Daamid ja härrad, see on klassikaraadio Tergi klassikaraadio kuulajad täna on meil kell juba 11, null viis, kui me tahame rääkida täpsetest, kuupäevadest ja kellaaegadest. Otsesaade praegu toimub Johan Andre stuudios klahvisaade algamas. No täna on meil selline pianist nagu näiteks kriimu man, ammu tahtnud temast juba saadet teha. Ta on sündinud seitsmendal novembril aastal 1969 trandis prantsuse pianist, ütleme Prantsusmaa pianist. Kuigi ta ise oma juurte kohta ütleb, et need on siis suuresti siis nagu justkui juudi juured, et ta isa on siis Aafrikast pärit ka siis nagu justkui juudi verega ja siis ema samamoodi Korsikalt teise juudiharuga või midagi sellist, et kui see loodan seda kuidagi ära märkinud ju siis on see talle siis oluline. Näiteks tema isa adopteeriti siis lapsena prantsuse perekonda ja näiteks nüüd on ta siis, kui temast sai, ütleme, keelte professor, siis ülikoolides ja helingli, muu ei ole kuidagi suurte konkursid, et võitja või ta on võitnud küll konkurss, aga mitte selliseid šopääni või, või Tšaikovski konkursi tema teekond on hoopis teistsugune olnud. Et ta kolmeteistaastasena võetakse Pariisi konservatooriumisse. Seal ta võidab küll tegelikult need sisesed konkursid ja, ja igasuguseid teisi preemiaid. Aga päriselt nagu karjäär läheb käima siis, kui ta teeb ühe vägeva jaapani kontsert või tuuri ja siis kutsub teda aga Daniel paaremboim, orkestrite Parii, et mängima ja siis tema karjäär algab ja läheb lendu ja tõesti huvitav on seda lugeda näiteks, et noh, Taniel varem võim ja siis Pariisor Sester siis natukene hiljem on Berliini kele Monikud ja Claudio Abado ja siis natukene hiljem New Yorgi Filharmoonikute ja ma suur, nii et sellised hästi-hästi suured uhked nimed tal on. Ja praeguseks on ta tõesti teinud palju plaate, salvestanud palju kammermuusikat ja palju prantsuse muusikat ja palju sellist igasugust muusikat mida võib-olla iga peanist või selline suur pianistina Läti nagu kavas, ei panegi. Ja näiteks me võiksimegi kõige esimesena kuulata Valentintsilvestrovi sellist pala nagu ütleme, tõlgime siis enam kaks dialoogi post SklyPdumiga orkestriga koos ja see on siis üks selline singel, mis tal on välja tulnud. Alustuseks kuuleme seda. No vot nii, vähe ta siis seal mängiski selles, selles hetkes, aga pärast kuuleme teda veel palju veel. Aga sellist helinäide sellest, et tal ei ole. Ta mainib oma plaadiriiulil vaid ka palju teisi, kuigi tema kohta just kirjutatakse, et noorena ta paistis just silma nimelt Rahmaninovi etüüd piltidega. Et kuidas selline isegi kuskil on kirjas, et kuidas mingi Lõuna-Prantsusmaa tüdruk provintsist on pärit, et kuidas sinitüdruk võtab kätte terve oopuse neid Rahmaninovi etüüd pilt ja muudkui kütab erinevate värvidega tohutu virtuaalselt üle. Kui ka tõesti sellised nagu nagu tal oleks midagi väga-väga palju öelda, siis järgmine, kellega tal on vähemalt enda sõnul tekkinud selline kuidagi suur side või ka teiste sõna on siis Johannes Brahms. Et temaga klaverikontserdid sonaadi intermetsas, hiljem me kuulame neid ka. Need on saanud siis palju sellist head positiivset vastukajajaan ka Deutsche grammofoni all neid salvestanud. Ja siis, kui küsitakse, et kuidas ta üldse muusikutee juurde sai, siis on kirjas siin näiteks ka et ta vanemad said kuidagi varakult aru, et lapsepõlv, kuidas