Aga teeme siia ka. Olgu. Teate. Me leidsime, me leidsime ühe nii suure huvitava linnu  liigijälje ja ta on kindlasti nii haruldane,  sellepärast et siin ei ole ju mitte midagi,  lähtu sellist ju siin on suuremad kui. Jaano suuremad kui jaanalinnul. No üle Andrus le tema tunneb hästi kõiki linde. Saatsime foto hiiglaslikust linnu jälgides Oliver sõbrale  Andrus ele ja jäime põnevust ga ootama, mis ta vastab. Meie suureks üllatuseks kiotas Andrus, see peale,  aga ise kohale. Oi mis nüüd saab. Suured jäljed sellist. Nii suured. Suuremad kui jaanalinnud kindlasti. No see peab olema teil Väga haruldane rähn. Ülisuur kirjurähn. Teinekord, kui kui leiate mingisugused jäljed  siis kasutage pildistamisel tikutopsi. Tikutapsiga ei saa ju pilti teha. Tikutopsiga ei saagi pilti teha ja mingi fotoaparaati. Tikutopsiga, jah, pilti teha ei saa, aga see on hea mõõtmiseks. Mul on siin taskuriks kaasas. Ma kohe näitan teile, kuidas, kuidas seda saab kasutada  tikutopsiga ma ei öelnudki, et, et peaks pildistama,  aga seda saab pildistamise juures kasutada väga hästi. Et kui te leiate jälje, siis tikutops on umbes viis  sentimeetrit pikk, siin on isegi selline skaala näha. Panete siia jälje kõrvale siis on võrdlusmoment olemas,  siis võtate fotoaparaadi, teete pildi. Ja ja siis võite veel ka vähe kaugemalt teha,  et on ka sammuvahe enam-vähem näha, et kui. Kui pika sammu se loom või lind astus? Selle järgi saaks juba võib-olla midagi määrata. Kellele see kuulus? Seda saab siis kasutada nagu joonlauana. Jah, põhimõtteliselt küll, kui seda tikutopsi kõrval ei ole,  te saadate mulle pildi, siis ma ei saa lume sellest pildist aru,  kui suur see jälg tegelikult on. Kui me siit võtame üks kaks l viis, kuus,  seitse, vaata et peaaegu kaheksa tikku topsi. 40 sentimeetrit ja. Nii suurt lindu meil Eestis ei ole. Kes niisuguseid jälgi teeks? No ma tean, Eestis Eestis on Eestis on ikka palju palju väiksemad linnud 40 sentimeetrise  jalajäljega lindu, ma ei teagi. Et tõenäoliselt on jaanalinnul Päris suur jälgi ja Eestis on kotkastel on kindlasti  suuremad jäljed. Ja, ja metsisel näiteks. Aga kui ma siia juba tulin, siis ma võin teile lindudest  rääkida küll. Just siis hakkas sul oma lind toksima, kui sa hakkasid  huvitavat juttu rääkima. Kas te teate üldse, mis lind see on? See on ju tavaline rähel. Sellist rähni nagu tavane rähn ei ole olemas. See on suur kirju. Eestis on kokku kaheksa rähniliiki. Nendest kõige levinum on suur kirjurähn,  kes ka siis meil praegu siin puu otsas toksib. Ja tema nimi on natukene selles mõttes petlik,  et et ta nimi on küll suur kirjurähn, aga,  aga tegelikult ta ei ole kõige suurem rähm,  et kõige suurem rähn Eestis on mustreh. Ja ja ta ei ole ka kõige suurem kirjure kõige suurem  kirjurähn valgesel. Oota, mis asja, et suur kiri. Ei jää küll meelde midagi, see on. Suur must rähn. Musträhn on kõige suurem, kas suur kirjulähn on  siis väike kirjurähni beebi või mis asi siis on? Just nii, teie olete väiksed kirjurähnid  ja mina olen suur kirjurähn. Tegelikult väike kirjurähn ei ole suur kirjurähni beebi  väike kirju ja suurkirja on täiesti erinevad liigid. Ma näitan teile Kuidas neid kahte liiki eristada, saab neid? Linde määratakse üldse. Siis linnumääraja järgi rähni, siis määratakse üldse linde,  määratakse nende kindlate tunnuste järgi  ja väike kirjurähn on siis on siis selles nurgas siin. Ja, ja need tema tunnused on need, et kui kirjurähnidel on  üldiselt siin saba all Eesti kiire rähni, teil on saba all siin punast  või roosakat siis temal see puudub. Siis suur kirju rähnil. On tiiva selline suur valge laik. Ja emaslinnul on pealagi ka must, isas on ainult  siis kuklal väike punane, laigukene ja näo näo juures tuleb  nagu vaadata erinevate kirjurähnide puhul just seda haberiba. Et valge