Üks hõiskab kevad, teine kehitab õlgu, kolmas tänitab,  et kas sellist kevadet me tahtsimegi. Nii või naa, kuid nüüd on ta käes ning jää  ja lumi sulavad pisitasa veeks ja muutuvad auruks. Kuid varem või hiljem muutub kogu maailma vesi  ja kogu maailma aur taas jääks. See on minu poolt just äsja sõnastatud globaalne jää jäävuse seadus. Merel võib olla teras, jääd, riiv ja ajujää pagulas. Meri võib ise olla lausa jäämeri laulurida jäävabaks Eesti  meri kõlab küll kenasti, aga päris jäävabaks meie meri ei saa. Ja kas me seda tahamegi? Siis poleks meil ju enam ei talvist jääteed  ega hülgeidki meres. Eelmisel nädalal said teletähtede, eks hülgepojad,  kes Murastes kaugele maale loivasid. Et jää peidab piiri maa ja mere vahel võib seda juhtuda mujalgi. Ärge siis neid liig tormakalt abistama tõtake,  sest hüljestel on väga teravad hambad ja hammaste küljes  pahad bakterid. Tulemuseks võib olla sõrm, mis enam sugugi ei paindu. Randlastel oli sellise sõrme jaoks oma nimi. Hülgesõrm. Hülgesõrm võib olla aga üsna hea selleks,  et osutada meie elukeskkonnas ikka veel esinevatele kitsaskohtadele. Laiem avalikkus on osutanud, et meil kõigil olla juba jääst  ja lumest villand aga meie ei jäta jonni  ja näitame seda veel. Ja veel. Sest kui oled talikalastaja, jää,  purjetaja või lumelaudur, siis soovid ju,  et talv aina kestaks ja kestaks ja kestaks. Rõuge kanti satume enamasti ikka suvisel ajal,  kui on soovi Eesti sügavaimat järve imetleda  või suure munamäe tippu ronida. Ajal, mil kevadet lootnudt pealinlane iga uut lumesahmakat  kiruma kipub, nauditakse Eesti teises otsas viimaseid  talviseid päevi täiel rinnal. Maad on ikkagi õnnistatud selle lumega ja kui nüüd ma  kujutan ette eestlasele öelda, et, et me oleme Haanjamaal,  siis ikkagi assotsieerub meile kõigile, et siin on lund  rohkem kui mujal Eestimaal. Tõsi, seda küll rohkem nagu kevade poole  ja talve südames. Novembri ja detsembri tumega haanjama alati ei hiilga,  aga iga talv on siin piisavalt lund, et suusatada. On see lumi siin kuidagi teistmoodi või,  või talv üldse teistmoodi ka kui mujal Eestis? No kõigepealt Haanja mees ütleb, et ega siin lund ei saa,  siin lumi tekib. Et noh, teistmoodi on võib-olla sellest meie pinnavormidest tulenevalt,  et lund on mäenõlvadel orunõlvadel ja seda õnneks veel  Haanja noored oskavad. Kuidas nüüd öelda, moodne olla kaifi? Aigar Piho peab giidil turismitalu, mis tuntud just oma  suusaentusiasmi ning lapsesõbralikkusega. Rõuge ürgoru kaunitel nõlvadel õpetatakse suuskadel püsima  ka kõige pisemad mudilased. Kui laps juba mäele läheb? Siis teeb ta ise selle hüpeka niinimetatud ja,  ja siis, siis on nagu see algus tehtud, aga. Raskem on siis, kui see õige aeg maha magatakse  ja lapsed noored liiga hilja mäele lähevad. Kui juba ise tahab minna, siis neid keelata ei tohiks,  sest. Küll laps ise leiab, et mäest on hea ennast alla veeretada,  liugu lasta ja kui kui suusad juba kodus olemas on,  küll ta need ka alla paneb, aga need tingimused on need,  mida saavad vanemad. Vanemad. Siin on nüüd maastiku iga element ära kasutatud. Ma unustasingi öelda, et meie tulime tegelikult eile paistis  siuke pikniku laud. Et ma ei ole isegi suvel siin näinud kedagi piknikut pidama,  aga see on tehtud siin kohalike suusanoortel niinimetatud  lumelaua pikniku lauaks, et. Ja kõik need muud atraktsioonid siin muud akratsioonid siin  