Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head raadiokuulajad, te kuulate teadusuudiste rubriiki puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minuga stuudios Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg. Tere, Randel Sandro. Täna me räägime sellest, kuidas kliima soojenemine mõjutab kalade suhtlemiste rühmast ei saa ikka üle ega ümber kliima soojenemisest seal teema, mis meie saateid väga palju puudutab või vähemalt neid teemasid. Just sel nädalal on hästi palju selliseid teemasid, aga need on väga olulised teemad, millest rääkida. Ja Austraalia teadlased hiljuti tegidki siis ühe uuringu, mis vaatles kalu lähemalt ja siis seda, kuidas kalade rühmas suhtlevad omavahel. Kui teadlased selle uurimistööga alustasid, siis mida nad tegelikult teada tahtsid üldse? Mulle väga meeldib, et sa ütlesid, nende kalade kohta suhtlevad see infovahetus, mis seal parves ujudes kalade vahel toimub. Olgu see siis küljejoone elundi abil või nägemise abil see üheskoos ujumine see täpselt seda suhtlemist see ongi suhtlemine, et seal on hästi palju meeli ja, ja oskusi üheskoos. Aga, aga mida nad uurisid, nad uurisid ookeanide happestumise ja pinnavee soojenemise sellist kompleksset mõju. On teada, et selle atmosfääris, tõusva süsihappegaasi hulga tulemusena oot, toimub ookeanide happestumine, kliimamuutuste tulemusena toimub ookeanide pinnavee temperatuuri tõus ja nemad siis vaatasid selle kõige ühist mõju kalade käitumisele mis on minu jaoks äärmiselt põnev. Ent sellepärast, et käitumine on üks selliseid tunnuseid mida on äärmiselt põnev mõõta. Miks? Sest see on natukene teistsugune, teistsugune, milles seda on võimalik panna numbreid. Aga, aga ma mäletan kunagi minu minu juhendajal oli üks Moskva tuttav professor, kes oli ka kalade käitumise uurija, ütles, et selleks, et kalade käitumisest aru saada, ma olen ise ka käitumiskatseid teinud, selleks pead sa veetma oma tagumikutunnid akvaariumi ees eelnevalt ära. Ja siis sa hakkad nägema, et, et see ei ole juhuslik, kuidas nad käituvad, kuidas nad ujuvad ja seal tekivad mingisugused sellised päternid inglise keeles mustreid, mustrid, lood täpselt. Ja, ja siis on, sa avastad, et oh, et seda on võimalik panna numbritesse ja, ja siis, kui seal on võimalik palju numbrites, siis on võimalik seda ka võrrelda ja mõõta, mismoodi see numbritesse panek käib. Kõige tavalisem on see, et on terve hulk tarkasid arvutiprogramme mõnikord kleebitakse näiteks kalale selja peale selline väike valge punktikene, mida see programm siis jälgib. Aga võiks näitena tuua selle, et kui vaadatakse jalgpalliülekannet telekas, siis ikka öeldakse, et vot see mängija on tänase mängu jooksul jooksnud 11 ja pool kilomeetrit. Et seal on samad programmid, mis jälgivad mängijate liikumist ja kuivenduse käitumiskatse, sul on seal terve parvkalasid arvutiprogramm filmib ja jälgib nende kalade liikumist siis on võimalik mõõta, et kes mis suunas rohkem pöördeid tegi. Kui kiiresti ta seda tegi, mitu korda ta otsustas tagasi pöörata ja kõiki selliseid asju, et seal on terve hulk detaile, mis ei ole juhuslikud. Ja, ja nagu siin ka selles uuringus kirjeldati, et tavaliselt kui kalaparv ründab kiskja siis kalaparv pöörab paremale. Ma loodan, et kiskjad seda saadet ei kuula. Inimesed lähvad ja inimene või kalamees võib olla kiski, aga nojah, et, et parv otsustab, see vist on seotud kala ajupoolkeradega ja nende sellega, kuidas kuidas aju nial kiireid valikuid ja otsuseid teeb. Aga kalafoor pöörab paremale ja nüüd siis tingimustes, kus siis need ookeaniveetingimused on nagu muutunud? See paremale pööramise sagedus on vähenenud ja meelel tunduda natukene kopsurdsena või naljakana, et esiteks, et miks üldse kaladaks paremale pöörama ja mis, mis sellest nii väga muutubki, ta nüüd natukene pöörab rohkem vasakule. Aga see on oluline muutus nende käitumisharjumustes, mis näitab, et näiteks tema aju, mis