Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toel. Tere tulemast kuulama teadusuudisteminuteid puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on külase zooloog Randel Kreitzberg. Tere, Randel. Sandra. Meie usinamad kuulajad on ilmselt märganud, et sina oled päris tükk aega puudunud siit saatest aga sul on tegelikult selleks puudumiseks väga hea vabandus olemas, nimelt sa olid peaaegu kuu aega ekspeditsioonile Põhja- ja Läänemerel. Räägi, mis sa tegid sellel ekspeditsioonil. Tõepoolest suure teaduslaevaga seal mööda mörtseilasime ja millal veel parem aeg mereekspeditsioonile minekuks, kuid detsembritormide ajal neid torme saime me seal omajagu ja, ja mida me siis tegime, põhimõtteliselt oli tegemist spetsiaalse teaduslaevaga valter Hervik, kolm, mis seilab saksa lipu all ja hüüneni Instituudi kasutuses ja siis nemad on meie sellised nii-öelda teadvus, partnerid Saksamaa poolelt ja laev püüab kala ja viib läbi igasuguseid mõõtmisi ja mis minu soov siis oli, et kuna kuna minu teadustöö on seotud siis kalade uurimisega, täpsemalt siis Kalade Vähi ja siis nii-öelda merereostuse kõike selliste asjade uurimisega, siis siis minu jaoks oli oluline püüda erinevatest Põhjamere ja Läänemerepiirkondadest kala. Et siis siis vaadata, et mis seisukorras need kalad on, kui palju neil näiteks maksavähki nahavähki on ja siis tuua ka Eestisse osad nendest kaladest, eksperimentidest. Miks üldse on vaja uurida seda, kas kalad põevad vähki? No üks lihtne vastus on see, et kala ja inimene ei olegi väga erinevad. Loomulikult need on erinevad, aga, aga vähk iseenesest on äärmiselt vana nähtus evolutsioonis ja on omane vist võib öelda, et kõik kõikidele hulkraktsetele organismidele osadel vähem, osadel rohkem ja kala ja reostunud Läänemeri on tegelikult hea mudelsüsteem mis on natukene sarnane sellele süsteemile sihukese urbanistlikule süsteemile, kus inimene elab veitsa rohkem reostunud linnakeskkonnas. Ja siis me vaatame, et kas kalad on suutnud paljude kümnete sadade põlvkondade jooksul selle reostunud keskkonnaga kohastuda ja äkki on neil välja arenenud mingisugused kavalad kaitsemehhanismid selle vähiohuga hakkama saamiseks. Sest teada on ju, et reostus seda vähi ohtu suurendada. Ehk siis põhimõtteliselt Kalalt saadud infot saab võib-olla kuidagi ka inimestele üle kanda. Jah, see on muidugi selline optimistlik stsenaarium, aga teoorias küll, et praegu me vaatame seda, et kuidas kalad on sellega hakkama saanud ja, ja olema mingisuguseid esimesi vihjeid selle kohta juba leidnud. Et sealt on loomulikult hästi pikk maa minna ja meie inimestega hetkel üldse ei tegele. Aga kes teab, teadus ja uued teadmised saavadki alguse igasugustest killukestest. Räägi sellest ekspeditsioonist ka lähemalt, et peaaegu kuu aega sa mere peal olid, et mis sa tegid seal. See on täiesti selline nii-öelda omaette maailm, sealse mereelu, et mõtled, et need mingisugused normid, et lähed hommikul tööle kohvi tehes näpu vahel, et seal põhimõtteliselt sa oled 24 h kogu aeg tööl, kogu aeg torman halb olla, aga, aga asjad tuleb ära teha ikkagi. Et ühest küljest on see elu seal laeva peal hästi mõnus ja mugav, et sa oled seal oma kajutis. Sa saad kolm korda päevas süüa, kokad teevad süüa, Stewardit kannavad selles laeva meeskond hoolitseb laeva ohutu juht ise eest põhimõtteliselt nagu kruiisilaide. No täpselt, et, et kui see niimoodi kirjeldad, seda see tundub selline hästi mõnus ja tore asi. Aga tegelikult olid meil seal pikad 12 tunnised tööpäevad. Sa veedad enamuse aja sellest päevast all trümmis, kuhu sisse kalalaadung, mida siis traaliga püütakse lastakse ja hoolimata sellest, et sul seal asjad lendavad ühest seinast teise ja merele viiemeetrised lained siis sina pead olema seal skalpell näpu vahel hoidma kuidagi tasakaalu oksendamist alla suruma ja seda kala lahkama. Et paljud inimesed ei taha väga näiteks kala puhastada kodus oma selle köögilaua pealgi. Aga seal sa pead seda tegema päevast päeva hommikust õhtuni. Ja, ja siis kõik proovid ja skalpelli lõiked peavad ka äärmiselt täpselt olema. Et kõik nagu korrektselt õnnestuks. Tegelikult on see ikka päris päris tükk tegemist, et et oma asjadega seal seal kõikuvas laboris hakkama saada. Kõik kalad, mis te kätte saate, saite, kas te need siis skalpelliga lõikasite lahti? Osad lõikasime lahti ja osad tõime elusatena Eestisse. Et meie eesmärk seekord oli, oli koguda elusaid, lestasid, kes toodi Eestisse suurte basseinidega vee sees tõstsime Tallinna lahe peal kraanaga basseinid sellise nii-öelda logistikalaeva peale ja pärast väiksema logistikalaeva pealt kaldale ja