Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head raadiokuulajad on alanud teadusuudiste rubriik puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on stuudios koos minuga Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg. Tere Randelt Sandrat. Täna me räägime sellest, kuidas kalad näevad vaeva, et proovida ühist vaenlast eemale peletada. Ja selleks, et nende lindude eest kaitsta, kes kalad tahavad nahka pista siis võtavad kalad kokku ja hakkavad tegema hiidlaineid. Aga Randel niimoodi talita ju kõik kalad, kes vetes elavad. Ja see on äärmiselt erakordne nähtus. Ja hiidlained need tõepoolest on siis need kalad ise väikesed, sellised kolme-nelja sentimeetri pikkused, paljude jaoks tuttavad, akvaariumikalad, mollid, eks kutsutakse neid. Nad on selles perekonnas spetsiilia perekonnas, kus elavad ka gupid ja mõõksabad. Ja tõepoolest sarnaselt Nendele lainetele, mida jalgpallipublik staadionil teeb kõik kordamööda tõusevad püsti ja vehivad kätega siis nemad teevad seal vees kaasates sadu tuhandeid ja isegi sadu tuhandeid oli kirjas. Indiviide. Ma ei tea, mismoodi nad seda lainet teevad, seda täpselt ei kirjelda sabaga või terve kehaga või igatahes veepinnal liigub edasi sellist nii-öelda saaklooma potentsiaalselt peletav laine, mis on siis sellise suure grupi pingutuse tulemusena loodud täiesti uskumatu vaatepilt. Põhimõtteliselt kui lind näiteks tahab mere kohal nii-öelda lennata, et siis saaki haarata, siis ta saab tegelikult lainega vastu pead. No see laine on muidugi väike, et ma nägin seda ka ühes ühes Youtube'i videos oli see täiesti olemas, et see laine võib-olla sentimeeter veepinnast. Aga ta on selline kiire, vett pritsib ja kui see lind tõepoolest linnu või linnu vari või, või mis iganes teistsugune, metsik, kas sinna tiigi serva peale tuleb ja, ja siis järsku see selline pritsi kiire laine sinu poole või mis iganes suunas sööstab. See kannab kindlasti mingisugust signaali, et kas siis, et kiskjatel märgatud või, või üritab seda kiskjat peletada. Või kiskja meeli häirida. Et jah, mingisugust sõnumit sa kindlasti kannab. Millistes vetes need kalad elavad, kes selliste hiidlainet tekitavad? No see on selle uuringu teine täiesti uskumatu fakt, et nad elavad väävli sellistes ojades, tiikides, allikates, väävliallikad jättes kus põhimõtteliselt on tiiv vesiniksulfiidi sisaldus niivõrd kõrge ja mürgine, et ükski teine kala selles keskkonnas elada ei suudaks. On teada, et see üks samollide liik on siis nii-öelda kohastunud nendele tingimustele ja suudab siis asustada neid need on jällegi sarnaselt endale ookeanisügavustes olevatele piirkondadele, kus mandrilaamad ja seal kokku saavad, kus on siis samuti hästi-hästi ekstreemsed ja, ja toksilised elukeskkonnatingimused, aga, aga need väävli väävlitiigid samuti, et et ott on teada, mõned liigid veel, kes nii-öelda taluvad natuke leebemalt määral seda toksilist divesiniksulfiidi, aga, aga need kalad on siis nii-öelda tšempionid selles vallas. Nad asustavad kiike, mida mitte keegi teine ei suuda asustada, vähe sellest suudavad tuhandeid kaaslasi mobiliseerida selleks, et suurte kiskjate vastu lainet tekitada, et eesti uskumatu kombinatsioon kohastavastest. Kuidas üldse? Teadlased uurisid seda, et need kalad suudavad selliste hiidlainet tekitada. See on võib-olla kolmas siis põnev asi selle uuringu juures ja mul on selle pärast tekkinud seda vaatlusega et hästi palju tuuakse tänapäeval teadust, laborisse, tehakse sellist nii-öelda valgete bioloogiat, võetakse proove, analüüsitakse geenide avaldumise ja igast muid asju ja suhteliselt vähe on jäänud alles sellist Darwini ajastu klassikalist bioloogiat, kus istutaksegi seal tiigi kalda peal ja vaadatakse, et mis toimub. Et nad tegid seal vaatluseid, panid kirja, mis toimus, kuidas toimus ja kui sa neid vaatluseid teed, et mingisuguse kindla plaani kohaselt, siis see on täiesti piisav. Aga isegi kui sa hakkad seda vaatlust tegema, sul peab ilmselt olema mingisugune aimdus, et mis võiks juhtuda, sest muidu võib juhtuda see, et sa lihtsalt passib tühja seal. Ja ma ei mäletagi, kas nad ütlesid seal artiklis, et kuidas nad esimest korda selle idee peale tulid, et noh, tõenäoliselt