mäe peal on. Samamoodi nende enda tehtud nende enda fantaasia  ja taotluslik on olnud, et kasutada selliseid looduses  olevaid materjale puidust teha, mitte niivõrd tuua sellist  linnakeskkonda siia toru ja rauda, tõsi on mõned elemendid  ka toru näol. Lastmas siis sellel lihtsal põhjusel, et,  et tuleb käia ka mujal võistlustel ja need on nagu standardelemendid,  et raske on kuutsemäele minna võistlema,  kui ei ole seda kodus harjutanud või, või mine nüüd seda  siis sinna harjuta. Jaa ja lumelaud on tegelikult uus väljakutse ikkagi Eesti  Eesti noortele. Siin on piisavalt nõlvu igas Eestimaa kohas. Majast, ma julgen väita, kilomeetri raadiusest leiab iga  laps mingi nõlva, kust. Kust alla lasta ja mina väike olin, minul oli keldrimägi. Ja ma tean väga palju sõpru. Kui me sedasama juttu sõpradega räägime,  siis nemad tulid keldrimäest alla, said muidugi pragada,  et keldri uksest sõitsid alla, ma mäletan,  vanaema jures ei olnud, mäge, oli keldriuks. Ja tänapäeval audurid leiaksid need kohad ruttu üles. Aigar ise on kõik oma kaheksa last juba varakult suusatamise  juurde juhatanud ja tuleb välja, et mõnikord ei vajagi nad  kuigivõrd juhatamist, vaid pigem julgeid vanemaid,  kes ülearu ei keelaks. Kail oli väike poiss, vast nelja-aastane  või ja vanem vend oli läinud suusahüppetrenni,  toonud need hästi suured suusahüppesuusad koju koridori  ja saapad ka. Ja Kail vaatas ja ma oli ise nägin, kuidas ta veel sõrm suus  ja vaatas neid suuski niimoodi ja väike poiss,  kas nende sidemete ni küündis ja siis. Ühel hetkel jah, näed nagu meie praegu, istusime naisega  köögis akna all ja vaatame kai, läheb mäe otsa nööriga veab  ühe suusamäe otsa, tuleb alla tagasi, peab teise suusa,  siis poeb poiss sinna suuskadele sisse. No ja siis hakkas tulema, aga suured hüppesuusad,  ega neid ei juhi, aga poistel oli tehtud nagu. No meie olime teinud kasvuhoone kilest kasvuhoone suusamäe alla. Ega me ei mõelnud siis, et see vale koht on,  nemad siis kurvetasid enne ära väikeste suuskadega,  aga vaene kail, siis tema pidi nende suurte suuskadega läbi  kilekasvuhoone mulla peale. Et mäletan väga selgelt ja võtsin siis veel fotoaparaadi naisega. Läksime, vaatasime, et poisiga kõik korras oleks,  suu oli lund põseda, lund mulda täis. Kui tavalise vanema süda süda sellisel hetkel tõmbuks kokku,  siis teil oli võib-olla pigem hea meel, et poiss sai suusa  talla ja. Loomulikult, sest need on asjad, mis, mida seda turvalisem,  ohutum, vähem vigastusi, mida varem see samm ära tehakse,  mida varem see esialgu paistev hüpekas niinimetatud  ega meil hüppeid siin ei ole, kõik väiksed hüpekad,  näed seal kõpsti, tule kukkus. Aga noorel poisil midagi temaga ei juhtu,  lumi on külje all. Ja, ja kui juhtubki, noh paigatakse ära ja elu läheb edasi,  et kui varakult on siia mäele tuldud, tasakaal,  suusatunnetus, see on tohutu informatsioon,  mis sealt suusapõhjal tuleb, see on eluks ajaks vajalik. Kasvõi selleni, sa oskad teiste inimestega arvestada,  sest need, need siin on väga palju. Need plussid kaaluvad selle üles. Kui, kui otsida neid ohte ja kohvi, kohvi soovid või. Kohvipaus. Näed sulle nüüd seda suhkrut siit anti vist sinna sisse natukene. Rõuge kandi mäed on vist piisavalt järsud ka,  et siin saab ikka samad trikid kõik ära teha,  mis kuskil välismaa mägede peal, et saab küll,  saab küll ja noh, rõuge, et on õnnistatud nagu orgudega  