selg kirjurähnil ulatub, ta nokatüvikust aga jälle  kuklani ei ulatu. Ja näiteks tammekirjurähnil ei ulatu see ei kuklani  ega see nokatüvikuni. Nii et need on Eesti neli, neli Eesti kirjurähni. Sa rääkisid alles, et on kaheksa rähn ja nüüd alles ütles,  et on elliräh, nii et kui palju siis on,  et kas mitmel kord sa mulle plära ajasid? No rähne on ikka kokku meil kaheksa liiki,  aga neist neli olid suur neist neli olid kirjurähnid ja,  ja siis on meil veel rohelisi rähne ja, ja musti Aga kas siis tõesti peab nii hea silmanägemine olema,  et kuidas sa siis näed, kas ma pean mingi sulikäi lugema hakkama? Ja sulge, sulgi tuleb vaadata küll, aga ega palja silmaga  neid väga hea ikkagi vaadata ei ole, siis sa pead väga hästi  lindu tundma ja ta peab nii lähedal olema  ja ja vaatlusel peavad head olema, aga selleks on igasugu abivahendeid,  et näiteks binoklid on olemas, siis on vaatlustorud,  siis on võimalik pilti teha linnust ja pärast pildi pealt määrata. Ja siis on veel võimalus kõrva järgi kuulata,  et tähnid toksivad, et et kui nad niimoodi hõredal harva  niimoodi vastu puud toksivad, siis nad otsivad süüa. Aga, aga kui nad põristavad niimoodi sekundi jooksul näiteks  mingi 20 korda vastu puud, pr? Siis see, see tähendab, et nad kuulutavad,  et seal, kus ta parasjagu niimoodi põristab et see on tema territoorium,  et siia teised rähnid ei peaks tulema ja sellega ta otsib  ka omale kaaslast. Aga 20 korda sekundis on ju nii palju, et kuidas nagu rähn  seda teeb. Vot treff jõuab ja ma annangi teile väikse ülesande,  et proovige ise, kui palju teie jõuate mitu korda vastu puud  toksida ühe sekundi jooku, usul võtame siit. Maast ühe oksa. Ma tahtsin muidu küsida, et mida rähmid söövad. Söövad putukaid valdavalt. Näete, vaadake, siin on üks, üks puu, siit saab ilusti näidata,  kuidas nad toituvad ja millest nad toituvad. Et siin on nüüd näha, kuidas, kuidas selle puu all on elanud kooreüraskid. Siin on nende käigud. Ja kuidas rähn on siis söömas käinud, siin? Et see toitumine on niimoodi, et rähk tuleb siia juurde,  tal on neli varvast, kaks on siin ees ja kaks on taga haakub  nendega puu külge ja siis tal on hästi. Jäigad ja tugevad sabasuled, nendega ta toetub,  need on nagu pukk tal siin tagumiku all. Ja siis hakkab koort toksima. Pea tal valutama ei hakka, selle toksimise peale,  tal on selline huvitav koljuehitus, et mis,  mis töötab amortisaatorina. See pehmendab neid lööke nii, et aju ei saa kannata. Siis nagu vedrud vedas ka süüa otsivad. Linnutoidumajast linnutoidumajades nad käivad ikka,  nad söövad pekki ja ja ka pähkleid tegelikult söövad ja. Nii et kas neile võib siis akna alla, kui sul on seal see  lindude söögimaja, kas sa sinna võid siis nagu tüki pekki panna,  et näha, millised need rähnid välja näevad? Jah, võib küll, paned peki rippuma ja tema tuleb,  haakub sinna küüntega külge ja ja saab oma. Saab oma oma pekid suu ee sealt kätte. Talvel ongi kõige parem võimalus lindude tundmaõppimiseks,  kui sa paned linnule sinna toidumaja ja seal käivad erinevad  liigid süüa otsimas, et kui sa paned siis mitmekülgset toitu,  et sul on seal mingi pekitükk, sul on seal päevalilleseemneid,  sul on seal vilja võib-olla natukene pandud  ja teravilja ja, ja seal pähkleid näiteks maapähkleid võib  ka rosinaid või kuivatatud mingisuguseid marju,  pihlakaid näiteks. Et siis tulevad sinna erinevad liigid, igale ühele maitseb  mingisugune oma toit. Ja nii ka rähnid. Kas need rännid iga kord, kui nad käivad puud toksi mas,  kas nad lõhuvad puud niimoodi ära? Jah, aga noh, see puu näiteks ongi juba surnud puu,  et need ürlaskid on selle puu. Ära suretanud ja, ja rähne võib pidada metsasanitarideks,  et nad Söövad neid, neid kahjurputukaid, nendel on hästi pikk keel  nad kasutavad keelt ka