Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik, mis sel nädalal toob teieni põnevaid teateid füüsikamaailmast. Meie tänane uudis, meie selle aasta viimane saade viib meid ilmaruumi ehk siis nii suurte asjade juurde, kui, kui vähegi on võimalik ja, ja räägime sellest, et et füüsikud on teinud ühe väikese kütuse väikese, võib siinkohal panna jutumärkidesse selle kohta, et kui, kui palju infot võiks meil universumis üldse olemas olla ja selle info all nad ei mõtle mitte nii-öelda sellist kõvaketastele salvestatud teavet, vaid nii-öelda informatsiooni sellises nii-öelda kõige üldisemas abstraktsemas mõttes. Et Aigar, saan ma nüüd aru, et nii-öelda informatsioon, kui selline on, on asi, mis on, mis on igal pool? No informatsioon on ikkagi füüsiline ses mõttes või andmetel peab olema mingisugune kandja, vot see on nüüd sellised filosoofilised küsimused, kes mida mõistab, et kas andmed on info või info, on andmete tõlgendus sealt edasi. Aga nende universumite hõlmavate rehkendustega. Alati lähevad minu mõtted hoopis natukene rändama ja lähevad rändama selles suunas. Kõnekeeles me kasutame SÕNA astronoomiline astronoomiliselt suur. No see on reserveeritud asjade jaoks, mida noh, need on tõesti nagu palju siin mõni aeg tagasi tegeleti ka Eesti riigieelarvega ja nüüd on küsimus see, et kas meie riigieelarve eelarve on astronoomiliselt suur või, või on kasvanud astronoomiliselt või või kui me vaatame neid muid majandusuudiseid näiteks siis kas maailma, kas seesama see Elon Musk et kas tema nüüd astronoomiliselt rikas või või noh, et, et justkui selline universumiga seotud mõisted. Me oleme reserveerinud oma oma igapäevases kõnepruugis selliseks suurte arvude kirjeldamiseks. Ja mõtleks nüüd natuke, mida need suured arvud meie jaoks tähendavad. Kuidas Narva kirja panema hakkame otsast kirjutama ja saame, saame valmis. Aga arvude kirjapanek võtab väga-väga palju aega, kui neid panna niimoodi kõik kõik kirja panna ja siis on lihtsam, lihtsam moodus, mis selle jaoks on välja mõeldud, on aastandament. Ehk siis arvude astmesse võtmine ja Need, kes meid kuulavad, et kui koolipingist on juba tükk aega möödas ja ei meenu, mis asendamine on siis kujutame ette. 101, kahe nulliga, see on 10 astmes kaks ehti märudus ehk 10 korda 10 10 astmel, kaks nii 1000 järelikult siis 10 astmel kolm kolm null ikka veel otsa või noh, kolm null ja lõhe järel ongi 10 korda 10 korda 10 ehk siis nii mitu korda sa kümmet pead kokku kordama, vahel see aasta seal näitabki. 10 astmel neli on 10010 astmel 500000. Ja sealt 10 astmel kuus on juba miljon. Ja kui me räägime Eesti riigieelarvest, mille sa mängu tõid ja elamaski rikkusest, siis seal me räägime miljarditest, eks ole, jah, need Eesti riigieelarve. Oota, aga kui palju on miljard? Miljard on siis, mis seal? Üheksa nulliga, eks, üheksa nulliga ehk siis 1000 miljonit 1000 miljonit. Ehk siis, kui see Eesti riigieelarve nimelt, oota, kui palju see oli, see oli umbes umbes 13 14 miljardit, nii, ümardame selle siis, et noh, umbes 10 miljardit. Nii et 10 miljardit, see on siis 10 korda 10 astmel üheksa. Eks see on 10000 miljonit. On miljard 90 mõelda, et kui me selle võtaks kõik muidugi, millise pangaautomaadi juurde minna, aga kui me võtaks selle nüüd kümneeurostes välja saame miljard kümneeurost, ehk siis 10 astmel üheksakümneeurost. Ja kui me mõtleme, et kui paks üks kümneuronal Ta tundub nagu nagu õhuke, aga nad on ikka eriliselt, ma ei tea kusagil 0,1 millimeetrit ühe millimeetri peale läheb 10 kümneeurost ühe sentimeetri peale läheb siis 100 kümneeurost ehk siis 1000 1000 eurot. Nii. See on 10 astmel kolm. Meil oli kimastes 10, ehk siis ei kell üheksa, sest nii-öelda rahatähti tuleb, eks, miljard kümneeurost rahatähte, ehk siis neid sentimeetrid, mis on 10 eurostega täis laotud. Neid sentimeetreid on meil miljon, tükki. Tuleb ju nii. Aga palju. Oota, aga nüüd on küsimus, et kui palju on miljon sentimeetrit? Ühes meetris on 100 sentimeetrit ehk siis miljonist, võtame kaks nulli maha, saame 10000 meetrit 10000 meetrit, 10 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, nii et kui me läheksime nüüd Eesti riigieelarvega hallase, võtaksime selle kusagilt pangaautomaadist eurostele välja siis me saaks neid üksteise kõrvale niimoodi püsti püsti laduda, siis selleks 10 kilomeetrit teada nagu kosmosesse jõuaks välja selle selle pakiga või tegelikult natukene puudu, nii kõrgel, kui lennukid lendavad, et siis see pakk püsti