihtsalt laheneb nagu iseenesest. Et naist maa linnast me liikusime siis nagu juba Kaplinnapoolena Kaplinn on siis nagu kapimaa kõige suurem linn ja sinnasõit. Ta võttis meil aega kaks päeva. Ja need maastikud, mis me enda ümber nägime, olid tõesti niisugused väga kultuursed, kultuuristatud, korrastatud, et kenad nisukesed nunnud külad ja väikelinnad. Hästi hea teedevõrk, suurepärane niukene, teenindus igal pool. Ja kuskil seal Kaplinnast 60 kilomeetrit algas siis selline piirkond, mille nimi kappimaal on Winlen eesti keeles, kuidas ta võiks olla siis midagi veiniga või, ja veinialad või võib-olla võiks veinimaad Vainilen, nuia, veinialad, ütleme jah, et siuke piirkond kõige rohkem neid viinamarjavälju on just Kaplinnast ütleme seal poolesaja kilomeetri raadiuses ümberringi, aga neid on ka mujal kapimaal. Asjatundjate jaoks on Lõuna-Aafrika veinid vägagi hinnas. Muidugi ja, ja loomulikult pidime meiegi siis tingimata vaatama, kuidas veiniajamine sealkandis käib ja ja muidugi sinna lausa oodatakse valgeid inimesi ja teenindus on viimase peal ja, ja räägitakse väga põnevaid jutte, et kõik see veini ütleme, tehnoloogia on viimase kaasaegse sõna peale ei mingeid puust. Veinitünn, mis oleks tegelikult just väga põnev. Ei, praegusel ajal on kõik roostevaba teras ja piinlik puhtus ja aga siis antakse muidugi degusteerida neid veine, neid on nii palju sort ja ja räägitakse väga põhjalikult sellest kogu sellest veinitootmisest seal Lõuna-Aafrikas ja sealt saimegi, vähemalt mina sain endale kõrva taha siis selle, et Lõuna-Aafrika on ikkagi kindlalt maailma 10 esimese veinitootja seas. Üks Lõuna-Aafrika veinid on hinnatud. Et need esimesed viinamarjaistandused loodi juba Hollandi kolonistide poolt 1600.-te aastate lõpupoolel, aga needsamad Vahemere-viinamarjasordid, siin on kliima natukene teistmoodi kui Vahemere ääres kuigi väga sarnane. Aga mis erinevused on, et esiteks on siin natukene jahedam, teiseks on siin natukene kuivem kui enamikus Vahemere-viinamarjaaladel ja kolmandaks on selle jahedusega ometi ka päikest veidikene rohkem, kui on Vahemere ääres ja selle tõttu need viinamarjad on tohutult aromaatsed ja nendest on väga kerge häid veine teha. Ja siis me saime veel ka selle selgeks, et muidugi lõuna-aafriklane keskmine lõuna-aafriklane ise nagu mingi veinisõber ei ole. Tema silmis on, on vein selline hea kaup, milles saab hästi raha teenida. Jah, aga ta ei saa aru, miks basse maitseks ja et neil on mingisugused omad, vanad siuksed, hollandiaegsed oma sordid muidu hoopis teiste nimedega kui näiteks meie Eesti poodides Lõuna-Aafrika veinid, aga lõuna-aafriklane pruugib keskmiselt veini vähem, isegi kui eestlane, mida tema siis pruugib? Õlu näiteks läheb palju paremini ka kohalik muidugi jah. Aga ta banaaniõlu ja seal teevad seal vist kanga Rocco ja see siinkandis on kõik väga tsiviliseeritud ja viisakas ja ja siinsed õlled on, on täiesti euroopaliku maitsega igatpidi, aga ikka kohalikku joovad, mitte, et Taani oma neid ei, mitte Taani on, aga seal on oma õlletehased korralikud ja korralik, selline standartne õlu tuleb sealt aga aga veini noh, näiteks mingid niuksed nagu veiniga tuuri nagu selles mõttes nagu Itaalias või Prantsusmaal ei ole ja veini juuakse mingi Prantsusmaaga võrreldes mingi kuus, seitse korda vähem, et ta on tõesti huvitav, et see ei ole siis juurdunud, arvestades ameti, niivõrd kõrgetasemelisi neid veinitööstusi sihukesele ei ole rahva sekka läinud ei ole, sellest on jäänud ikkagi sellest niisugune saanud mingi toode, millega saab head äri teha. Ja muidugi kui sa neid veine seal degusteerida degusteerimine, mina ei ole mingi veiniasjatundja, aga aga see käib ju