Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist. Merendame kongos riiki, mis asub keset Aafrikat ja kus elatakse ka eht aafrikapäraselt kirevat elu. Nii rõõmsat ja õnnelikku kui kurba ja traagilistki meiega süvenenud Me täna sealsesse loodusesse, ehkki esimese asjana tuleks siis selgeks teha, et kumma Kongoga meil siis seekord tegemist tuleb, sest Aafrikas on teadupärast kaks sellenimelist riiki. Jah, nad on lähestikku ja ühe nimi on Kongo vabariik, teise nimi on Kongo Demokraatlik Vabariik väga sarnased nimed. Ja tegelikult meie oma rännakul oleme sellest Kongo demokraatlikus vabariigis. Ja see on just see tult suur riik, et Kongo vabariik seal kõrval on suhteliselt väikene. Aga meie rännakud kulgevad just seal Kongo demokraatlikus vabariigis. Kas see on seesama Kongo Demokraatlik Vabariik, millest oli mingeid aegu tagasi üks südantlõhestav telesaade, kus lapstööjõudu, kasutades mineraalide kaevandamiseks? Meil on olnud neid Silme teisigi selle just selle nii-öelda suure Kongo riigi kohta ja sellest Tulebki juttu ka. Nii et lepime siis kokku, et täna räägime Kongo Demokraatlikust Vabariigist ja Henrik nimetab seda lühendatult suur Kongaks. Just nii on lihtsam. Sellist siutsumist, säutsumist, linnukoori, ma salvestasin keset Kongu džunglit. See oli üks varahommikune aeg ja ma olin, et puulu nimelises paigas asub küll otse Kongo Sunglite keskel. Ja need Kongo metsad on meeletult suured, et kui ma sellest samast paigast, kus ma nüüd seda helipilti just jäädvustasin oleksin saanud mingi trikiga tõusta kilomeetrite kõrgusele ja näinud siis sadade kilomeetrite ulatuses enda ümber. Ma oleksin näinud ainult metsi. Kongo metsad on mitte ainult Aafrika kõige suuremad metsad, vaid ka kogu maailmas on nendest troopilistes metsadest ainult Amazonase džunglit veelgi ulatuslikumad. Nad on, nad ei ole ainult vihmametsad, aga suurem osa nendest on vihmametsad, seal on ka selliseid kuivi, troopilisi metsi, aga nad on ikkagi põlismetsad enamalt jaolt puud tõmmatud ja nad moodustavad ühtse metsade ala. Ja sellest Kongo demokraatliku vabariigi piiridest. Tohutu metsade ala ulatub ka veidi üle, nii et ta on mitmed naaberriikidele jäävad nagu selle Kongo metsade servaalad. Aga see põhiosa sellest asub ikkagi Kongo demokraatlikus vabariigis. Ja loomulikult sellel metsade alal on väga hõre asustus väga vähe teid mingis mõttes eestlase jaoks, vaid võrrelda nagu Siberg tohutud vahemaad, väga raske liikuda. Aga muidugi loodus on fantastiline, sellepärast et erinevalt Siberist on siinkandis ju palav ja järelikult noh, kõike on siin pööraselt palju. Et selles samas Kongo metsade massiivis kokku näiteks taimeliike üle 10000 linnuliike kuskil tuhatkond imetajaliike 400 ja paljud nendest liikidest on sellised, keda mitte kusagil mujal Aafrikas. Nii et niisuguse loodusesõbra jaoks tohutu magnet tegelikult ja kogu Kongo demokraatliku vabariigi pindalast katavad metsad ligi poole. Aga mõelda, et see on nagu, ütleme siis. Kongo looduse kõige tähtsam element on metsad. Et mis see järgmine element kongos on looduse poolest, siis on see kahtlemata Kongo jõgi koos oma lõputute lisa jõgedega ja haru jõgedega. Ja võiks nagu nii-öelda koguni, et kogu jõgi on Kongo metsade selgrooks sest just selles Kongo jõgi konnas just paiknevadki need metsad Kongo jõgi, seal seal röögatut suur, kui me rääkisime üks pool aastat tagasi siin nagu üldiselt maailma ja aafrika jõgedest, siis me juba mainisime, et Kongo jõgi on on näiteks siis koguma maailmas Amazonase jõe järel vee rohkuselt teisel kohal. Ja ta on maailma kõige sügavam jõgi, et see on küll kujuteldamatu, aga kõige sügavamad osad on rohkem kui 200 meetrit sügavad. Tegelikult. Rohelises mõistes on see