Laupäeval sai talv lõpuks läbi ka kalameeste jaoks,  sest jääle minemine keelati rangelt ära enne vanasti,  kui meil polnud üldriiklikku päästeametit  ja ka info konnast polnud veel haisugi, pidi igaüks olema  ise küllalt tark, et teada, millal minna jää peale  ja millal mitte minna. Kas me oleme siis tänapäeval sedavõrd rumalamad,  et vajame mõistlikuks käitumiseks riiklikku reguleerimist? Seda pole küll meeldiv tunnistada, aga oleme vist tõesti  vähemalt küsimustes, mis puudutavad loodust. Kui ma hommikul õue tulen, on õhk linnu häältest  nii paks, et ei mahu kõrvadesse. Vihane vares. Vinti ost, ku. Kits mu õue peal on käinud, mina pole teda näinud. Pabula on poetanud ploomipuukest kärpinud allea. Keda kõike siin pole, aga Tere, ma, ma õues küll ei näe teda,  vaatame nüüd pildikastist. Tetrede kevadist pudrutamist rabas kilomeetrite taha kuulda,  kuid kümnete pulmaliste tedremängus pealtvaatajana osaleda  pole sugugi lihtne. Nad alustavad märtsis ja mängivad. Vähemalt üksikud isendid kuni kuskil juuli alguseni välja,  noh siis on juba muidugi mäng loid ja emaslinnud enam seda  mängu ei külasta. Nii et see põhiline mänguaeg jääb pigem aprilli teise poolde  mai algusesse. Ja sõltub sellest, kui aktiivselt emaslinnud külastavad mängu. Mängu mõte ongi tegelikult võitlemine. Sellepärast et seda tüüpi areenilindudel,  nagu on Teder, nagu ma juba korra mainisin,  et nad emaslind ei saa mingit kasu isaslinnu territooriumist,  olgu see suur või väike. Ja seetõttu ainukene, mille alusel ta saab valida  selle enda jaoks kõige parem on tegelikult  siis isaslinnu enda omadused. Põhiline on isaslinnu käitumine, tema agressiivsuse,  kui agressiivselt ta käitub emaslinnuga,  kui pealetükkiv ta on. Ja teiste isaslindudega siis, et kui aktiivselt ta püüab  teisi tõrjuda oma territooriumilt, aga omavahel siis. Nageledes või, või lausa vahest aktiivselt kakeldes pannakse  mingisugused territooriumi piirid paika ja need ei ole  kindlasti mitte kogu sesooni jooksul püsivad. Üks oluline asi on, mida, mida ka jälle tihti arvatakse,  et tedred mängivad kogu sesooni jooksul oma territooriumidel. Hoiavad neid kaitsevad neid siis paraku on küll nii,  et need, kes kevadel hooga alustavad ja sellist väga  aktiivset suguelu elavad, väsivad juba poole kevade peale  ära ja lahkuvad mängudest, nii et tegelikult mai teises  pooles neid kõige dominantsemaid kõige tugevamaid enam  mängus ei ole. Aeg-ajalt võib tedre mängudes kohata tedre kuningaid. Tegemist ei ole sinivereliste tetredega,  vaid kahe sarnase liigi, tedre ja metsise ristand järglastega. Tere, kuningad on tegelikult siis ristandid,  eks ole. Tüüpiliselt metsise kana ja tedrekuke vahel. Ja kaua arvati, et nad ei ole võimelised ise enam pärast  järglasi saama. Aga isaslinnud siiski on. Emaslindude puhul pole õnnestunud tõestada seda,  et nad suudaksid poegi saada. Tedrekuninga ilmumine pulmaturniirile on tedre,  kukkede ja kanade jaoks paras peavalu. Kuked peksab tedre kuningas oma positsioonidelt minema  ja ega tedre kanadki, veidra välimuse ja riiaka iseloomuga  kuningast väga huvitu. Emaslinnud tihti väldib d selliseid tedre kuningaid,  kuigi nad Tänu sellele, et nad on suuremad kui tavaline teder. On nad ka