Krüptovaluuta kaevandamisega tegeleva ettevõtte nord Koin maining juht Hermes Prambat ütleb, et nende tarbimine on ligikaudu 1,5 megavatti ja nendega võrreldavaid ettevõtteid võib Eestis olla 10. Võrdluseks on kogu Eesti tipptarbimine külmal talvekuul ligikaudu 1500 megavatti. Kaevandamine moodustab sellest seega ühe protsendi. Kui võib-olla siin mõningates riikides, nagu näiteks Kasahstan on täiesti nagu võrk on tohutult üle koormatud inimeste nagu igapäevaelule hakkas see juba reaalselt probleeme tekitama sellest, et inimesed ei saanud enam energiat kätte enda enda kodukohtadesse, siis siis see probleem on ikkagi nagu nendes riikides just see illegaalne kaevandamine ja, ja kogu see kohalik sihuke asjaajamine, nii-öelda siin on see rohkem sihuke fänni toota ja nišiteema, et et ütleme, enamus krüptoraha kaevandajaid ikkagi kolivad riikidesse nagu Ukraina, Gruusia, Venemaa Eestis energiakriisi valguses, et saad nagu tonti otsida, selles mõttes ei tasu. Kaevandamine on vajalik, et krüptoraha toimiks kasvõi selleks, et turvaliselt virtuaalseid münte vahetada. Siiski ütlevad kriitikud, et nii tarbitud elekter läheb raisku. Tallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia professor Tanel Tammet selgitab. Põhimõtteliselt see, mida bitcoini kaevandamine teeb, et miks ta üldse on, et selle mõte on see, et bitcoine tuleks vähem, et see on selline kunstlik pidur, mis on bitcoini mehhanismi sisse ehitatud, et sundida tegema mõttetud tööd, umbes nagu sa paneksid autole käsipiduri peale, sõidaks kogu aeg sellega, et, et see on nagu põhimõtteliselt selline raiskab mehhanism. Kuigi praeguse elektrihinnaga ei tasu kaevandamine ennast ära, ei ole kaevurit siiski seiskunud, räägib Hermes Prambat. Inimesed ei hakka veel enda tehnikat nii-öelda välja lülitama, paanikas maha müüma, aga loodetakse siis selle peale, et järsku kevadest ikkagi need hinnad normaliseeruvad ja, ja, ja et see aasta keskmine tuleb ikkagi mõistlik. Trambat lisab, et mure ei ole mitte suures tarbimises, vaid saastuvas tootmises. Kui bitcoin on tuntuim krüptovaluuta, on virtuaalmünte mitmeid energiakulu kokkuhoidmiseks põhinevad osad, teised krüptovaluutad, pruuphow, steik ehk panused õenduse mehhanismil. Tammet ütleb, et tõenäoliselt leiab virtuaalraha tulevikus rohkem rakendust. Rufus steik mehhanismid on täiesti olemas ja nad kasutavad oluliselt vähem drastiliselt vähem elektrit ja, ja kohati nad töötavadki oluliselt kiiremini, aga lihtsalt see bitcoin on investeerimise mõttes niivõrd domineeriv, et need teised on oluliselt pisemad asjad. Bitcoin tõenäoliselt jääb ikkagi selliseks investeerimisvahendiks ta igapäevaselt kasutades lihtsalt ei sobi oma ehituselt.
