Viimase kolme aastaga on keskkonnainvesteeringute keskus energeetika valdkonnas enim toetust ehk 32 miljonit eurot jaganud Harjumaal Ida-Virumaale jõudis sama ajaga 7,3 miljonit eurot. Keskuse toetuste ja teenuste valdkonna juht Aire Arike, Truutin. Jah, taotlusi tuleb vähem, seda ei saa otseselt öelda, et kui nad nüüd esitatud on, et nad oleksid vähem edukad. Et aga needki loetubki vähem ja näiteks ettevõtete ressursitõhususe meetmest ka seal on väga, pigem on siis suurettevõtted olnud, kellest osad on ka toetust taotlenud, aga paljudel vist see suurettevõtted, riigiabimäär on väike 25 protsenti toetust, siis paljudele see võib-olla pole atraktiivne olnud. Lisaks on mureks keelebarjäär Põhiinfo on veel eesti keeles, kuigi on meil ka koduleht olemas, nii inglise kui vene keeles ja samamoodi me ikkagi ka vene meedias oleme infot levitanud. Samamoodi oleme teinud erinevate meetmetel on ikkagi toimunud siuksed infopäevad just Ida-Virumaal kas või ressursitõhususe meetme, see oli niisugune suur infopäev, kus ikkagi tutvustasime ettevõtetele neile kõiki võimalusi. Ja huviliste ring oli tookord päris suur. Aga noh, reaalseid taotlusi laekus ikkagi kahjuks vähe. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ütleb, et keskuse ehk KIKi meetmed on ikkagi läinud õigesse kohta. Energeetikavahenditest on Ida-Virumaa kuskil viienda koha peal toetuste väljamaksmise osas, nii et täiesti auväärne koht, ei, küll tal, Harjumaa ja Tartu on ees poole kaheksa, nendes kohtades elab rohkem elanikke ja võib-olla ka selliseid väiksemaid asulaid. Kuhu siis need energeetikameetmed on paremini sobinud nende järgi vajadus suuremana. Lisaks toob tatar välja Euroopa Liidu õiglase üleminekufondi, mis läheb suuruses 340 miljonit eurot kõiki Ida-Virumaale. Eesti rohelise liikumise juhatuse liige Madis Asser muretseb, et ka selle fondi kasutamist võib pärssima hakata taotluste vähesus. Võib juhtuda olukord, kus kohalikud ikkagi ei suuda ära taodelda nii-öelda, et see rahalaev istub seal sadamas, aga keegi ei tule pardale hüpata välja. Et see on asi, millele peaks nagu ennetavalt mõtlema, kuidas need inimesed saada sinna paja juurde. Ma tean, et mingites omavalitsustel ongi näiteks spetsiaalne inimene palgatud, kes siis aitab neid projekte kirjutada ja hoiab inimestel natuke rohkem kätte, et see on täiesti ilmselt mõistlik rahakasutus, sest et tuleb mitmekordselt tagasi.