teatavasti nii, et sa võtad selle pisikese linnu nokatäie endale natukene suhu muigutamiseks, aga kui käisime kaks veinikeskust läbi ja siis noh, keskpäevaks oli siiski meeleolu muutunud üsnagi ülevaks. Ja me ei saanud midagi aru, mis vahe on ühel või teisel. Ei isegi sai aga lihtsalt meeleolu läks nagu nagu üles lakke ja ja siis me otsustasime samal päeval vallutada kohe laudmäelaudmägi, on siis selline. No peaaegu et Kaplinna panoraami tunnusmägi, kus ta oma nime on saanud, nime on ta saanud selle järgi, et ta niisugune kalju, mis on kilomeetri kõrgune, peaaegu mere äärest peaaegu püstloodis järsak, aga see kaljupealne on sile nagu laud ja selle laua läbimõõt on kolm kilomeetrit. Ja see on niisugune koht, kus noh, iga kapimaal käijate elab ära käima, sinna väga mõnus minna. Sest et sa ei pea mitte jala ronima, võid sinna, läheb köisraudtee siis on selge, miks te nii rõõmsalt olite valmis seda tegema. Ja peamine põhjus oli, oli siiski hoopis see, et ilm oli tõesti tee soosiv. Sest see laudmägi On väga tüüpiliselt ta nii kõrge ja otse ookeani ääres, et need niisked õhumassid tekitavad selle laudmäe tippu tohutud pilved ja udu. Ja mis sa sinna udusse ikka ronid, sa ei näe midagi. Isegi seal üleval on väga tihti meeletu tuul, stani kõrgel, lausa eluohtlik ja päevi, kus köisraudtee üldse ei liigugi sinna üles laudmäele, sest et see on lihtsalt liiga ohtlik, ebamugav. Aga see päev oli niukene nagu kompu, päike paistis, tuult peaaegu ei olnud. See oli see põhjus, miks me sinna läksime ja laudmäelt sa näed muidugi selle selle Kaplinna ärada nagu peo peal seal. Noh, ligi neli miljonit inimest, niisugune meeletult suur linn, väga kaunis, peaaegu vaade nagu lennukist. Ja, ja siis sa näed muidugi seda piiritut ookeaniavarust ja ja neid uhkeid kaljusid, mis seal ka ümberringi kõrguvad. Minu jaoks ometi ei olnud vaade põhiline, vaid mina sain oma elamuse kätte hoopiski nendest taimedest ja elukatest, keda ma seal kohtasin. See laudmägi on kolme kilomeetrise läbimõõduga, teistpidi kaitseala ja seal näiteks taimestikust on kümneid tohutult haruldasi liike, nad on kõik neist pisikesed, puhma kõrgused või madalamad. Aga õisi oli ja kõik see kooslus kokku, noh, see. Me oleme eelmistes saadetes ka märkinud, et seda nimetatakse Finbossik, üks ehk siis niisugune eriline, haruldane taimekooslus, kus on uskumatult palju erinevaid taimeliike ja mille sarnast ei ole mitte kusagil mujal maailmas. Vot seda sa saad seal imetleda ja suuri loomi seal muidugi ei ole selle selle kaljupealse peal, aga aga üks nendest loomadest, keda me seal laudmel pikalt imetlesin oli kapimägi Naaman. Naljakas nimi, kapi ütleb juba seda, et tema loomulikult elab ainult kapimaal. Aga välimuselt meenutab ta tõtt-öelda kõige rohkemaks poolemeetrist roti, kellel ei ole saba taga. Ja ta seal kõõlus seal kaljudel ja mässis neid puhmad seal. Ja selline sõbralik ta. Tal oli ükskõik, ema on niivõrd osav ronija, et ta oli sellistel kaljunukkidel kõhu noh ükski inimene mitte mingil juhul ligi ei saa, ta on paarikümne meetri kaugusel, aga noh, ligi 100 ei pääse ja seal ta tundis ennast väga kindlalt. Aga hauganud, kus tema ees peaks võib-olla tõstma see, me oleme tegelikult sellest loomast rääkinud kunagi, kui me kohtasime teda Namiibia kõrbes, et tema kõige lähem sugulane on elevant. Nii et, et see peaks ikkagi tõstma tema nagu kuidas see võimalik on. No tooma teadlased niimoodi ütlevad noh, niisuguse liigi tunnuste ja niisuguse nagu seaduse järgi loomariigi jaotuse järgi on kõige lähedasem tale elevant, Suur sugulane, järelikult austame taamanit juba mõnevõrra rohkem. Ja, ja teine asi, kui sa ikka näed, et kuidas ta ronib mööda täiesti siledat