toitumisel, näiteks sipelgaid on väga,  väga hea kindlasti selle pika keele abil püüda. Roherähn näiteks, kes on spetsialiseerunud sipelgate  söömisel siis temal on keele pikkus umbes 10 sentimeetrit. See on umbes kolmandik tema kehapikkusest  ja kui veel saba ära võtta, siis veel vaata et pool,  et noh, kui teil teil oleks nii pikk keel kui,  kui rähnil, siis ta ulatuks kuskil nabani vähemalt. Kuidas tal kõhtu ära mahub või suu ära mahub,  see on hästi peenike. Lastel see kinni ei jää. Kinni ei jää, tal on küll kleepukeel, aga  ega see niimoodi puu külge kindlasti ei jää,  nii nii tugev see kleepaine ei ole. Vaadake, siin männi all on palju, palju käbisid,  see on. See ongi üks suur kirjurähni. Sepipada siin. Kus ta siis käisid, käbidest seemneid välja lööb? Näete. Siin on. Nüüd, kui. See selline on terve männikäbi. Siis, kui suur kirjurähm nüüd selle ära töötleb  ja siit oma seemneid välja peksab, siis,  siis on need seemne, need kattesoomused on kõik niimoodi  lahti pekstud. Ja ja. Ja ta kasutab selle jaoks tüves kas selliseid ise tekkinud pragusid,  nagu siin on näha? Näete, siin on üks käbi prao vahel tõenäoliselt siin ta ongi  nagu peksnud seda. Või siis, kui sellist pragu ei ole, siis ta lööb kuivanud  oksa või või tüve sisse, ise sellise. Käbilaiuse sellise kanali ja siis hakkab seal sees neid  käbisid töötlema. Et ta nagu siin on tal üks käbi teema. Jah aga seemned on ta kõik ise ära söönud ja,  ja kõik käbid, mis on, on tühjaks söödud,  need ta viskab siia maha ja läheb, toob kuskilt uue. Fännitsevad neid räbide pealseid, ka neid soomuseid. Ei, nad ikka ainult selle seemne söövad ära,  mis siin sees on. Jah, et ora puhastab seda käbi teistmoodi,  vot kui ora närib, siis ta närib selle. Ühesõnaga teeb selle, tõmbab need soomused kõik siit küljest ära,  jääb ainult niisugune käbi roots ja siis siia otsa  ja mingi väike sisuline tutikene. Aga, aga rähm peksab siis kuusekäbist täpselt samamoodi  seemned välja nagu männikäbist, et lööb need eemale. Nii et ühesõnaga rähnid on nagu oravad, sest oravad söövad  ka käbisid ja samas on ta ka nagu hunt, sellepärast et hunt  on ka metsasanitar ning ta on ka nagu metssiga,  sest metssiga on ka kõige sööja. Jah, kui sa suur kiirju rähnist räägid, siis,  siis võib nii isegi võrrelda, jah. Päris lahe, kuidas need jäätmed siia kogunevad? Neid võib, neid võib tekkida päris suur kuhi,  teinekord siin isegi nii palju ei ole, mõnikord on ikka kohe  hunnikus ja, ja ja, ja kui ta veel koduaeda satub niimoodi  õunapuu peale näiteks toksima, nagu ta minu kodu aias käib,  siis, siis seal on kuusekäbi hunnikus, nii et ei saa murugi niit. Kumba rähnid parem ega saua, kas kuuse või männikäbisid? Ma ei oska öelda, kumba nad eelistavad, söövad mõlemaid. Küllap nad söövad seda, mida parasjagu võtta on  ja millises metsas nad on, kui nad, kus on rohkem mände,  söövad rohkem männiseemneid ja kus on rohkem kuuske,  söövad rohkem kuuseseemneid. Suur kirjurähn on umbes 25 sentimeetrit pikk,  koos sabaga. Umbes nii ja kaalub ligikaudu 100 grammi,  kaalub umbes sama palju, kui eriti rammus koorejäätis. Vaadake, siin ongi nüüd. Üks puu, kus on rähnoks augud sisse toksinud Et, et sellised puud nüüd võiks rähn vabalt elada Kas on seal rähnide ridaelamu? Ei ei, rände ridaelamu ei ole, et ta on ikka ühe rähni toksitud. Et mis põhjusel ta nagu siin neljast kohast vähemalt toksi,  ma ei teagi, viiest kohast isegi et võib-olla ta proovib  tüve erinevates kohtades, kuskilt näeb, et et see puit ei  anna nii hästi, võib-olla järgi, et siis võib-olla läheb,  otsib ühe parema koha. Äkki on seal mitu seda sisseväljapääsu? Jah, ka seda vahel vahel tuleb ette, et on,  on puutüves mitu täiesti korralikku õõnsust  ja ja ta tõesti võib-olla ühes käib ööbimas  ja teises on tal võib-olla seal pojad