dominantsemad, nad suudavad teised isaslinnud  välja tõrjuda nendel kesksetelt positsioonidelt nende  kaaluvahe on ju selline, et. Normaalne Tedre kukk kaalub kuskil 1,2 1,4 kilogrammi,  noh heal juhul 1,6 kilogrammi võibolla tedre kuningad  kaaluvad tihti üle kahe kilo isegi kuni 2,6 kilogrammi  ja selline lind on juba oluliselt tugevam  ja suudab ennast paremini kehtestada. Tedrekuningate veres voolab ka metsise verd kuid metsise  mängudes tedrekuningaid ei kohta. Enne kuningas metsisemängus oleks kindlasti mõttetu tegelane,  sest siis oleks kehaproportsioon väga tugevalt. Sise kasuks lihtsalt tõrjutaks nii-öelda ilma erilise  kakluseta niukse rinnakontakti meetodil lihtsalt mängust välja. Mida küll tunneb tedre kuningas, kui tedrepiigad tema eest  ikkagi plehku panevad, kurbust, üksindust,  valu, mida ma ise tundsin, kui räägime ikkagi loomadest,  on neil hing või mitte. Talumees ütleb, et loomal pole hing, vaid toss. Nii või naa, meeled on neil ikka ja tihti erksamad kui inimestel. Inimestel on aga üks isemoodi tung himu teada saada,  mis tunne oleks olla keegi teine. Millisena? Ja näevad loomad maailma kuidas võiks kujuneda nende  maailmapilt ja millised meeled on ümbruse tajumisel olulisemad. Võtkem aega loomade vaatlemiseks ja nende käitumise jälgimiseks. Sügavamalt järele mõeldes leiame nõnda vastuse  nii mõnelegi nende seni võib olla kummalisena tundunud. Imetajatel on. Meelte eelistused maailma tajumiseks liigiti  ja loomarühmiti erinevad. Näiteks arvata võib, et siili nägemine pole just eriti terav. Küll aga teame, et karu haistmismeel on maailma üks  teravamaid ja täpsemaid loomade hulgas. Hirvlastel on väga hea kuulmine samuti metssigadel. Täpne ja terav kuulmine, kiskjad, nende nägemine on üsna  täpne ja, ja nad hindavad kaugust objektini nägemise järgi  väga oskuslikult selleks, et täpselt aru saada  või kas me üldse kunagi sellest saamegi lõplikult aru saada  või teada, kuidas loom maailma tajub või tunnetab. Kuidas ta oma maailmapildi loob? Seda on väga keeruline ka uurida. Aga kui võtta aega, jälgida loodust? Kas või läbi pildistamise? Kitsede puhul on selge see, et nende terav kuulmine,  suured head lokaatorina töötavad kõrvad. See on põhiline infokanal minu arvates, mille kaudu kitsed  saavad informatsiooni ümbritsevast. Kui nad näiteks söövad pikas rohus suvisel ajal on ju silmad  peidus rohu vahel ja kõrvade kaudu, siis võetakse esimene signaal. Ja vaadates nende käitumist on tihtipeale olnud nii,  et kui loom, siis midagi kahtlustatavat kuuleb. Aga ei näe ja tuulesuuna tõttu ei tunne ka lõhna  ja siis kõigepealt hakkab ta ümbrust uurima,  et saada veel üks kinnitav signaal sellest,  kas ta on märganud tõesti mingit ohtu ja kui  siis miski ei liigu, ühtegi heli ei lisandu,  siis loom rahulikult sööb edasi. Küll aga on selge see, et nii kui metskits saab kätte Lõhna märgi ohust siis ei ole enam vaja nägemise  või kuulmismeelega seda üle kontrollida. Siis on kohe vastus teada. Kui metskitsede Harjunud ümbruskonda. Äkiliselt ilmunud midagi uut üleöö ja nad näiteks saabuvad  oma söödasõime juurde, siis kõigepealt nad uurivad seda ettevaatlikult. Eemalt üritavad teha. Väikese ringi ümber selle objekti, et saada lõhna  astmismeele abil