peaaegu et ideaalne kooslus seal kongos see meeletu maa-ala metsi, eks ole, mis moodustab üle poole Kongo territooriumist ja siis see jõgi, mis neid nagu omal kombel toidab. Ja, ja nad on omavahel läbipõimunud ja moodustavad tegelikult niisuguse väga ühtse terviku, et jõed ju annavad vett Nendele metsadele ja, ja lasevad neil seal rahus kasvada, sest kogu see piirkond paljudes paikades sadu kilomeetreid noh, inimese jaoks läbimatu, seal on võimalik sõita võib-olla parimal juhul ainult mööda mõnda jõge, paadiga aga, aga jala sa ei liigu, sest nad on väga soised ka need metsad väga tihti. Nii et nad moodustavad nagu omaette niisuguse kuidas öelda loodusliku kantsi tsitadelli sitadel. Ja loomulikult saavad seal siis elada ka paljud olendid, kellest noh, on paljusid teada. Aga võib-olla mõned ka ei ole teada. Ja see Kongo jõgi oli ju huvitav, et kui siin pool aastat tagasi ma seda niimoodi kirjeldasin, siis ma ei olnud seda oma silmaga näinud ja nüüd ma olen seda oma silmaga näinud ja ja ma olen ju näinud Punase jõge. Et kui nüüd tõesti neid kahte maailma kõige v rohkemat jõge võrrelda, siis noh, ütleme Amazonas üleujutuse ajal oli sisuliselt piiritu Kongo jõele ikkagi teine kallas paistis, aga see oli väga-väga kaugel. Nii et meie eestlaste jaoks oli ka see kirjeldamatult võimas jõgi ja tal on veel huvitaval kombel suur osa sellest jõe keskosast. On võrdlemisi rahulik ja niukene rahuliku vooluga, nii et 1000 kilomeetrit trit Kongo jõest on väga hästi laevatatav ja seal oli ka näha, kui kohutavalt tähtis on sellel hõreda teedevõrguga maal niisugune võimas veesoon. Seal liikusid suured võimsad laevad ja seal peal elatakse lausa paatides külade kaupa ja seal on paatides on kauplused ja, ja mida iganes, ühesõnaga elataksegi tihti vee peal ja vesi läheb, paadid on eluasemeks, paadid on eluasemenagu tais võis näha ja et kui ütleme, et me saame 1000 kilomeetri ulatuses liikuda nende paatide ja laevadega mõlemas suunas, et, et see on tohutud liikumisvõimalused sellel maal, kus muidu on väga raske edasi saada. Ja muidugi Kongo kärestikud, sellest oli meil ka ükskord põgusalt juttu. Kongo juhade kärestikud on maailma kõige vägevamad, aga üks asi on sellest jutustada, aga teine asi on oma silmaga näha neid nägimegi, neid Kongo kõige vägevamaid kärestiku ja jugasid. Ühed nendest asuvad täiesti Kongo jõe alamjooksul. Neid nimetatakse liimiks Tony jugadeks kärestik, eks. Ja see on niisugune tohutu tupikala, üle 300 kilomeetri, kus vesi möllates läheb allavoolu täiesti kirjeldamatu, noh, et seda silmata niimoodi, milline see ohutu vahemaa siis on või kust kaugelt nimetledes aitäh. No kalda pealt võid rahulikult vaadata, aga kindlasti paadiga sinna küll ei läheks, mitte mingil juhul. Selliseid hulljulgeid ega vist ei ole ka või on siiski vähi ma ei tea, inimesed on igasugused, aga, aga praktiliselt kohalikud küll niukse lollusega küll kindel ja samas Livingston kuni 300 kilomeetri pikkustel joastikel asub ka siis maailma kõige v rohkem juga. Aga vot sellega oli nüüd küll niimoodi, et see asus nii raskesti ligipääsetavas paigas, et meie seda kahjuks näinud selle selle joa nimi, Inga juga ja Inga juga kukub alla 96 meetri kõrguselt järsakalt ja igas sekundis voolab sealt alla keskmiselt aastas 42000 tonni vett. Noh, need on kirjeldamatult suured numbrid. Aga vaieldamatult on see siis maailma kõige v rohkem juga üldse. Ja teine niisugune joastike ala on just selle Kongo jõe ülemjooksul ja seal me käisime ka. See on just see koht, kus kaks suurt jõge ühinedes moodustavad Kongo jõe ja neid joostike nimetati vanasti Stanley jugadeks. Aga praegusel ajal on neil siis antud kohalik nimi Boyama juhastik. Ja seal siis need tohutud veemassid