ma ütlen, et kas ei ole täiuslik või seal on ruumi veel igasugusteks õppimisteks ja kuidagi tundus, et nagu tavalised kooliõpinguid, nii lihtsalt ei lähe ja siis pandide muusika peale ja sealt kohe algas nagu selline algas, mingisugune selline, kuidas ma ütlen, hakkas mingi teekond, mis väga selgelt edasi läks, aga kuuleme siit kohe järgmist muusikapala, mida ka tihtipeale võib-olla ei kuulasin siis Jon koril Jaalo temaphant. Nonii nüüd lõpuks ei koriliano läbi, see oli siis tema fantaasia, helingri mool on konkursid ja kõik sama lugu küll esiteks juba konservatooriumi teisel aastal või millal mitte päris teisel, aga ta sai sellise õpetajana Ruvier. Ja siis temaga oli selline lugu, et esimene aasta kõik oli kihvt ja teisel aastal siis juba helindrimo tundis endas mässumeelsust ja ei tahtnud etüüdi arvestust teha. Tollel ajal asi oli ikkagi väga range. Ette oli nähtud, et selle aasta lõpus mängid sa etüüd mitte mingisugust kontserdiga suuri kavasid, vaid just nimelt etüüdi ja Schopeni etüüdi range, karm ja siis Lengrimo tundis, et tema tahab just õppida Schopeni f-moll kontserti, et tema ei taha õppida neid etüüdi siseselt, professor ütles, et no siis lahkud minu klassist või mängid etüüd ja seal on kaks varianti. Kalendrimoosis tunnis ei käinud. Ja hoopiski mängis siis orkestriga ühel hetkel selle Schopeni kontserti ära ja lisaloo üks mängis siis selle Schopeni ühe ühe etüüdi viis siis salvestisele sellele Shakrowyerile. Ja natukene hiljem tuli siis üks manager, ütleme siis neile tuli linna üks manager ja Shakrovier oli andnud selle salvestise edasise mandrile ja siis juba taheti temaga teha plaadilepingut. Et sellise ringiga see käis ja siis, kui oli vaja konkurssidel ühel hetkel minna siis Rovier soovitas talle Pusooni konkurssi lõbusooni konkurss. Me teame küll, toimub Itaalias seal konkursi järjest finaalis dirigeerib Arvo Volmer, ehk kõigile teadmiseks ta just dirigeeris ka Tallinna konkursile dirigeerib Kapusooni konkursil fusiooni, konkurss on ikkagi läbi aegade olnud ikka väga suur ja tõsine konkurss. Ja ühesõnaga siis soovitas siis õpetaja miljonise lendi mool fusiooni konkursile. Ja siis kuskilt Ta nägi ringrimo Tšaikovski konkursi bukletis. D ja tundis vajadust, et unustame fusiooni konkursi kohe ja lähen hoopis Tšaikovski konkursile. Siis Shakrovier soovitas tal ikkagi sinna mitte minna. Nendeks olid sellised põhjused, et esiteks professor oli ise seal žüriis ja ütles, et ma ei saa sulle mingit hinnet anda. Ja see ei ole hea mõte ja esiti, kui sul ei ole veel ka konkursi kogemust, siis Moskva oma Tšaikovski konkursiga ikkagi hävitab su, aga helingri moodse taaskord ei huvitanud tase kokku kõik soovituskirjad kava ja ta saigi sinna. Konkursile jõudis ka poolfinaali ja Saiselt kustumatut elamused. Kolk taktid igast inimestega tuttavaks, nii et see kõik tuli talle siiski kasuks. Hiljem tahtis tutvus Maaremoniga, nagu me enne rääkisime varemgi poimiga, Nad tegid kontserti ja ütles. Varem panin talle, et ära raiska oma aega konkursside peale, et see võib muutuda siis liigrassis, kas masimlikuks, mis sellega seoses on, aga ühesõnaga soovitustel mitte aega raisata ja siis sellega sai siis nagu see konkursite käimine käia sai siis otsa. Ja siis Shakrovjeeri muidugi oli sellest kahju, Valengrima otsustas ühel hetkel, et