keegi peab tähele panema seda kunagi. Samuti paar aastat tagasi oli üks sarnane artikkel sarnase meetodiga artikkel kus avastati, et Inglismaapark kides linnud kasutavad puu KSA tööriistana et õngitseda mingeid ussikesi koorepragudest välja ja see oli samamoodi, minu arust oli seal isegi kas tudeng või koolipoiss, kes selle esimese sellise avastuse või vaatluse tegi. Linnud hoiavad puuoksa tükikest noka vahel ja kraabivad koorepragudest omal toitu välja. Et tihtipeale saavad seda laadi avastused või uuringud täitsa mingisugusest juhuslikust detailist algused. Sa tegelikult juba mainisid ka, et hästi palju teadust tehakse laborites ja vaatlust on vähemaks jäänud, aga kas võib-olla peaks rohkem vaatama? Ütleme võib-olla kindlasti ei maksaks seda nii-öelda nagu alavääristada või mõelda, et see on kuidagi vähemteadused. Õige teadus on ikka see, et kui sul on valge kittel seljas ja kummikindad käes ja tõstad pipetiga asju ühest potsikas teise sotsiaalteadusi üldse niimoodi ei saa kirjeldada ja, ja täpselt täpselt, aga isegi bioloogide sõjas, et ma arvan, et selles, et istuda tiigi kaldal ja vaadata, mida loomad teevad, ei ole mitte midagi halba. Aga tulles nüüd tagasi selle konkreetse uuringu juurde, kus siis vaadeldi seda, et või avastati seda, et kalad selliseid hiidlaineid tekitada suudavad siis miks see teadmine meile oluline? Minu jaoks on see äärmiselt põnev ja uskumatu fakt, et sellest, mida kõike loovad, suudavad teha alates sellest peale, et, et nad suudavad üldse selles tiigis ellu jääda. Don Emmdeemine liik elavad seal Mehhiko väävlitiikides. Ja, ja see, et need käitumised on niivõrd niivõrd eriskummalised seda tegelikult ei teata siiamaani mida selle käitumisega nagu saavutatakse, et mida see signaal tähendab. Et kas tõesti üritatakse hirmutada või, või jah, seda nii-öelda nägemismeelt häirida? Noh, jah, tõepoolest vaatlused tehti ära ja kirjeldati seda olukorda. Ehk oleks tõesti mõistlik need kalad nüüd ikkagi laborisse tuua elusana ja, ja jälgida, et millest see käitumine alguse saab. Et kes on see kala, kes esimesena liigutuse teeb siis teised kõik, kes hakkavad seda liigutust matkima ja kuidas see liigutus täpselt toimub. Et nii nagu eelmises saates rääkisime ütelda kaameratega, mis filmivad 500 kaadrit sekundis, saks teavet, et mis, mis jonksu või võnkese kala keha, täpselt deebert. Et seal aina selle tulemusena tekib, et ma arvan, et seda oleks põnev teada ja, ja võib-olla laboris seda edasi uurida. Aga seda, et kas mingisugusel sellisel väikesel bioloogilisel detailil on ka mingi praktiline väärtus, see võib selguda palju palju aega hiljem. Et esimesena tuleb teadmine ja, ja seal on mingi teadmise kasutamine. Tavaliselt järgneb sellele minagi. Siin on minu meelest huvitav see ka, et tahaks teada, kuidas need kalad ikkagi suudavad 11 nii-öelda mobiliseerida, et, et üks hakkab liigutust tegema ja siis teised kõik kaasa tulevad, sest noh, siin ei ole ju paar kala, vaid me räägime ikkagi suuremast kogusest kaladest, kes seda hiidlained tekitama. Kavad ja hea ja kes teab, võib-olla on võimalik näiteks nendelt kaladalt midagi õppida ja, ja rannikupiirkondasid ohustavatele tsunamidele mingi, ma ei tea, laine vastu saata või või on võetud netti Haidel, et näiteks et milline on nende nahk naastudega ja, ja seda tehnoloogiat kasutatud lennukitel ja allveelaevadel ja Jan Nimikeeritud kalade uimesid ja ma arvan, et kaladelt sellist nii-öelda tehnoloogia vallas on inimesel üle võtta nii üht kui teist, et see laine tegemine võib mingil hetkel väga kasulikuks teadmiseks osutuda. Teadlased on selle videosse ka püüdnud, milline see laine siis on, mida need konkreetsed kalad tekitada suudavad? Ma jagan teiega seda videot puust ja punaseks Facebooki lehel ka siis te saate oma silmaga näha, et milline see hiidlaine on hiidlaine võib-olla mitte siis meie mõistes hiidlaine, aga kalade võistlus, nii et vaadake meie Facebooki lehekülge ka sealt saate rohkem näha ja lugeda juurtega. Aga meie tänaseks lõpetame, aitäh, Randel ja aitäh, head raadiokuulajad. Tagasi oleme juba uuel nädalal ja siis juba uute teemadega. Ilusat päeva jätku. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