siis suur rekkatõi nad maaülikooli limnoloogiakeskusesse, kus ma nendega siis nüüd eksperiment, käibe juba esimesed proovid nendelt kah kogutud, et selline suu suur logistiline ülesanne oli lahendada, et kuidas saada kuskilt Saksamaa rannikult elusad kalad siia siia, Eesti sisemaale. Aga need kalad, kelle te seal kohapeal lahti lõikasite, mis te seal kohapeal vaatasite nende sisemusest? No esimene asi, kuna me uurime vähki, siis vaatame ikka seda, et kas, milline see maks välja näeb, näiteks et maksan see elund, mis tegeleb inimesel, kui kalal, siis keha nii öelda puhastamisega. Ja, ja ma olen näinud päris koledaid maksa, vähke, kaladel ja, ja siis võtsime vereproovilihase proovi, kust me mõõdame igasuguseid toksilised ained raskemetalle ja ja, ja siuksed näiteks naftareostusega seotud toksilisi aineid, enamasti selliseid asju, mis on seotud siis kala, tervise, vähi ja reostusega. Need, kalad, kelle te nüüd Eestisse tõite, kas, mis te nendega edasi teete seal laboris? Sama asi, et, et need proovid, mis me seal laevas võtsime, need siis nagu kirjeldavad seda seisu, mis on seal nii-öelda looduskeskkonnas. Ja need kalad, mis siin Eestis on, et me tahame teada, et kas mingisugused süsteemid, rakusisesed, süsteemid säilitavad oma funktsiooniga siis, kui me nad sealt kodutingimustest ja koduvetest välja võtame. Ehk siis, et kas kohastumused näiteks sellesama vähiriskiga hakkama saamiseks on püsivad geneetilised või mitte, et see on nagu põhipõhid, põhiteema, mida me uurisime? Kuigi teil see uuring veel käib, nagu ma aru saan, siis kas mingeid esmaseid tulemusi juba saab ka öelda? No see uuring praegu veel käib, aga noh, siin me oleme seda vähiteemat erinevates asjades vaadanud. Siin tegime ühe suure geeniandmebaasi uuringu, saime teada, et need kalaliigid näiteks, kes elavad kauem nendel on parem kaitse vähi vastu, sellepärast et neil on seda vaja, et evolutsiooniliselt on tekkinud oluline huvitav tulemus. Ja hiljuti, kui me vaatasime siin osasid geenide avaldumise, siis jäi vähemalt esimeste tulemuste sellisel kiirel vaatamisel selline mulje, et täitsa võimalik, et meie nii-öelda hüpotees peab paika ja reostunud keskkonnas elavatel kaladel on ehk tõesti võimalus vähiriski alla suruda mingite meetoditega. Aga, aga need on tõesti päris selliseid väga, väga esimesed nii-öelda vihjet esimestest analüüsidest. Ehk siis reostunud keskkonnas vähki tekib vähem või kuidas? Tõenäoliselt on see reostus ikkagi niivõrd tugev, et seal nagu inglise keeles over Vaidib või, või on, et Sekse halb mõju on siiski tugevam kui see kaitse ehk et reostunud keskkonnas seda vähke rohkem. Aga kaladel on tekkinud kaitsemehhanismid ja nii-öelda ilma nende mehhanismil, et nad tõenäoliselt oleksid veel hullemas seisus, et pigem pigem niipidi. Kas kas see uuring midagi ütleb ja Põhja- ja Läänemere kohta ka, et kui te neid kalu seal vaatate, kuidas kalad hakkama seal saanud on, kas annab mingi pildiga merest? No eks ta ikka annab, kalad muidugi ju rändavad erinevates piirkondades, aga, aga osades kohtades on olnud rohkem osalejaid vähem. Ja sa näed, et kui palju on seal mingeid parasiit ja milline see kala selline üldine konditsioon on. Ja hea hea uudis on see, et need kalad, kes elavad siin Eesti rannikul, on tihtipeale paremas konditsioonis kui need, kes elavad näiteks seal Kiili lahes kus on hästi palju laevaliiklust ja, ja kus vesi on palju reostunud. Et need erinevused on tõesti näha. Aga, aga kalad on elus ja ja eesti kalad on võib-olla isegi natukene paremas seisus kui, kui mujal. Et siin on ikkagi olukord parem kui Põhjamerest. No võib öelda küll nii, ja see on ju positiivne põhja Meriga väga kaugel meist ei ole. Nojaa, aga need kalad on teil praegu veel ilusti laboris, kui te nendega uuringud ära teete, mis siis edasi saab? Ja kui me siin praegu lõpetan, siis ma sõidan tagasi laborisse kalade eest hoolitseda, vaat seal siin jõuluajal ka minu igapäevane töö. Need kalad kahjuks saavad surma pärast pärast eksperimenti, et et me võtame igasuguseid proovid ennelt ja, ja kahjuks ega me ei saagi neid kuskilt mujalt toodud, kalusin kuskil Eestis lahti lasta, et teadus teadusprügikalu ei ole, ei ole lubatud niimoodi levitada uutesse elupaikadesse. Millal võiks siis kogu sellest ekspeditsioonist lugeda teadusartiklit? Võib-olla aasta pärast. Ma arvan, et aasta pärast võib-olla küll võime uuesti rääkida sellest äkki siis aasta pärast saame juba kindlate järeldusteni ka jõuda. Aitäh, Randel ja aitäh. Raadiokuulajad tänast saadet kuulamast. Meie kohtume teiega juba homme samal ajal puust ja punaseks, puust ja punaseks.