Rõuge ürgorus oleme meie praegu täpsemalt  ja mida rohkem maanja poole minna, seda nagu mägisemaks läheb. Aga suusatamiseks paraku on parimat inimest orgudes,  sest siit mitte kaugel on Kütiorg Eesti sügavam org,  kus on ka nagu arendatud selline mäesuusanull välja. Kui hästi need rõugenõlvad sobivad selle spordiala jaoks,  millega te tegelete? Super hästi nagu no piisavalt järsud ja saab piisavalt palju hoogu,  et hüppesse minna. Väga hea. On sobiv trennipaik? Kindlasti. Et silguseid Huvitavaid trikke ja nippe ikka saab teha,  et et jah, kui nagu slaalomiga tegeleda,  et nii suurt kiirust ei saa, aga hüppamise  ja niisuguse trikitamise jaoks täitsa piisav. Kas igaühel on oma mingi lemmikatraktsioon  ka või? Ei ole. Kõik on siin head. Ise sõidate ise, teete oma ka järgi kõik? Jah, et käivad siin muud abilised ka, et tegelikult siin on  juba see kommuuni on päris päris korralikult kasvanud,  et kes siin käib nädalavahetuseti nagu pidevalt. Et üldiselt on vinge Ja väiksemad poisid siis nagu mata, siis kohalikud käivad  nädala sees ka ikka teevad hüpped korda ära. Kui suuremad ülikoolidest või kuskilt nädalavahetusel jõuavad,  siis on alati hüpped ikka korralikult korras,  et. Päris hea, et niisugused väiksed poisid siin käivad  ja teevad. Ja siin on kõige see suur hüpe, et ma arvan,  et Matja järgmine aasta on kindlasti sihid sinna  ka pandud ja. On juba ära hüpatud, on juba ära hüpatud  või vaata, kui hästi. Ma kuulsin, et sul lähevad kõik kooli külmapühad  ka siin mäe peal mööda. Ja. Et ei ole ilm liiga külm, ei ole. Kui sageli Eestis on levinud selline arusaam,  et, et noored ei taha maal elada, sest linnas on kõik palju  põnevam ja kuskil metsas kolkas on, on kehv,  et kuidas seda kommenteerite? Peab oskama endale ise nagu teha põnevaks,  et. Et noh, ega see lumelauavarustus muidugi kõige odavam ei ole,  aga samas ta korra soetada ära või siis Siis või saad sõbra käest laenata, on kohe talv palju lõbusam. Ja et noh, tegelikult, aga nagu pusimist on päris palju,  et et ja nagu näha, et, et seda lõppu ei tulegi,  et kogu aeg saad arendada ennast edasi. Mida neile noortele soovitada, kes elavad kuskil Kesk-Eestis,  kus nii ägedaid mägesid ja orgusid ei ole? Kindlasti. Tõesti midagi annab seal ka mõelda välja et põldude peal  saab lohega sõita lauda ja on tegelikult selliseid võimalusi olemas. Giidil aga peeti eelmisel nädalavahetusel lausa lennushow'd,  kus erivanuses hüppemeistrid oma oskusi demonstreerida said. Atraktiivse lisaväärtusega loodus suudab noori hõlpsalt ligi meelitada. Siiski suusatundides käia ka kasutada neid väheseidki kohti,  mis Eestimaal on ja õpetada noortele. Nüüd tuleb küsimus, kes õpetab, needsamad noored õpetavad,  sest nemad olid ise õppijad Eestimaal, sest see lume laua  võtmine on nii noor ala. Ise, nad on enda treenerid, poisil on, näed,  lauatunnetus on olemas, ükskõik milline laud,  lumelaud või kohvilaud paneb nagu prigin  ja nüüd know-hou juurde ja. Järgmine olümpia on vara, ülejärgmine on,  saame teleka taga vaadata, nii et aga kui seda asja õigel  ajal ei tee noorena, siis, siis, siis jääb ta meie unistuseks. Te olete siin üsna Läti piiri ääres, kas lõunanaabrid  ka siiakanti satuvad või on neil endal sama kaunis loodus  vastu panna? Loodust on Lätimaal ka, kui vaadata üle piiri korneti vetslaitsen,  väga ilusad maalilised vaated ja väga head mäed  ja seal on