märk sellest, kas see on ohtlik  või mitte. See on väga huvitav jälgida, kuidas nad  siis uurivad seda objekti. Astuvad sammukese, vaatavad ühelt poolt puud,  siis vaatavad teiselt poolt puud, samal ajal kõrvad on  suunatud hoolega ettepoole. Vahepeal kontrollitakse seljatagust. Jälle kõrvad ettepoole, siis ja siis vaadatakse  ka alt. Ja siis uuesti ülevalt tähelepanelikult niimoodi  ja astutakse samm-sammuke ligemale. Et saada aru, millega on tegemist. Metskitsed on üsna uudishimulikud loomad,  tegelikult üsna usaldavad loomad. Kõige võluvam ongi sellise loomade vaatlemise käigus  või pildistamise käigus sulanduda nende hulka. Need metskitsed, kellega mina olen aastaid kokku puutunud. Ma tunnen need enam-vähem nägu pidi ja nemad tunnevad mind  ja tunnevad ka mu koera. Nii et iga päev oma tavalist jalutusringi tehes koos koeraga  siis metskitsed üldiselt ei viitsi, kui nad lebavad kuskil  raja läheduses isegi enam püsti tõusta, sellepärast et nad teavad. Aa, need on need vanad tuttavad. Koeraga metsas käies tuleb kasutada jalutusrihma. Nii on turvalisem loodusasukatele ja ka lemmikloomale enesele. Erandid on ainult jahipidamine ja teenistusülesanded selleks  treenitud koertega. Selliseid huvitavaid asju, kui nende peale mõtlema hakata,  miks nii on siis Me oskame ka tulevikus ette aimata,  näiteks mingisugustes, teistes situatsioonides,  kuidas loomad võiksid käituda ja mispärast nad  nii teevad see, miks see, kuidas proovida minna looma sisse  ja vaadata tema seest välja tema silmadega  või üritada kuulda tema kõrvadega. See on erakordselt hariv hingeharjutus mu arvates. Kiskjatel, kellel on väga täpselt vaja määrata oma saaklooma kaugus,  asukoht paiknevad silmad suhteliselt lähestikku  ja vaatavad ettepoole. Nii on kahe silmaga vaatamise sektor piisavalt lai. Et saaks täpselt määrata kauguse. Hirvlastel jällegi on silmad rohkem pea külgedel et katta  jällegi võimalikult suur ring ümbruskonnas oma silmavaatega,  et avastada võimalikult kiiresti ohtu. Aga ühe silmaga, nagu me teame, vaadates ei ole võimalik  väga täpselt määrata objekti asukohta. Ja kaugust ja siis, kui metskits märkab ühe silmaga midagi  liikumas ta ei saa aru, kui kaugel see on nägemisega. Siis ta tõstab äkki pea ja vaatab mõlema silmaga. Et selles kitsas kahe silmaga nägemise sektoris määrata  objekti asukoht ja kontrollida see üle, siis kuulmise abil  jänestel muuseas on silmad niivõrd pea külgedel,  et nad näevad isegi kukla taha niisama hästi,  kui et. Pilt levib valguse kiirusel heli aeglasemalt  ja sõltub tuule tugevusest lõhnaga ainult õhu liikumise  kiirusel ja suunas. Ometi on lõhn enamusele imetajaist kõige olulisem paisting  rebane läinud koju öiselt hiirejahileba. Tunneb sellest ära, et oleks astunud nagu nööri mööda  jalgjala ette ja tekib küsimus, kas tal on tõesti kaks jalga,  mitte neli. Rebane astub oma tagajalgadega täpselt esijalgade jälgedesse selleks,  et ei peaks kogu aeg vaatama, kuhu ma oma tagakäppadega pean astuma. Nii satuvadki jalajäljed täpselt üksteise sisse. Kutsead usaldada kõige rohkem oma nina. Nendel on terav kõrvakuulmine, aga silmad on pisut nagu tantsivõitu,  öeldakse ju ka, et nagu sea silm ja lõhnataju on,  on hästi terav. Aga mis on erinev