ta nüüd peab olema vaba, tal ei pea rohkem olema ühtegi õpetajat, professor solvuski, päriselt kohevat olid ajad jooni, isiksused, solvuski lõplikult. Aga helgimo selles mõttes kuidagi, kas nagu vabandab tema ees või või on ikkagi talle väga tänulik selle eest, mida siis kõik tema juurest õppis, sest ta rääkis see, et ta võlgneb talle väga palju, näiteks üks tore väike nipp, küsitakse ühel intervjuul ka Helengry mao käest, kas ilmapaid Aalita aeglaselt harjutamine on siis Racroveeri soovitusi, siis ta ütleb jah, on tõesti ta siis soovitas ja pani rõhku hästi selle peale, et kogu kuulaks kõiki helisid, mida sa siis mängid, noh, kõike niimoodi. Ma tean seda õpetajad paljud aga tema oli kah eriliselt just nimelt seda siis treeninud sisemine kuulmine ja välimine kuulmine ja mingi muu ütleb ka, et paljud pianistid üldse ei kuulagi ennast, kui nad mängivad. Ja noh, üks asi veel, mis elektrimuu poole on, huvitav, on see, et ta kuuleb värvides. Et väidetavalt on tal siis ka lugusid hästi lihtne õppida. Noh see ei pruugi nüüd ainult sellepärast olla, eks andekad inimesed õpivadki asju võrdlemisi kiiresti oma võimete ja, ja mäluga, aga noh, tema puhul on see ära märgitud, et ta kuuleb värvides. Nii ka kuulame siit järgmist lugu. Ja vaatame, mis me siin kavasse oleme pannud. Kavatsesin, ma panin hästi pikad lood, oh, nüüd on lõpuks aeg praamsi käes ja kui Brahmsi salvestiste kohta öeldi ka head tagasisidet ja tõesti tal on nagu Pramsi oma side, siis ta mängib ka neid kõige noh, need kõige-kõigemad asju, mida iga penist tahaks mängida, need ainult imper metsad seal lõpus ja klaverikontserdid ja Lengrimo mõnuga neid kõiki mängib, salvestab need, kuuleme meie kaalne ühe selle lõpu intermetsa. Elektrivool on ka selline tore lugu rääkida, et jälle õpingute ajal tal oli siis mingi kas eksam või arvestus ühe kaasaegse muusikaga ja ta ütleb, et see lugu teda lihtsalt üldse ei kõnetanud ega ei huvitanud, nii et ta julmalt ei harjutanud seda eelmise õhtuni. Ja siis sai aru, et kuidagi nüüd on ikkagi väga halvasti komme, tuleb see asi ära teha. Ja siis ta mõtles, et ta katsetab midagi uut, pani tuled kinni, viskas pikali ja proovis oma peas siis seda mängida ja harjutada, hästi selgelt ette kujutada, mida ta teeb. Need, aerud, ohed algust, ta isegi teab. Need kohad, mida ta ei teadnud, pani tuled põlema ja vaatas ainult. Puuris süübis sinna sisse, kujutas ette, kuidas ta seda mängib, harjutab, proovis sellest arusaadav, see jäi tal meelde, jälle tuled kustu. Ja lõpuks said aru, kui ta selle viis tundi hiljem oli ikkagi vaata, on ka järjepidevust, inimesed, me võime seda igaüks teha mingi. Et aega võib-olla. Aga viis tundi järjest teha on muidugi päris märkimisväärne ja siis pärast teda viite tundi tundis siis helen see, et see lugu on tal selgeim. Ükski teine lugu tal üldse kunagi olnud. Ja sai aru, et ohoo, et vaat selline tehnika võib-olla päris kasulik ja hakkas seda edasi arendama oma kõikide lugudega, mis tal kavas olid ja kogu kava Demi siis välja. Nii et, et selline mul on endal ka üks selline kogemus. Itaalias ühel konkursil, kus loomulikult harjutada ei saanud, et sul oli kolm vooru vaja mängida, aga mingid harjutamisvõimalused, noh, ma jälle tulen tagasi selle rahvusvahelise Tallinna konkursi, nii, kus on muusikaakadeemia maid terve