juba piiri üle piiri ära lähed,  nagu suusakeskus juba. Väga palju. Aga, aga lätlased käivad siia, tõsi, viimasel ajal  lumelaudureid käib vähem lihtsal põhjusel,  sest lätlastel on nii palju häid lumelauakeskus. Et siin on Eestis veel suur töö ees, et meie koolinoored. Ka suuremad inimesed nii osavalt lumelaua mäesuusaga sõidaks  või teevad seda lõunanaabrit, et on, mida lätlastelt õppida. Ka ilma teha, et mina mäletan ise ma vist üheksa aasta  jooksul koolis sain kaks korda suusad alla,  sest rohkem lihtsalt ei olnud lund. Selle talvete jooksul. No siis tuleb Haanjamaale tulla, Haanjamaal ei ole Jaanja  maraton ära jäänud ja ei jää ka võib-olla ükski suusasõit ära. Et Haanjamaal metsade vahel leiab alati sellel ajal lund. Kumb on, et jää või vesi ärkvel olek või uni  ja kas jää on vee uni? Une kõige sügavam vorm on teadagi varjusurm ainevahetust  peaaegu pole, pulssi samuti, aga elad kaua,  kaua, kaua, kaua. Kumb neist siis valida? Sügav uni või ärkvelolek? Vastuostsalt sellest, mis meid ootab. Kas globaalne soojenemine või totaalne jahenemine? Uurimegi, kumb neist? Pikk talv hakkab ometi kord otsa. Jõud jää hakkab sulama ning ilm muutub üha soojemaks. Kas aga sama asi toimub ka kliima ga? Uurime järele. Viimased kaks talve on Eestis olnud erakordselt lumerohked. Eelmise kümnendi pehmete ja soojade ilmadega harjunud eestimaalastel. On tulnud tunnistada lumetorme, mis loetud päevade jooksul  katsid maa paksu lumevaibaga. Ja mullune suvi üllatas paljusid kuumarekorditega. Mida arvavad aga teadlased, kas meie kliima on tõesti muutunud? No kui ma täiesti ausalt vastasin, siis mis juhtub kliimaga,  seda teab ainult vanajumal taevas, aga kuna jumalat pole olemas,  ei tea mitte keegi. Ja kui me vaatame, kuidas ilma ennustatakse,  siis meie ilma ennustajad suudavad ilma ennustada ette umbes  viis päeva. Paar aastat. Ei võimalda veel teha mingeid niisuguseid pikemaid  ja põhjapanevad järeldusi. Meie ilmastik on üleüldse väga muutlik, aastatevaheline  muutlikkus on ikkagi suur, üksikud talved võivad olla  täiesti erinevad. Kas viimase kahe talve puhul on olnud mingisugused eeltingimused,  mis on sellise olukorra tekitanud selle lumerohkuse  ja hästi pika lumikatte olemasolu? Ma arvan, et ega ikkagi eelneva suve või,  või sügise põhjal on suhteliselt raske niisugusi. Ennustusi teha mingil üheks niisugusteks. Eeltingimuseks on muidugi mereolukord, meri on niisugune ertsam,  et kui, kui meri on on tavalisest soojem,  et siis see soojus kandub siis otsapidi talve välja. Merejäätumine teeb hilisemaks ja. Ja vastupidi, et kui juba sügisel üsna varakult Ilmad külmaks lähevad. Et siis siis ka jäätumine võib varem alata,  aga, aga nüüd selle kahe aasta puhul seda,  seda vast ei ole. Lumeküllust silmas pidades räägib Jaagus,  et põhilumi tuli detsembris kahe tsükloniga,  kel nimeks Monika ja Scarlett. Ülejäänud talv aga kulges tavapäraselt. Ilmatundjad möönavad, et kui varem küpsetati meie ilm valmis atlandil,  siis nüüd tuleb see hoopis mandrilt ida poolt. See on üks niisugune hea. Ka 20. sajandi materjalidel hakatud tegema  siis nii, et kas on ida-läänesuunaline tsirkulatsioon meil  või merigionaalne ja see on siis põhja-Atlandi indeks on  niisugune leitud, kui palju puhub sealtpoolt,  näiteks kui ta talvel atlandilt puhub, siis mõistagi saame  me teiste kaugete võõraste maade sooja, oleme niisugused parasiidid,  