näiteks metskitsedest,  siis sead on sotsiaalsemad elukad. Nad elavad aasta ringi karjades koos. Kui metskitsed kogunevad karjadesse ainult talveks. Ja see karja omavaheline suhtlemine Nad usaldavad rohkem 11, kui keegi saab ohusignaali,  siis ta annab röhatusega märku ja kõik ülejäänud kari  usaldab seda signaali. Aga metskitsede puhul võib see olla niimoodi,  et kui üks millegi peale ehmatab, siis teised ei usu  ja sead on üldse väga ettevaatlikud loomad ja. Väga intelligentsed loomad, õppimisvõimelised loomad  ja neid looduses näha, kohata neid jälgida on mõistagi palju  keerulisem kui metskitsi. Loomade vaatlemine jälgimine on huvitav tegevus. Me võime luua pildi endale sellest, kuidas meie arvates  loomad maailma tajuvad, mida nad tunnevad. Milliseid meeli eelistavad teistele. Lõppkokkuvõttes jääb enamus sellest kõigest meile ikkagi saladuseks. Šamanistlikel rändudel all ja üleilmadesse on abiks  keskendumine oma hingeloomale. On see siis siga, kurg või lutikas. Idamaises meditatsioonis suunatakse tähelepanu aga  lootuseõiele ja kandutakse koos sellega Nirvanasse. Mina võtan aga midagi märksa omaselt meie kultuurile,  näiteks selle plastpudeli ja ja keskendun,  et, Olen pole venüül kloriit, BBC. Leban looduses 50 aastat, 100 aastat, 200 aastat,  kuni aatomi täna lahustun kõiksuses kaon universumisse. Ei ei taha. Suunake mind taaskasutusse. Väljusin äsja poest ja jõin ära ühe pudeli smuudid nüüd  korraliku kodanikuna viima selle kenasti taaskasutusse. Aga tänases osoonis uurimegi seda, mis saab nendest  pudelitest edasi. Uuringute põhjal moodustavad pakendijäätmed olmejäätmete  massist ligikaudu 35 ja mahult isegi 70 protsenti. Mõni aasta tagasi tekkis Eestis inimese kohta pakendijäätmed,  meid umbes 115 kilogrammi ning plastpakendi osakaal on tõusmas. Kuidas tagada seda, et tühjad pudelid ja purgid jõuaks  taaskasutusse ning mitte metsa alla vedelema. Praegune pandipakendi süsteem on kehtinud üle viie aasta. Selle keskel on taarapunktid asendunud poodides asuvate automaatidega,  mis muudab kogu protsessi läbipaistvaks ning tehnoloogilises  plaanis lihtsamakski. Kuidas on kliendid sellega harjunud? Ütleme nii, et viimati tõin taarat, ma ei tea,  eelmise aasta suvel äkki või et väga-väga-väga kaua aega  kogunes mul seekord see taara. Aga jah, ikka niimoodi paari-kolme kuu tagant,  siis kui rõdul on liiga palju taarat, siis toon ära jälle. Kuidas selle automaadiga suhtlemine käib,  et on see lihtsam kui vanasti võib-olla kuskil taara punkis käia? Vanasti oli, vanasti oli nagu lahedam lapsepõlves,  mäletan, kuidas tädi luges pudeleid üle ja pani sulle  kopikad peo peale, selline noh, nostalgiatunne tekib,  aga aparaadi a mugavam kindlasti. Loobid sisse, võtad tšeki, lähed edasi. Tarbija jaoks lõpeb side pudeliga pärast seda,  kui tšekk on automaadist väljunud. Aparaat skaneerib pakendil olevat triipkoodi  ning jaotab taara erinevatesse kategooriatesse. Seejärel pannakse suured kotitäied kokku pressitud taarat  autodele ning viiakse Eesti pandi pakendi keskusesse. Jõelähtmel. Hoovilt tuleb aastas kuskil kolm pool 4000 rekkat tegelikult  materjali ehk siis kuskil sirka 10000 tonni aastas. Nii plekkpurki klaaspudelit kui plastpudelit. Ja kuidas