vertikaalset kaljupinda üles, lihtsalt läheb nagu krõbin ja tal on seal jalgade all nisukesed padjandid, mis on, toimivad nagu imi napad ja nendega ta niimoodi liigub seal mägedes. Et siis siis vaatad, et jaa, et selline akrobaatika väärib aukartustkell. Ja, ja loomulikult just nimelt niisugune laudmäetaolised, niisugused kaljud on tema jaoks nagu noh, tõeliselt kindlused, ükski kiskja teda siin ei ohusta. Aga noh, sealt laudmäelt me läksime siis sinna Kaplinna ja elasime seal Kaplinnas mitu päeva sellest linnast ma ei tahaks pikalt rääkida, sest see on miljonilinn, tal on miljon palet, erinevad linnaosad omaette maailm täiesti ja kindlasti Need, kes harrastavad linna turismi nende jaoks Kaplil on suurepärane paiksinuid, nädalate kaupa lõbutseda ja ennast hästi vabalt ja hästi tunda, kindel see. Aga kuna mind ikkagi rohkem tõmbab loodus, siis siis need retked väljapoole Kaplinna nendest oli kõige elamuslik hommiust sinna kappi poolsaarele sõitmine, kapi poolsaar ulatab siis linnast lõuna poole mitmekümne kilomeetri pikkuselt. Ja selle kapi poolsaare tipus on hea lootuse neem. See vähemalt see nimi on vist eestlasele küll tuttav. Ja üpris kummaline, et miks tal niisugune nimi on. Jutt on selline siis, et Portugali meresõitjad, kes sellest neemes mööda said, need olid juba enam-vähem kindlad, et nüüd nad saavad ümber Aafrika lõunaotsa sõidetud ja et nad pääsevad siis Portugali poolelt Indiasse juba. Ja see oli nagu andis head lootust, et pääseda siis vürtsimaadele ja nemad selle nime panidki ja nemad selle panid. Kuigi ajalugu ütleb ka seda, et tegelikult Ta oli sellel neemel alguses hoopis teine nimi ka portugallaste pandud selle nimi oli tormide neem ja kui ma seisis, ei kõla üldse nii hästi, ei kõla hästi ja, ja miks ta niisugune nimi on, seda oli, oli väga hästi näha seal hea lootuse neeme maja ka kõrval kõrgel kalju otsas seistes ja seda piiritut avarust lõuna poole vaadates. Et sellest Neeme tipus ta tulevad siis nagu lained ja tuuled nagu mitmest ilmakaarest kokku ja kerkivad tohutu kõrged niuksed, vahused, harjad, nii et see tormide neem on, on nii mõnegi meresõitja hukatuseks olnud, tegelikult aga portugallaste-le oli ta siis heaks märgiks, noh, ta oli nii ja teisiti, et, et noh, et tal on nagu 102 nime kihti tegelikult, et et aga need pole ka kuskile kadunud. Diaalse tormide neem on lihtsalt lihtsalt niukene vana nimetus ja, ja ütleme siiski, praegusel ajal on ta saanud ajalooliseks nimeks. Praegu nimetatakse seda ikka hea lootuse neemiks. Aga see hea lootuse neem on ka mitu head sajandit vana, sest kas mitte ja 16 sajand polnud, kui need portugallased hakkasid oma tohutuid retke? Last, see oligi nii ammu ja, ja praegusel ajal Laan selle hea lootuse teeme, noh, ütleme selle nime mänguga, seostub hästi veel ka seal kõrval olev hästi suurlaht, selle nimi on vale laht ja see on sellest saanud nimeta. Et väga paljud meresõitjad, kes väga hästi nüüd ei teadnud, kuidas geograafia siis kujutleti, et hea lootuse neem on kogu Lõuna-Aafrika ka kõige lõunapoolsem punkt. Et kui ma siit juba mööda saanud, siis tuleb võimalikult juba hakata põhja poole hoidma. Ja tegelikult siis kasutasin vale lahte siis sa sõidad vanaaegse purjekaga mitu päeva ja lõpuks avastad, et sa oled kusagil lahesopis ummikus ja peatselt jälle välja tulema vales lahe sales lahes vales kohas. Et tegelikult see kõige lõunapoolsem punkt kogu Aafrika kontinendil on ligi paarsada kilomeetrit hea lootuse neemest ida pool ja selle nimi on nõelasilmaneem ja vot see ulatub kõige kaugemale lõuna poole ja sealt möödudes juba tõesti tuleb hakata kurssi hoidma tasapisi põhja suunas. Ja see nõelasilmaneem on mina sinna