koridor sinu päralt, eks ju, paned rahulikult endale kaks pool tundi igast päevast kirja sageli saatel kuskil veel mingit aega, et sa saad ikkagi saad nagu harjutada ja valmistuda ja ja õppida aeg Itaalias oli väga tore, õhtul öeldi tulemused ja siis öeldi ette kuuelanute, ehk näeme homme kõik. Et ärge siis minge siis restorani ja puha ja me kõik tahtsime ikka väga harjutada, ano lihtsalt, mitte kuskil ei saanud kõik uksed lukus. Ja samamoodi viskasin mina ka hotellitoas voodisse pikali ja proovisin peas harjuda seda läbi. Ja see on raske, aga ajab uniseks lõpuks ka see on tore, et seal on ikkagi väsitav. Aga tõepoolest, seda, see on, see märkimisväärne, aga viite tundi ei ole ma seda jõudnud veel teha, aga mehelingrimoice jõudis, jõuab edasi ka, aga kuulame siis ka sellist muusikat, mida me kahjuks ei olegi selles saates väga palju saanud kuulata seal Lutšanoveerio selline itaalia helilooja ja kuulame siis tema teostvasse Xavier vee, klaver või vesi, klaver ja Helendri moosis meile koheselt esile. Paar aastat tagasi salvestas selle Nonii Lutšanoveeriv. Me lähme nüüd ajas kõvasti tagasi, kuulame, noh, mitte üldse uut muusikat. Alban Berg ja tema klaverisonaat. Ja ega seda väga tihti ei kuule. Albanbergan, kihvt helilooja huvitaval vahepeal tundub ikka inimestele naljakal kombel, et siin ikkagi uus muusika, noh, tegelikult ikkagi ammu juba enam ei ole. Loo kohta on nagu räägitud ka seda, ta eelistab selgelt orkestriga mängu soolokontsertidele, et ütleb, et see on tõsi ka, et lihtsalt soolokontserte nii palju raskem tema jaoks natuke ka nagu selline kas religioon, religioosne või emotsionaalne kogemus, seda ta kahtlemata on, aga aga räägib lihtsalt seda orkestriga mängida on lihtsam, sest seal on ka see inimlik Touch ikkagi olemas. Vaat kunagi rääkisime Timmermann, temale meeldib ka. Kui salvestada mingeid asju, siis koos orkestriga, sest just nimelt teised inimesed on seal ka lava peal, et see annab mingi vaat midagi seletamatut annab sinna juurde. Ja siis Elendi mool on ka mingis mõttes kuidagi nagu limiteeritud repertuaar, ega ta kõike praegu enam ei mängi, et me oleme kuulanud siin igasuguseid asju ka järjest enam ta mängib nagu vähem ja võib-olla ka teistsuguseid asju. Ja ta on ka rääkinud, et noorena tõesti ta ikkagi tahtis sinna klaveril toosluse ja literatuuri tippu jõuda, igatpidi et praeguse teda eriti ei huvita enam just need romantilised, sellised maastrifitsised, need, need teda kuidagi kõneta, nii palju enam kui varem ta tahab kuidagi siis ma ei tea, kas ütleme selle kohta, kas süvenemine või rahunemine või, või lihtsalt on raskem mängida. Listis on alati kui võib-olla sellist, sellist Lutchernoveerivat, mine sa tea, mis ta sellega täpselt mõtleb, aga, aga igatahes ta nii palju neid asju ei taha mängida. Aga mina väga tahaks kuulata Albanbergi klaverisonaati ka, seda ka siin saates väga tihti ei ole saanud kuulda, nii et Helengry muu mängib nüüd selle meile kohe. No üks asi, mille poolest loomulikult helingrymoon väga tuntud onu hundid, kes seda veel ei tea, siis ütleme kohe hirmutama kõiki ära. Pool on hunte kokku 30. Vaat nii, ta elab nüüd Ameerikas ja emase hundi armastus algas väidetavalt nõnda, et ta kolis Gasly Floridasse, kuskil kolis sinna elama ja siis mingid naabrid hoiatasid, et teadet seal seal tagapool