on lood selle kogusega selle poole pealt,  et kas nüüd enam-vähem iga viimne kui pudel,  mis Eestis ostetakse ja pannakse kuskile taaraautomaati  jõuab siia või läheb neid kuskile mujale  ka veel? Tagastusnumbrid on üsna head, et eesti rahvas on,  pandi süsteemi viimase kuue aasta jooksul päris hästi omaks  võtnud ja selle nii-öelda harjumuse omaks võtnud,  et kui me räägime plastpakendist plastpudelist,  siis tagastus on 91 protsenti, see tähendab igast 100-st  pakendist 91 tuleb tagasi. Kui me räägime ühekordse kasutuse klaasist,  siis on see 75 protsenti ja plekburgil natukene alla 60 protsendi. Nii et need tagastusnumbrid on päris eeskujulikud,  et plasti puhul oleme täiesti võrdväärsed siin Skandinaavia  pandi süsteemidega, kus tagastusnumbrid jäävad samuti 85  ja 95 vahele. Raali sõnul on eestlaste keskkonnateadlikkus aasta-aastalt  kasvanud ning seda kinnitab ka keskkonnaministeerium. Ütleks küll, et tagasiajasüsteem on ennast Eestis õigustanud,  tagastamise tase on piisavalt kõrge. Materjali kvaliteet on, on väga hea, see on 100 protsenti  ringlussevõtuks sobiv materjal, mida  konteinerkogumissüsteemist tuleb ka näiteks kas  või klaas väga olulisel määral kahjuks ei ole. Nii et ma loodan, et see saab ühel hetkel laienema. Kas pandipakendi süsteem on kaasa toonud  ka selle, et üha vähem taarat satub loodusesse? Kõik inimesed, kes sellega viisil või teisel kokku puutuvad,  ütlevad ühemõtteliselt jah, neid tagatisrahaga pakendid on  kordi vähem kui oli enne tagatisraha süsteemi kehtestamist. Mis aga motiveerib üht tavalist eestlast oma prügi  sorteerima ja seda taaskasutusse suunama? Eks ikka see, et ega me oleme ju kõik rohelise mõtlemisega,  kuigi me sinna parteisse ei kuulu. Ja kõik, me tahame ju, et meie ümbrus korras oleks  ja kui sellest ka kasu on, nagu ma aru saan,  siis natuke elektrit saab ka siis siis seda enam,  miks ma seda vaeva siis nägemata jätan, see ei ole ju? Ei võta tüki küljest ära. Et selles mõttes motivatsioon on olemas,  Eestimaa puhtaks. Mis toimub kogutud taraga jõelähtme keskuses. Pakendid, mida, mis vajavad täiendavat loendamist,  loendatakse siin üle ja siis toimub sorteerimine,  ehk siis plasti sorteerimise vastavalt värvidele  läbipaistvaks ja, ja nii-öelda ülejäänud massiks klaasi  sorteerimise vastavalt värvidele ja suuname ümbertöötlejale,  et näiteks plekkpurk aastas kuskil 1300 tonni saadame  siis merekonteineritega Inglismaale, kus on üks kahest  Euroopa suuremad lekpurgi ümber sulatamist tehastest. Ja sisuliselt need purgid lähevad ahju kuskil 710 kraadi  juurde ja 710 kraadi tselsuse juures siis sulatatakse üles sula,  nii-öelda alumiiniumist saadakse sellised kangid,  millest siis kooritakse uued alumiiniumlehed,  mis on sisuliselt uue purgi toore. Samas võib ka alumiinium minna mõne siis autodetaili  või muu alumiiniumtoote nii öelda toormeks. Ja kui me räägime plastpakendist, siis plastpakend  üldjoontes on kaks kasutusliiki, ta helvestatakse helbest,  tehakse graanul ja graanulist, sisuliselt toodetakse uue  plastpudeli toorik, mida nimetatakse preformiks. Või teine variant on siis plast plastist tehakse nii-öelda  fliisi ja, ja on siis toore nii-öelda rõivatööstuse jaoks. Samas on ka veel väiksemaid