kukuvad järjest ikku seitsmest hiigelastmest alla. Ja meie käisime just selle viimase astme juures, selle nimi oli wageenia juga ja no muidugi jälle niisugune pöörane ja hirmu Ta vetemöll, mis seal käib, väga veel rohkem, üllatas ausalt öeldes. Kohalikud külad on juba mäletamata Nendest aegadest selleva Keenia joa ja kärestiku ümbruses kasutanud erilist kalapüügiviisi. Ja see on niimoodi, et, et sinna on ehitatud niuksed, tohutud puidust sõrestik, kud nende jugade kohale. Ja nende sõrestiku peale on siis veepiirile pandud niisugused mitme meetri pikkused punutud mõrrad, mis ühest otsast on hästi laiad ja teisest otsast nagu on kinni. Ja need kohalikud külamehed turnivad nendel sõrestik nagu mingeid tsirkuseartistid ja siis aeg-ajalt korjavad siis mõnel nendest mõrvadest ära ja kalad tulevad sinna niimoodi, et nad tulevad veevooluga lihtsalt allavoolu ja satuvad sinna Mard. Ja siis pilt on umbes nagu, nagu mingi maailmatasemel tsirkuse vaata keskmine. Aga kohalikel on seal muidugi igapäevane toidu hankimise viis ja selles mitte midagi erilist, nii on ikka olnud, isad on samamoodi teinud ja lapsed hakkavad ka tegema ja ja siis me vaatasime, et kes seal mõrdade sees olid. Tõtt-öelda vähemalt siis, kui meie vaatasime seal, kõik olid niuksed, pisikesed kalad ei olnud suuri kalu, aga neid pisikesi kalu palju. Nii et, et mõrdu on palju ja pisikesi kalu on palju, seega kala ei lõppel toidulaualt mitte kunagi, see on kindel. Huvitav, miks neid suuri kalu siis ei ole seal? No võib-olla oli lihtsalt selline päev, aga teistpidi need kalad olid, ütleme, meie mõistes niuksed, niuksed, räime suurused näitlejatele, räimed ja umbes niisugused. Meie sööme räime hea meelega, miks nemad ei peaks neid kalu sööma, aga ei midagi haugilaadset ei seal seekord vähemalt meie seda ei näinud. Ja muidugi oma sellelt tohutu pikal reisil sõitsime risti läbi kogu sellest Kongo metsade ja jõestiku alast. Ja lootsime muidugi näha ka siis need Kongo sadeloomi, seal on tõesti maailmaimesid nagu just loomariigi seas olemas ja me ka nägime, me nägime näiteks vokaabeesid Bonnoo poosid ja siis Ida-Aafrika madaliku pillasid, kes on maailma kõige suuremat gorillat kasvu poolest. Ja seda kõike nägite te loodus ja seda me nägime sealkandis jah, looduses ja osalt olid nad küll seal nagu ka niisugustes ka suurtes aiaga piiratud alades, aga ikkagi omaenda kodupaigas. Kindlasti. Aga Nendest loomadest nendest inimahvidest räägime täiesti omaette saate, sest see on nii põnev teema. Aga okaatest võib-olla võib siinkohal rääkida, et Okapid on siis niisugused loomad, keda elab ainult Kongo metsades vabana. Ja me käisime, sõitsime läbi tee sellest Okapid kaitsealast, kus on siis kõige paremad metsad Okaapile vabalt elamise jaoks. Üüratult suuralas on pindalalt umbes veerand Eestit. Ja kui me seda sealt niimoodi teed mööda risti läbi sõitsime, siis ega me küll ühtegi okaapit ei näinud. Sest et, et noh, esiteks on see loom äärmiselt üksildane, ta ei liigu karjana nii nagu savanni loomad. Teiseks on ta naermiselt häbelik ja kartlik. Ja kolmandaks on see mets. Et noh, metsas lihtsalt nähtavus on nii väike. Aga siis oligi niimoodi, et sealsamas selle okaapi kaitseala kõrval oli siis niisugune piirkond või paik, mida nimetati Epuulu okaapit kogumise keskuseks. Ja seal oli siis see oli niisugune alakõhu olid kapid väga suurel alal ajabki piiratud alal samasuguses metsas, nagu neil seal ümberringi on. Aga noh, seal sai neid näha ise oma silmaga ja mis puhul neid siis koguti, neid kogutakse siis koguma maailma loomaaedades on teada, et kui keegi tahab endale oma aeda okaapit, siis siit nagu ametlikke teid pidi on võimalik seda siis hankida ja ta on kaelkirjaku sugulane, ta