laduda, siis lennukid võivad sinna otsa juba sõita. Nii et oh häda, kui see pakk laiali lendab, siis tuleb see raha kõik kokku korjata. Ühesõnaga, me saame teada, et miljardit 10 miljardit on ikkagi nii-öelda päris kopsakas kogus, aga võrreldes nii-öelda nende kosmiliste mõõtudega, nagu ma aru saan, on on ta veel poisil ta veel väga väike, püüame sealt nüüd edasi mõelda. Siis palju me jõudsime sinna miljarditesse, jah. Kui me nüüd miljardit korrutame veel 1000-ga saame triljonit, jah. Aga kust tuleb sana triljon? Seal on midagi 33-ga, jah, nii et miljonist kolm sellist aastaid edasi. Kui miljon oli? Siis oli üks, kuue nulliga, miljard oli sealt oli üks aasta juurde. Inglise keeles, vaata, on miljon, sealt see tulebki, kui kaks siis triljon kolmega edasi, sealt. Neli on klint, kvadriljonit triljon eatud Clintiljon tekst hiljem ja nii edasi, niimoodi need kasvavad. Aga kuuma sellega jõuda. Tahan, et kui me mõtleme siis näiteks, mis on suured asjad. Palju rääkisime nendest miljarditest siis kui palju tähti võiks olla meie meie galaktikas. Tuleb sulle meelde loendamatu hulk. Et kui palju tähti on taevas. Aas kuus tähte, tegelikult on natukene rohkem. Kas sa mitte ei olnud seal paarsada miljardit tähte? Ilmselt see suurusjärk sealkandis on, aga see on ainuüksi meie kala, meie galaktikas paarsada miljardit tähte. Seda ei tundu olevat palju, aga mõtleks nüüd, noh, mis on sellised nagu mida on palju, no liiva mererannas on palju. Kui see kokku rehkendada, siis ühes keskmises mererannas on umbes 10 astmel 18 liivatera. Et kui need sealt kõik kokku lugeda, seda on juba päris palju tulevad sinna miljardite juurde tagasi. Miljard sekundit. See on mõni sajand. Kas see on hea küsimus, vaata jälgi testi pole kunagi selles mõõtkavas mõelnud, et kas, kas miljard sekundit oleks võimalik kokku lugeda oma elu jooksul. Kiire guugeldamine ütleb, et miljard sekundit on 31,7 aastat, nii et hetke lähenemas natuke enne 30 teist sünnipäeva tuleks siis meeles pidada, saab tähistada oma miljardi, hindad sekundilist elus olemist, ehk siis edukad inimesed elavad oma elu jooksul umbes kolm miljardit sekundit. Nii et nii-öelda miljardini me põhimõtteliselt oleme võimelised lugema nii et kodus tahad lastele mõne ülesande anda, mis palju aega võtaks, ütled, et lugege miljardini. Nüüd sealt samm edasi, siis triljoni see 1000 korda rohkem me ei ole võimelised lugema. See võtaks siis, kui üks võitis 30 aastat, siis tuhatkond rohkem 30000 aastat. Siis enne kõvasti, enne seda eelmist jääaega. Oleksime pidanud, hakkame lugema, et kokku lugeda. Triljon sekundit. Nii, meie teab, miljardi suudame elu jooksul ära lugeda. Kamba peale tulles tagasi Eesti riigieelarve juurde, et kui me selle kõik ühe eurostes müntidest välja võtaksime, siis meie maksaksime selle kamba peale siin kokku lugeda küll. Ja tulles nüüd tagasi selle nii-öelda algse uudise juurde, kus ta üldse pihta hakkasime, kui palju informatsiooni võiks olla universumis, siis see sõltub ju tegelikult, et sellest, et kui palju osakesi üldse universumis on, kui palju osakesi universumis on. Ja nüüd, kui me lähtume sellest, et universumis kokku on kui palju seal tähti on? Kui palju seda mateeriat üldse on? Korrutame need asjad kõik kokku. Teades enam-vähem palju on ühes ühes tähes. Aatomeid kordame kõik kokku saame, et seal umbes kuus korda 10 aastal 80. Informatsiooni. Umbkaudu võime rehkendada, et üks pilt on enam-vähem üks osakene sest ei ole üldse palju. Seda okei, kui me hakkaksime seda üles lugema, siis siis saaks universonilised enne otsa ja aga mõtle selle peale, et panna kirja arv 10 astmel 100. Selle jaoks meil ei ole piisavalt palju osakesi universumis, et seda üldse kirja panna. Nii et mõtle, kui äge siin aasta lõpuks, et me suudame mõelda asjadele, mis universumis ära ei mahu. Meil ei ole piisavalt palju osakesi, et arvu 10 aastal 100 universumisse kirja panna. Nii et matemaatikat lõputum kui universum, võib öelda. Meie kujutlusvõime lõputum Kuniversonilt filosoofilise mõttega. Ma arvan, et võiks minna uuele aastale vastu. Et loeme kokku, mitu sekundit on uue aastani jäänud. Ja alustagem, alustage seda siis nüüd kohe igal juhul. Puust ja punaseks, tähendab teid kuulamast ja lubame, et jätkame ka uuel aastal teieni põnevate teadusuudistetoomist. Aga tänaseks siis tõmbame joone alla stuudios Arko Olesk ja Aigar Vaigu. Täname kuulamast head aasta lõppu ja lugege sekundeid, kõike head puust ja punaseks, puust ja punaseks.