kes elavad täiesti soojast. Ja siis on niisugused talved, mida küll me ei ole 1000  aastat teada, et oleks olnud järjest lumeta  ja järjest jääta siin Soome lahel ja Läänemerel. Mis olid nüüd, hakkasid 88 ja, ja no ütleme,  et praegu nüüd on kaks ilusat talve olnud niimoodi. Et võib-olla siis jääb hõredamaks üldse,  aga võibolla hakkavad jälle seda ei tea. Kliimamuutustest rääkides viidatakse enamasti sulavatele,  jääliustikele, Arktikas ja mujal põhjas. Samuti ähvardatakse, et juurde sulav vesi võib tõsta  maailmamerepinda ja üle ujutada madalamad saared. Kas need on lihtsalt jutud või on kliimamuutuste õpetatel  tõsi taga? Kolm meie poolt küsitletud teadlast kinnitavad,  et kliimas kõnelemiseks on tarvis vaadelda vähemalt kolme  dekaadi andmestike. Alles siis võib teha mingeid järeldusi. Kuidas üldse siis ikkagi kliima kujuneb,  kui te võtate lahti kooliõpiku, seal on ilusti kirjas,  et kliima kujuneb atmosfääri hüdrosfääri,  litosfääri ja biosfääri koosmõjul paljude kliimategurite mõjul,  kus eriti olulised on astronoomilised ja geoloogilised. Aga nüüd on nii, et kui te vaatate, on olemas selline nagu europarlament. Ja ma küsisin tarandi käest, et kas peale sinu  ka seal mõni klimatoloog oli, ta ütles, et  ega vist ei olnud. Ma küsin, et mitu inimest aru saavad kliimast,  kas viis protsenti on, ta ütles, et ei, vast  nii palju ei ole. Aga samal ajal tehakse suuri järeldusi. Ja nüüd on nii, et Euroopa Liidu targad,  mida nad teevad, nad elimineerivad kõik sfäärid peale  atmosfääri atmosfääris elimineerivad kõik gaasid peale süsihappegaasi. Ja süsihappegaasi puhul elimineerivad kõik tekivõimalus  peale inimtekkelise. Ja noh, seetõttu muidugi on see naeruväärne nagu inimene  siis seda kliimat ainukese kujundajaks ja ma arvan,  et see Jaapani maavärina tsunami on väga heaks näiteks sellest,  kui tühine on inimene ikkagi loodusjõudude kõrval. Inimmõju on varemgi ajaloos üle hinnatud ent ikkagi  räägitakse kord kliima soojenemisest, siis jahenemisest  ning lihtsalt muutustest. Mis seisukoht on selles küsimuses meie teadlastel? Kliima kahtlemata on muutuv, muutlik, ta on üks väga muutlik  looduse komponent, nii et kui nüüd tavapäraseid  kliimanäitajaid kasvõi keskmist temperatuuri rehkendada,  siis erinevate perioodide jaoks kindlasti tuleb see erinev,  sõltuvalt siis nende aastate ilmastiku iseärasusest,  nii et nii et, et niisugused muutused aset leiavad,  see on täiesti loomulik. Pigem võiks rääkida jah, võnkumistest, kõikumistest  ja nii edasi. Kui nüüd vaadata meteoroloogiliste mõõtmiste andmeid,  need pärinevad meie maalt juba 19 sajandi teisest poolest,  siis sellest ajast kuni kaasajani välja on näha siiski  üsnagi selge, üsnagi järjekindel õhutemperatuuri tõusutendents,  mis noh, muidugi ta ei käi mitte alati ühtemoodi,  seal on vaheldunud soojemad jahedamad perioodid,  aga noh, üldine tendents siiamaani on toimunud väga pika aja  jooksul ja ja eriti kiire soojenemine iseloomustab jah,  viimast pool sajandit vast 20. sajandi teist poolt. Kas see soojenemine on siis olnud valdavalt inimtekkeline  või mitte, see on muidugi iseküsimus. Neid looduslikke suundi me täpselt ei tea. Kui ütleme, ühtub, et inimese panus ja soojenemine maakeral  toimuvad ühes suunas siis on see soojenemine kiirem  ja kui nad vastupidi, lähevad võib-olla et kogu rofrekt on  näiteks null või koguni jahenemine, nii et  selle koha peal on praegu teadus suhteliselt tumm. Juba vanad Kreeka filosoofid teadsid, et et alati külma aja  järel tuleb soe aeg ja soe järel jälle uus külmaeg. Ja nüüd siis kuidas võiks see kliima muutuda? Vene teadlased juba ammu on öelnud seda,  et et tõenäoliselt ei alga mitte globaalset soojenemist,  vaid algab hoopis jahenemine, mis saavutab  siis kuskil oma tipu 30.