pesitsemis ajal  ja sest ega nad ühte õõnsusesse ei mahu,  siis kui pojad suuremad. Kui suur see Rähni kortel siis on? Ma olen täna teile lindudest juba üht-teist rääkinud. Teeme nüüd nii, et ma annan teile ülesande,  et te joonistada ise selle rähni pesasuse suuruse  ja siis pärast vaatame ja hindame üle, et kas,  kas see ka tegelikult nii on. Valmis valmis? No nii Vaatame üle siis teie teie kunsti. Nii siin ma saan aru, et see on puu, tüvi on ju. Ja, ja siit tuleb sissepääs pesas. Aga ütleme, selle ülemise pesa põhimõte on,  on enam-vähem õige, et et tema, ma vaatan kohe,  mul on siin. Tikutops on siin kaasas. Ütleme, suur kirjurähnil on ta kuskil viis sentimeetrit pesaama. See juba täitsa peaaegu klapib siis ta tuleb sisse  ja tõsi ülespoole seda pesa nagu toksima ei hakka. Et pigem see siis tuleks siit enam niimoodi allapoole. Ja ja selle pesa sügavus on umbes 30 sentimeetrit  või kuni 35 või umbes niimoodi. Jah, natuke natukene ikka sügavam, et, et rähne võib,  võib vaadelda kui kinnisvaraarendajaid, et metsas,  et nad ehitavad praktiliselt igal aastal on mul uue pesa ja,  ja nende vanad pesad jäävad siis kõik teistel kõikidele  teistele lindudele kasutada, kes, kes armastavad  puuõõnsustes pesitseda? Aga mida sa selle alumise käigu kohta võiksid öelda? Noh, jah, ütleme see niipidi, nemad ei ehita,  nendel on ikka niimoodi, et pesa ja siis allapoole ehitavad selle. Ja. Aga teil on siin ilusti rähnipojad sees? Milline see rähnilokk siis välja näeb, ma vist siin sellise  pardinoka kujule ka? No rähni nokk on, ütleme niisugune sirge. Ma ei tea, kui ma võtan siit selle marker  ja teen, siis ütleme. Ütlen midagi niisugust, noh ma ei ole väga,  väga hea joonistaja, aga jällegi nokaehitus on teil nagu õige,  et see nina ava on siin nokatüviku juures siin ülevalpool et  kui me võrdleme inimese ninaga, siis, No siis kui me võtame kaks pilti inimese pildi  ja rähni pildi, siis noh, nende nokk meenutab küll natuke  inimese nina, on ju pur? Mis sa sellest pildist arvad, kus see rähm taksib,  neid käbisid. Siitpoolt on seda näha? See pilt on täitsa täitsa nii, nagu ongi ilusti. Kas see nüüd saba, mis toetab täpselt niimoodi ta saba  toetabki vastu puutüve ja siis jalgadega hoiate siit kahel  poolt veel kinni ja siis toksib. Ja siin vist on siis nagu ma aru saan, on,  on käbid. Andrus näitas meile päev läbi igasuguseid huvitavaid asju,  rähni, sepikoda ja elukorterit ja üraskite näritud puud. Ta lubas meil isegi läbi oma tohutu vaatlustoru linde uurida  ja ta polnud üldse kuri, et ma hommikul sellise alatu rekiga  hakkama saime. Rähnidele meeldivad pargid, aga ma pole neid kordagi  Kadrioru roosi aias. No vot Kadrioru roosiaias ei ole võib-olla puid  nii palju, kui vaja oleks. Et see, mis tundub inimesele ilusa pargina,  ei pruugi tunduda rähnile ilusana. Rähnile meeldivad sellised pargid ja metsad,  kus kus on surnud puid ja vanu puid ja mahakukkunud puid  ja seal on nagu rohkem puhtukaid ja toitumisvõimalused. Tere, siin rähni teevee. Siin on ilus park kui ka kaunis juga. Siin on kõige soodsamad tingimused rähnidele elamiseks. Seen sobib kõikidele rähnidele. Tulge siia elama, siin on kaunis park kui  ka kaunis keila juga. Siin on ka ilus mets, kus on soodne talvituda. Mett sisaldab kahele rähnile lõõgastust selle ilusa kena joa all,  pluss veel basseini ning tasuta maiutust kõikidele rähnidele. Tulge meile elama. Kindlasti kirjurähnid ei laula nii nagu ööbikud,  et et nad võivad teha mingeid piiksuvaid  või vääksuvaid helisid. Ja, ja see, see nagu ongi nende mingi väike laulukene. Aga nemad enamasti ikkagi trummeldavad. Ilmselt see nii on. Nojah, aitäh, aitäh, et sa meiega rähne uurisid. Tänu teile. Loodame, et me enam selliseid pätkes ei tee,  et teeme sellised puidust jalad ja hakkame rähni.