jõudnud, aga see on ka see punkt geograafiliselt huvitav, et seal siis saavad kokku India ookeani kuumad Veedi Atlandi ookeani jahedad veed. Ja see on nagu ka kahe ookeani niuke geograafiline piir. Aga siin hea lootuse neemel ja, ja kapi poolsaarel ringi liikudes oli juba peaaegu niisugune tunne, et näed, see polegi enam Aafrika sellepärast et ta on niukene. Karune paik. Seal on kaljud, seal on tugevad tuuled, seal on jahe, seal on alailma vihma sadamas. Ja lõpuks seal kapi poolsaarel näiteks käisime siis ka vaatamas. Mereloomi esimene retk oli paadiga kõrged lainetega pisikene paat nende lainete lõõtsumas Läksime merikarude kolooniat vaatama. Ja noh, minul ta seostus silmapilk varem käidud Antarktika, aga noh, mingit ma olin just Antarktise mandril näinud, näiteks merikarusid nüüd Aafrikas, eks ole, need merikaru, et see oli nii kummastav elamus ja seal nad on täpselt nii nagu need merikarud mujal maailmas oma kolooniatest tuhanded loomad, iga loom teeb ise häält ja vahune meri peksab ümberringi siukene karge karge pilt ja nende merikarude koloonia juurest, siis me läksime pingviinide koloonias. See oli veel kummalisem, et Aafrika pingviinid ka Antarktika meenus jah, ainult et vahe oli selles, et, et need pingviinid kõndisid tõesti, vot selleks ajaks seal juba seal mandriosas oli keskpäev ja ja päike oli välja tulnud. Meie olime täiesti T-särgi väel ja T-särgi väel oli ka isegi palav olla ja, ja seal kõrval siis need pingviinid tatsavad ringi, eks ole, keda sa oled harjunud seostama jääga. Et see tundus nii väga imelik kotkas, neil palav ei olnud, juust, et kuidas aafrika pingviini siis palav ei ole, see on, see on üks omaette pingviiniliik, kes seal elab. Nende nimed on prillpingviinid. Ja nad on saanud nime selle järgi, et neil on peas nii-öelda roosad prillid. Silmade ümber on niukene roosa, suur ja selle roosa sõõri ümber on siis nagu prilli raamse, niukene, must, prilliraame, päikeseprillid ja võib-olla päikseprillid, jah, või teistpidi, võib-olla roosade prillidega. Tuntuse nii talumatu Aafrika kliimamaailm palju ilusam ja igal juhul tundsid ennast hästi, mõned pidasid pulmi seal ja mõned isegi haudusid seal ja nii et, et nad on tõesti ainus pingviiniliik, kõik, kes elab Aafrikas. Ja ikkagi, kui mõelda, et, et miks siis sellised nii-öelda põhjamaised või Antart sellised elukad elavad Aafrikas siis tegelik põhjus on muidugi ookean, sest siit rannikut läheb mööda see Penguela hoovus ja pingu ela, hoovus on ju pärit Antarktika vetest, on jääkülm. Ja nii merikarud kui ka pingviinid elavad ju suurema osa vees, et maa peal nad on väiksema osa oma elust ja seal jäises vees tunnevad ennast väga koduselt, peale selle leiavad palju süüa. Nii et see on võib-olla niisugune kappima. Üks niisugune väga selge eripära, et see on segu, et Aafrikas, kus sa võid kohtuda Mingviinidega karvadega ja ja kui mõelda, et kui see sani kütt omal ajal võib-olla loomi jälitades ja see kappima kapi poolsaarele jõudis ja esimest korda oma elus seal neid pingviine nägin ees, siis ma kujutan, et tema üllatus oli väga suur, sest võimatu Aafrikas mujal seda elukat näha kui ainult siin Edela-Aafrikas. Ja kui mõelda sellesama laulu peale, mida see sani laulja oma vibu vööri saate pillina kasutada autodes laulab, siis võib ju naljaga pooleks mõelda, et võib-olla see soni jahimehe jälituslaul saigi inspireeritud sellest, kui ta esimest korda oma elus nägi pingviini. Üllatusega pooleks jälituslaul. Seesugune oli siis tänane saade Lõuna-Aafrika vabariigi lõunaosast ehk kapimaast ja ka hea lootuse neemest millest tuleb juttu. Järgmises rändame uuele maale Kongusse. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.