-te aastatel ja nad ütlesid isegi ära,  et see jahenemine algas 2008.-st aastast. Ja ma arvan, et nendega tuleb nõustuda ja sellega  ka on nagu nõustunud Ameerika Ühendriikide klimatoloogid. Aga mürki selle peale muidugi võtta ei saa. Jaagus usub, et inimesed kipuvad olmes pöörama äärmustele  suuremat tähelepanu. Seepärast tekib ka arvamus, et kliima on pidevas muutuses. Kuigi muutujaks on ilm ja rekordite puhul on tegu lihtsalt  loodusliku varieeruvusega. Kuna kliimamuutustest jutlustades on võimalik teha äri,  siis on vastav teema ehk ka pisut üle politiseeritud. Kindlasti ja, ja ja noh, viimasel ajal ajal ikkagi  ka isegi selle rahvusvahelise kliimauurimise paneeli  tulemusi on kahtluse alla seatud just seetõttu,  et et, et selle järelduste tegemisel on on niisuguste  poliitiliste ja majandus erinevate majanduslike huvigruppide  mõju olnud väga suur. Niisiis, ilma saab viie päeva jagu ette ennustada aga  pikemaajalised mudelid kipuvad vigu täis minema. Kliima puhul on tuleviku ennustamine sama hea,  mis kohvipaksult saatust vaadata. Kas on siis üldse mõtet võidelda kliimamuutuste vastu? Ehk on sellest saanud hoopis heaoluühiskondade uus  indulgents ning kurvad pildid sulavatest liustikest on  tühipaljas meediamanipulatsioon. Ainuke asi on see, et, et mis puudutab nüüd energeetikat,  selle muutmist pehmemaks ja, ja mida Euroopa Liit on  eestvedajana ajanud, nüüd juba hulk aastaid ülemaailmset ees,  et ei ole sündinud sellepärast, et on kaks suurt raskust  Ameerika Ühendriigid puksisid ja seal on just nafta  ja söömonopolid, siis fossiilse Energia. Ja on need põhilised vastased. Aga veel raskem on teha Indiale ja Hiinale selgeks,  et ärge teie nüüd arendage, sest nad ütlevadki  ja ütlevadki, et aga teie ju kütsite ennast sellega rikkaks  või tegite kivisöö ja nafta peal, et miks,  miks me ei või? Kliimamuutustega võidelda ei ole võimalik,  sellepärast et kui kliima tahab soojeneda,  siis ta soojeneb, kui tahab jaheneda, siis ta jaheneb  ja absoluutselt sõltumata inimesest, me võime võidelda  nii palju kui tahame aga seda mitte kuidagi me mõjustada ei suuda. Ja no tegelikult ma ikka mõtlen selle peale,  et praegu me tahame kangesti sisihappegaasi hulka  atmosfääris vähendada. Aga nüüd ka läheb külmaks, vaat siis tekib uus selline  Euroopa liidus selle korraldus, et võimalikult palju  süsihappegaasi õhku lasta selleks, et et peatada külmenemine,  nii et selles mõttes on, et ikkagi viima küsimuses peab  suhtuma ikka mõistusega, aga mõistust inimesel on ikka alati vähevõitu. Säh sulle kooki moosiga. Ise teadlased, aga meile ei ütlegi, kas meid ootab ees  kohutav soojenemine või hoopis jube jahenemine? Või sünnivadki jutud kohe-kohe saabuvast maailma lõpust ikka  ja uuesti hoopis sellepärast, et me ise ihkame neid  nii kangesti kuulda. Muide, sellel nädalal võime kuulda juba metsvintide laulu  ja näha ka valgeid toonekurgi. Jõgede kallastel askeldab aga linavästrik,  keda rahva suu nimetab ka jäälõhkujaks. Nädala jalanõudeks on kaloss ja.
