Ei, no kärja üle su Eina, mina ei näe lehmale lehmul piima, mina, Tiina põrsa-le põhjas mul tekki, mina tekki. Tere, meeleperemees mul käela. Mine Kaale, aga AK-le kaadas mul sulgu, mine sulgu sepale, sepp mulle rauda. Mine Rõud Tammejevee tämmul lehti. Mine lehte, lämba lehelannas Mulleril. Mina vil viidikaalee niidikas kuju, riieltsukad, kuued kindlad ja üsna Ui ümbriku. Kuldse kuuse tuti otse, kus kuusk jälle sai, vanamees räius kuuse maha, kus väänani sees. Alla, kus see peenar jälle sai, Ädzeetcatki peenra kaerakus, nii et see jälle säid neitsi napi särtseedeela, kus neenetsi jälle sai, neitsid põlle Algiivi otsas, kus see geeni jälle sai, veesi veered skeemi ära, kus veesi jälle sai, mustadel jäädi, ei, nii ära koosne musta täriaatsaid karu murdi, mustad härjad, kus me kaaru jälle sai? Karu läks muiste muile maile. Teeme kutse pitsaga neitsi nelja läheb seega ümber ja ka veel ja nii saaga vaasi vaas, äriga, lämmes laugi, Källega koer kolme kodaraga käiska rad k ka vanaga pojaga kulda, kännust teega. Ergaagee päägige kaaskee varbaääre saab, seda me ka toeta. Nii geenikaarti. Kaareste.