teeb otsuseid, ei tööta enam nii, nagu ta töötas vanasti. Ja, ja kui mõelda, et veetemperatuurimuutus mõjutab kala aju otsuste tegemisel siis see juba tekitab küsimusi, et vau, et kas tõepoolest sellised sellised protsessid toimuvad. Aga miks vee temperatuuri muutus kalade käitumist mõjutab? Majja aga põnev, tahaks teada, mis selle selline füsioloogiline taust on. Et, et kui meil on siin tegemist ookeanide happestamise, vee temperatuuriga, et millised ma ei tea, rakusisesed signaali ülekanded, sellest sellest muutvad, ma ei tea, see on, see on äärmiselt põnev küsimus ja võib-olla on seda keegi uurinud. Ma lähen vaatan teadusartikleid, siis äkki on võimalik mingisuguseid vihjeid selle kohta leida, aga sellele üldse tegelikult saab vastust anda, sest saab ikka saab ikka kõike võimalike eksperimentide laboris nii-öelda mudeldada ja, ja testida. Aga see uuring, siis see austraallaste tehtud uuring, mille me siin täna saate aluseks võtsime, see siis leidiski seda, et paremale pööramise asemele kalad nüüd vahel pööravad ka vasakule, kui neid ohtlikuks. Seal ja lisaks leidsid nad, et, et see kalaparv või noh, grupp ei püsi niivõrd hästi koos, nagu tema lasti püsis ja nende põgenemisreaktsioon oli aeglasem, kui see varem oli. Kalade põgenemisreaktsiooni on, on äärmiselt kiire nähtus. Ma ise olen seda kunagi Kopenhaageni Ülikoolis testinud kus me hirmutasime, kalasid, filmisime seda selleks, et näha seda kalade põgenemisreaktsiooni siis noh, tavaline videokaamera filmib 28 kaadrit sekundis, inimene näeb seda sellise nagu hea sujuva liikumisena. Aga selleks, et kalade liikumistest põgenemisreaktsiooni näha, selleks me pidime võtma kaamera, mis filmib 500 kaadrit sekundis. See on lihtsalt niivõrd niivõrd kiire. Ja, ja kui nüüd see põgenemisreaktsioon on aeglasem, siis see mõjutab kohe kiskja saakloom suhet, toiduahelas toimuvaid protsesse, igasuguseid asju. Sul on ikka väga põnev töö, saad kalasid hirmutada ja siis vaadata, mis nad teevad. No põhimõtteliselt ja tookord seal Kopenhaageni ülikoolis täpselt niimoodi oli, et meil olid. Minu arust olid need pisi taaniad, need vöödilised pistidaaniadeks, sebra, kalad ja hirmutasime neid tavalise tokiga seal akvaariumis ja kaamera oli siis akvaariumi kohal ja, ja filmis seda kõike. Ja tookord me leidsime siis, et osasid kalume, olime eelnevalt tokiga mõnda aega taga ajanud ehk siis nii-öelda väsitanud ja leidsime, et väsitamine mõjub kalale ja äkki see kliimamuutus hoopis nii-öelda väsitab kalu nende nende metabolism ainevahetust. Et nad on harjunud jahedamas vees olema, aga vesi on nüüd soojemad, võib lillad. Võib-olla sellepärast, et me leidsime ka, et kui kalad olid väsinud meie tokiga tagaajamisest siis nende põgenemisreaktsioonid, neil põgenemise otsused olid sagedamini valed vales suunas ja need olid aeglasemad. Sa enne rääkisid sellest ka, et kuidas üldse kalade käitumist jälgida, kas põhimõtteliselt, kui mul kodus on akvaarium ja seal on näiteks kaks kuldkala, kas mina võin ka sellise väikese koduse uuringu läbi viia kodanikuteadvust? Absoluutselt tõenäoliselt üks nendest kuldkaladest võib olla näiteks dominantne teise suhtes, et sa võid näiteks vaadata, et kes millise akvaariumi osa endale hõivanud on ja täitsa võimalik, et näiteks üks nendest kaladest kasutab ühte kolmandikku sellest akvaariumist ja teine kala kahte kolmandikku. Ja siis sa võid vaadata, kui sa neile toitu paned, et kuidas selle toitu omavahel jagavad. Ja kui sa paned toidu sele, dominant see kalaalale, et kas siis teine saab vähem ja seal on igasuguseid põnevaid asju, mida saab vaadata akvaariumis ka. Nii et kellel on kodus akvaarium ja kalad, siis järgmine korpide neile süüa panete, siis vaadake, mismoodi nad suhtlevad omavahel ja kes esimesena haarab palukese järele. Aga meie aeg tänaseks on läbi, aitäh teile. Head kuulajad, aitäh, Randel. Ja kohtume. Homme puust ja punaseks, puust ja punaseks.