kasutusalasid,  nagu näiteks tehakse spetsiaalseid pakkelinte samas  ka salatikarpe ja muid plastist. Peab mainima, et kogu keskuses toimuv protsess on igati kaasaegne. Kohale veetud, taarat täis kilekotid on varustatud  spetsiaalse kleebisega, mis kaneeritakse sisse  ning arvutisüsteemil on koheselt teada pakendite päritolu. Kõik plastpudelid, mis meile sisse tulevad,  juba pressituna, lähevad siia laoturisse nii-öelda liinile,  sorteerimiseks ja pressimiseks täiendavaks nii-öelda  kuubikuks pressimiseks ja kõik pakendid,  mis on nii-öelda vajavad loendamist, lähevad  siis loendusseadmetesse ja pärast loendamist  siis liiguvad samamoodi selle pea konveierile sorteerimisele. Siin me näeme nüüd nii-öelda seda Meie loenduskeskuse lõppväljundit,  ehk siis plastpakend on juba ära sorteeritud,  kahte fraktsiooni, läbipaistev ja helesinine pakend läheb  ühte nii-öelda kuubikusse ja kõik ülejäänud värvid  ehk pruunhall ja mis iganes vahele jääb teise kuubikusse. See väga oluline selleks, et nii-öelda saavutada see  maksimaalne taaskasutusväärtus ja, ja saada nagu maksimaalse  väärtust selle materjali eest. Ning kolmandana me näeme siis Alumiiniumkuubikuid mis on samuti kokku pressitud ja,  ja need kuubikud nüüd lähevad nagu otse ümbertöötlejatele. Üks kokkupressitud kuubik kaalub ligikaudu veerand tonni  ja päevas läheb neid pandipakendi keskusest välja mitu rekkatäit. Huvitav on ka vast fakt, et lisaks pudelitele plekkpurkidele  läheb taaskasutusse ka kogu tarvikute arsenali  ehk siis kõik kilekotid ja sulgurid mida me kasutame  nii-öelda pakendite siia toomiseks. Pressime need kokku sellisesse palli ja saadame tagasi  Hiiumaale kilekotitootjale, samuti kõik korgid,  mis me tootmisprotsessis kätte saame. Me eraldame ja müüme. Siia pandipakendisse jõuab siis kokku väga suur osa Eesti taarast. Mis juhtuks, kui seesama pudel jääks nüüd kuskile loodusesse vedelema? Ja et kui me lihtsalt viskame ära, siis laguneb ta seal väga kaua,  et 80 kuni 200 aastat või veelgi enam, nii et täielik raiskamine. Aga selle asemel on saanud prügist uuesti ressurss. Käisime selle teekonna läbi, siin on siis näha sellist lõpptulemust. Et näitame kogu ahelat ehk siis mis sellest pakendist saab,  et kui me räägime plastpudelist, siis plastpudel helvestatakse. Antud juhul siin on läbipaistva plastiga tegemist saada,  saab selline helves pärast väga keerulist protsessi,  kus on siis eraldatud nii, nii etiketid kui korgid  või siis või siis näiteks helesinine, selline plastimass,  ehk siis sisuliselt selline helbes hele helbemass  ja mis helbest edasi saab, et helbest tehakse tegelikult  graanul ja, ja sellest graanulist tehakse uue pudelitoore  ja uue pudelitooret me näeme siin, et asja nimi on preform ja,  ja sellest puhutakse tegelikult uus plastpudel. Tuleb universumis samamoodi taaskasutusse nagu plastpudel,  seda ma ei tea. Või ütelge, ma ei mäleta. Aga kevaditi poeb ka vanadesse kändudesse sisse tunne,  nagu nad oleksid uuesti sündinud. Kevad kulgebki kolinaga. Selle nädala superstaarideks on metsades  ja parkides punarind, laulurästas ja käblik. Soodest ja rabaservadest kuuldub aga soo,  kurgede armuhüüdeid. Neil käib juba pulmi. Mäng. Mida meie veel ootame? Kolm osoon.