metsa ääres elab. Üks imelik mees on Vietnami sõjas käinud ja tal on hunt kodus, et jõle imelik tüüp on. Ja siis sattus ühel päeval noh, juhuslikult selle mehega rääkima tuli välja, et see mees on, ei ole mitte üldse imelik, vaid on väga normaalne, suurt klassikalise muusika austaja kohe raadiokuulajad ja mina kindlasti siis tundub, et see mees oli kohe erakordselt sümpaatne. Mul tekkis kohe selline, tulen, loed artiklit. Patriate mees oli erakordne klassikalise muusika austaja, väga heas korras, sümpaatne inimene. Aga ühesõnaga jah, tal oli hunt ja lengi kuidagi seda hunti ei kartnud ja vat siis neil tekkis mingi side selle loomaga, et see, see loom lasinast umbes silitada, isegi kõhu all lasi silitada. Ja siis niimoodi kasvavalt tekkis side selle hundiga. Nii et ka see vetsõja, veteran, Vietnami veteran, vaatas ka, et sellel helin Cramol on nagu huntidega. Ühesõnaga klapib see asi. Ja siis see asi tal kasvas, et tänaseks on siis ühesõnaga helingri mool selline, kuidas ma ütlen siis nagu tahaks öelda loomaaed või või selline koht, kus need hundid siis elavad, neid toidetakse, seal seal käia, saavad teadlased neid uurida, seal saame põhimõtteliselt meie kõik saame sinna minna, me saame teha pilte nendega. Me saame seal annetada loomulikult raha, me saame öö veeta hunt juhtidega. Kes kõik nüüd juba hirmutasid, hirmutasime kõik ära, ühesõnaga seal saab kuidagi ööbida huntidega huntide lähedal olla, väidetavalt nad ei hammustanud, ei tee mingisuguseid asju. Seal on näiteks nüüdseks ka Mehhiko hunt, keda maailmas enam pole. Nii et, et see on üsnagi märkimisväärne nihe, Lengrymolon tehti näiteks üks selline pilt, kus ta on selline seal naerata Ta silmad mõnusasti Kissise, siis kolm hunti, siis lakuvad tema nägu seal ümber, see on päris päris karm tegelikult. Aga ühesõnaga, ta saab nendega hästi läbi ja, ja nagu ikka need inimesed väidetavalt on, need ütlevad, et need hundid on väga ohutud. Ei tea, kas julgeksite minna, aga kui seda kodulehte vaadata, siis on tõesti tunne, et see on täiesti tavaline, on umbes nagu kassid oleks või midagi sellist, mine tee, pai, võta sülle ja siis pärast mängib klaverit. Ja klaverimängu, loomulikult Helen Cramo jätad, on eeskätt ikkagi pianist, aga ta on kirjutanud kolm raamatut ja nüüd natuke loeb ennast ja teised loevad seda selliseks. Kuidas need sõnad eesti keeles, aga inimõiguste eest võitleja, pikaid, see või arendaja või, või tähelepanija või märka või toimetaja. Ühesõnaga, sedasorti inimene on ta ka ja järjest nagu selliselt ma ei taha öelda jõulisemalt, aga kuidagi nagu tublilt tundub. Et ta niimoodi paiska selliseid lauseid kuskile ribidesse vaid vaikselt teeb nagu sellist, justkui nagu päris tööd, sellise mulje ta igatahes jätab. Ja need hundid on tõesti. Kes tahab uurida selle kohta, siis internetis saab helen krimooja inglise keeles prantsuse keeles panna siis võib-olla inglise keeles kõige parem Wulf panna sisse, sest Ameerikas New Yorgis koht on, kus need hundid on, nii et selle kohta saab kõik sealt rohkem juba teada. Meie aeg hakkab otsa saama, saame kuulata veel ühe, ühe pala, kuulame siis Eesti erinevad nagu nitting, sooni ja Priiding lai, see on selle teose pealkiri, aitäh, et kuulasite selline oli, siis ütleme siis isutekitaja Lengry muu kohta ja kohtume juba järgmisel nädalal.
