Kas sa oma kodu lähedal pargis ka vahel mängib? Ja kesklinnas sul ei olegi paremat mängu kohta, ainult see park on? Kes seal pargis on jutustama koerad, kas seal lapsi ka seal on päevas ja kellega nad on tulnud parki emmede-isside vahel vanaema kaasa seksi. Lapsed mängivad liivakastis, jooksevad pargis ringi ja kutsuvad ka kaitseväed, lapski, tava ajavad taga või? Need laste sõbrad kitsad pihku pisikesed lambast, ahhaa suured on hammustad. Kas sinul on olnud niisugust juhust, et koer on tulnud päris hammustama kohe? Ei ole vist, ainult ehmatas natukene kada sind. Tahaksin mõhna kajaka, been vast koeralihal kehtmine üritusel, kui me ronisime sinna kingib jääma siis tuli niisugune asi, et, et katki läks siis järglik skeeme, nimede päikest. Läks natukene katki. Ta komistas, kas sina kartsid siis seda koera ja koer haukus teie peale ja tegid natukene kurja häält, eks? No ma ei tea, miks sa katsetada? Sellepärast tuleb koer kallale. Et meiega juhtus see rohkem selline ehmatav lugu, kuin sugune hirmus lugu, lihtsalt Klein jalutamas lastega linnalt ütleme tuli, käin igapäevane jalutuskäike ühendatud muidu pereema toimingutega linnas toidu otsimisega ja nii või teisiti kui linnas jalutad nende autode pärast kogu aeg neil kramplikult käest kinni, et jumala eest kuhugi sõbra autotee peale ei jookseks ja siis jalutasin vaiksemas kohas ikka need olid mul käekõrval, järsku mõlemad lapsed haarasid niimoodi hirmunult jalgade ümbert kinni ja realistid nagu rääkima, mõtlesin, et mis siis nüüd tonium ise nagu ei märganudki, et et mis on ja, ja noh, miks selline kisa ja, ja siis ma vaatasin, issand, suur rotveileri koer, ehmatasin ka täiesti ära, muidugi. Kas oli pargis vä? See ei olnud, parkis, tuli täiesti käidavad kohad majade vahel suurte majade vahel, aga selline avaram muruplats oli. See koer oli ilma jalutusrihmata ja ilma jalutusrihmata perenaist ma üldse nendega peremehest kuskil läheduses, sellel hetkel ta ikka tuli nagu kaugemalt jooksis meile suure hooga peale. Ja hakkas siis niimoodi nagu näksima ja eks ta oli ka nagu rohkem ärritatud, kui need lapsed röökisid seal täiest kõrist. Ja, ja ma ei oska nagu kuidagi, püüdsin siis pisema, haarasin ruttu sülle, teist püüdsin kuidagi kõrgemale upitada. Rahustasin neid, et ärge karjuge, et kui küttega harjuti, siis kohe ka lähenemine väljaga püüad teha selgeks alla kaheaastasele lapsele seda, et ole nüüd rahulik, suur koer, kes sinust on tõesti kaks, kolm korda suurem, et see tule, mitte midagi ei tee ja noh, mina saan sellest mõistusega Aroga temale nagu oli raske selgeks teha, siis omanik tuliselt kaugemalt joostes ja ja võttis selle koera sisaranokovi tuli nagu meie jutt rahustaski, ärge ärge kartke, ärge kartke, et on noor koer, Ta ei tee midagi, mõtlesin, tore, et mina usun, seda ette heita ei hakka, noh, et olge kena, pange ta Koernid kinni. Ta juba nagu võttiski koera kaelarihma ümbert kinni, hakkas eemale minema, meiega rahunesin maha. Praktiliselt kardaja edasi oma jalutuskäiku jätkama ja sama lugu, seesama koer päästeti uuesti selle perenaistelt. Laht Te olete luues nii, et me olime nagu ühest šokist toibunud. Ja saime uue sahmaka kaela, siis me muidugi olime pargid mingi lähedale jõudnud venelastel majade juures lihtsalt oliks pingikene tudengile kingi peale. Võtsime mõlemad lapsed endale sülle, seisin, seal pingil tehti, viskasin oma kotid toidukoti, kui jalanõude koti sinna maha. Koer haaras ühest kotist täisnahast kinga, oli rõõmus, jooksis ta sellega kaugele-kaugele mängima, perenaine ikka hõikas teda absoluutselt käsklustele korraldustele ei allunud, need perenaine talle lähemale jõudis, siis ta arvas, et oh kui tore, mina mängima tõlgete, tore kingakene valida, sest niimoodi söödaks võetud. See hetk oli muidugi küll endale ehmatav ja lastele ikka oli see täiesti nii, et nüüd kui me jalutame siin kogu aeg täiesti jällegi tarduvad perenaine Jako Ärailasest rihma otsas aga nad ikkagi alati täiesti tardunud seisundis koera nähes. Nüüd võib-olla aitaks see, kui omaenda peresse tuleks väike koer, et tekiks selline koera ja lapse omavaheline sõprus, aga ega see ei tähenda, et ükski koer võiks tänaval kedagi kohutada, midagi öelda üldse seda need koerte vastu olen ja ja meil oli nagu, ütleme, vanemate peredele väike koer ja, ja suurem tüdruk oli koertega harjunud koerte kassidega. Aga noh, nagu ei ole sellest üle saanud, koer on meie hulgast lahkunud, ütleme tema kohta ka nii ja siis ei ole sellest nagu üle saanud ja toitunud veel selles, et need uut koera võtta peale, aga tegelikult õige oleks, et lapsed harjuksid, aga tõesti, see ei tähenda seda näidet, peaks harjuma iga koeraga, sest et ikka me võõrast koera ju ei tunne, sa harjud oma koeraga äraga. Kui sulle tänaval tuleb suur koer vastu, ma ikka ei ütle lapsele, et suhtun temasse rahulikult, mine patsuta talle pea peale pitsa, pitsa, eks ole noh pika ikka ei ole vaja võõrast koera usaldada.