kaelkirjaku sugulane, aga kui sa esimese pilguga teda näed, seal siis oledki imestanud, et noh, natuke meenutab kaelkirjakut, ütleme see pikk kael kehakuju ja võib-olla ka näiteks see, et isa, loomalane pisikesed sarvemüksud, nii nagu kaelkirjakud ja ka Okaapil ja siis mis mul kaelkirjakud ka meelde jäi, kuna sa vannides kunagi teda pikalt vaatasid, et see kaelkirjaku uskumatu keel, see on see meelde ja kapil on ta samasugune, ta ta ligi poole meetri pikkune sinist värvikeel. Ja sellega ta siis näiteks on võimeline puhastama oma silmi puhastama oma kõrvu siia ja loomulikult tegelikult on see, kes põhiliselt selleks, et siis ahmida puuokstest kokku lehti, söömiseks. Aga vaatamata siis sellistele väikestele naljakatele sarnastele, mis annab üht-teist tuletada, et kui ei teaks, siis ikkagi ei ütleks, et on kaelkirjaku sugulane või. Ta on iga midagi väga imelik. Eestlase jaoks on esimene kõige lähedasem loom, keda meie teame, loomulikult ta natuke meenutab põtra suuruse poolest ja niuke uhke kehahoiakuga. Aga siis mis on tema niuke kaugelt silmatorkav eripära on see, kaelkirjakuga võrreldes on ta kajalike märksa lühem ning tema jalad on tohutult, efektseb triibulised. Ja siis tuleb kohelda nagu sebra meelt. Sarnasust paljudega, lihtsalt meenutuseks, et eelmises saates oli juttu elevandisugulasest kes endast ma ei tea, mis 100 korda väiksem. Ta hoopis roti ja see taamann, jah, mägi taamal maailmanimesid täis maailmu, nimesid täis ja, ja okaapi avastati nagu teaduse jaoks ikka. Suhteliselt väga hiljuti, sadakond aastat tagasi ja tol korral, kui siis algul vis kumu, lihtsalt, et mingisugune imelik loom seal metsades ligipääsmatu Kongo metsades on. Teadlased ei võtnud neid jutte tõsiselt, tundusid liiga fantastilised. Aga siis, kui ikkagi esimesed Okapid nagu teaduslikult tõestati, siis ikkagi oli loomateadlastel kõvasti tegemist, et teda üldse liigitada imetajate süstemaatika-s. Ja siis pika uurimise peale siis ikkagi leiti aja, et ainus praegu elav kaelkirjaku sugulane kogu maakeral. Ja seda, et niisugune suur loom võib kusagil veel olemas olla, kellest keegi midagi ei tea. Noh, see oli täielik sensatsioon sel ajal. Ja loodusteaduslikult on, on ju nii, et kaelkirjakud on olnud miljoneid aastaid tagasi päris palju sugulasi, aga okaapit. Aga praegusel ajal maamunal on jäänud ainult need kaks liiki. Ja muidugi kuuse. Kongo metsade ala on niivõrd vähe läbi uuritud, et sellest ikka teatakse tegelikult häbematu, vähe, raske ligi pääseda, ka raske ligi pääseda selle selles riigis on üldse raske liikuda, sellest me räägime järgmistes saadetes. Aga seal on suuri kaitsealasid rahvusparke mis on kaardi peal täiesti piiritletud, sest teatakse, et inimene pole siin läinud, inimene pole seda rikkunud ja teadlased on natukene sealt midagi uurinud, aga väga tihti on selle rahvuspargi kohta kirjutatud, et loomastik on läbi uurimata ja samal ajal on ta juba rahvuspargiks kuulutatud. Et see seal tüüpiline Kongo, tegelikult. Ja siis, kui sa tahad sina näiteks minna, siis on väga tihti niimoodi, et, et kohalikud ametnikud ei taha sind sinna lasta, sest nad pole välja mõelnud, kas sinna pääsemiseks peab andma loa või ei pea andma loa, et nats ka nii-öelda teoreetiline see Kongo kaitsealade võrgustik, aga nad on lihtsalt tõmmatud selle põhimõttega, et parem vähemalt kaardi peal ära märkida need kõige puutumatumad ja ja võib-olla põnevamad osad Kongo metsadest jõgedest. Nagu miski on kuulutatud kaitsealaks, ilma et oleks põhjalikult läbi uuritud, siis ilmselt on seega võimalus saada mingeid toetusi ja nii edasi ja nii edasi. Ja, ja ikkagi noh, vähemalt teoreetiliselt on siis väike lootus, et vähemalt mingisugused kaevanduskompaniid näiteks