Kui taevas on selge, saab järgmine nädal igal õhtul kella seitsmest üheksani Tartu tähetornis taevalaotust uurida. Taevakehadest saab ka kasvõi nutitelefoniga pilti teha. Pilt ootab Tartu Ülikooli muuseum astrofoto konkursile. Muuseumi haridusprogrammide kuraator Kärt soijeva ütleb, et seda, mida nähakse, aitavad muuseumi töötajad lahti seletada. Kui me vaatleme näiteks kuud, siis põhimõtteliselt kuu avastuste kohta saab infot jagada siis erinevate planeetide kohta. Andromeeda galaktika on põhimõtteliselt, kui me vaatleme taevast, siis alati me räägime lugusid juurde. Et siis on, kas selline hariduslik väärtus sellel vaatlusõhtul, et mitte ainult pilte, vaid ka siis saab uusi teadmisi. Kuigi vaatlusõhtul ei hakka huvilised süviti teadustööd tegema, ütleb füüsik Jaak Kikas, et võimatu pole märgata ka midagi täiesti uut. Päris suur nimekiri avastustest, mida on teinud just sellised mitteprofessionaalsed astronoomid, vaid just sellised hobivaatlejad, milles on küsimus, küsimus on selles, et taevas on tähti väga palju, eks ole kõikidel neil korraga silma peal hoida. Võime tuua sellise võrdluse, et, et, et kui meil kõik linnude tähed, Meie oma galaktika tähed jagaksime ära kõikide Maakra inimeste vahel, no igalühel ei tuleks siis umbes viiskümmend-tähte Kikas hindab fotovõistlusele saadetud pilte. Soojema lisab, et nii pilte tegema kui ka niisama uudistama on oodatud kõik. Viska teleskoobiga vaatlemine on tegelikult oskus, sellepärast tuleb alati õigesti ja silma liigutada, et oleks hästi näha, taevakehasid ja seda võib juba hakata lastele varajasest east õpetama, et kindlasti ka väikesed on täiesti teretulnud. Seda, kas üritus see päev toimub või on ilmataat taeva õhtuks kinni katnud, kuulutab Tähetorn oma Facebooki lehel iga päev kella viieks. Miks üldse Taevu vastu huvi tunda, võtab kokku Jaak Kikas? Armeenia astronoom Viktor hambertsum, Jaan on öelnud sedasi või vähemasti tean ma töötlus on temale atria porteeritud, et inimene hea selle poolest erinebki, et vaatab vahetevahel taevasse.