ei lähe sinna kahe jalaga mürinal sisse. Kuigi on, kas on ka selliseid asju juhtunud, aga nendes metsades on päris kindlasti kümneid liike, keda teadlased siiamaani ei ole määranud ega kirjeldanud. Enamasti on nad küll putukad ja taimed, võib-olla võib täitsa olla. Metsades luusivad ringi mingid loomad, kellest inimkonnal tänase päevani aimugi ei ole. Kuni ühel ilusal päeval. Ehkki on, tehakse üllatav avastus ja see on kindlasti Kongo metsades tänapäeval niimoodi ja, ja muidugi seal ka uuritakse ja tuntakse põnevust ka niisuguste loomade kohta, nii nagu kunagi oli okaapi puhul, kes on tõesti noh, peaaegu nokitseda müütilised või selle müütilise piiril. Üks niisugune loom, keda siit Kongo metsadest on juba mitmeid aastaid otsitud, kannab nime keele meeme ja see on siis kohalikus lingala keeles ja mu keele meeme tähendab tõlgituna see, kes tõkestab jõe voolu. Ja see loom elab siis, kui ta on olemas seal Kongo joastikus kusagil ja väga palju kohalike inimeste kinnitusi on, et nad on seda näinud ja seda looma kirjeldatakse siis niimoodi, et tal on niisugune pikk sinkjaskael ta ligi 10 meetri pikk Gone vot vot see on juba nagu kuskilt ürgajast. Jah, ja mõned jutud on umbes niimoodi, et keha on veel, mis seal vee sees on ja mida väga vähe näha on, et see on hiigelsuur nagu elevandil kaetud soomustega ja ja tõsised ekspeditsioonid on teadlaste ekspeditsioonid on ka käinud otsimas seda, kahjuks teaduslikke tõestusi selle Mokeelem neeme kohta ei ole. Aga äkki ongi rahvasuu ei tea rahvaluule seal ilmselt sellel piiril. Tegelikult aeg toob arutust, ega me ei tea seda. Igal juhul on need metsad jõestik väga-väga võimas ka kogu maailma mastaabis ja kui me saaksime kujutluses tõusta väga-väga kõrgele Kongo kohale rääkisime, et kogu see nii-öelda see Kongo metsade ja Jastiku bassein on nagu tuhandete kilomeetrise läbimõõduga hiigelsuur kauss või madalik. Ja seda ümbritsevad igalt poolt siis platood ja maastikud. Nii et tegelikult ka sellesama Kongo demokraatliku vabariigi lõunaosa on juba tood ja platoodel on sa vannid põhiliselt sellena mets ei ole. Aga on ka, ütleme, muudest niukestest, looduse imedest maastikest on, näed, kõige võimsamad mäed on siis selle Kongo idapiiril ja need on jällegi kogu Aafrika ka kõige võimsam mäeahelik asub seal. Vot see piiri peal ja selle praegune nimi on Rovensoori ahelik, vanasti nimetati seda kuumäe ahelikuks ja seal kõrgemad tipud ulatuvad viie kilomeetri kõrgusele. Mis tähendab siis seda, et kuigi on kuumus ja troopiline vöönd, siis seal ahelike tippudes on igijää. Ja üldse, kui mõelda kogu Aafrika kõige kõrgemate tippude peale, siis ei saa ainult Kilimanjaro Tansaanias ja Keenia mägi Keenias on, on kõrgemad nendest Rovensoori kõige kõrgematest tippudest. Ja kindlasti siis Kongo-le kuulub ka kõige suurem Aafrika kõige võimsam Aafrika mäeahelik. Kuigi ta jagab seda siis pooleldi naabritega ja otsesele mäeaheliku taga on meeletult sügav nagu ja see on nüüd see. Ida-Aafrika suur alang on kohe-kohe seal mägede taga. Ja siinkandis peavad olema toimimas väga võimsad geoloogilised jõud ja selle tõttu nende selle idapiiril olevate päästike seas on ka väga võimsaid vulkaane. Nende seas üks on kogu Aafrika kõige aktiivsem vulkaan. Selle nimi on nira Kongo vulkaan ja see on kolme ja poole kilomeetri kõrgusel merepinnast ja seal üleval. Me käisime oma retkel, aga see on jällegi niivõrd Pealt pööritavad põnev retk, et sellest me räägime. Aga vaieldamatult kõik need kurvad otsused ja need vulkaanid ja Ida-Aafrika alang, need on omavahel seal. Sellest me ju kunagi ka rääkisime. See Ida-Aafrika alang on nagu meeletult suur pragu Aafrika kontinendil. Ülekilomeetril sügav, kümneid kilomeetreid lai, ligi 7000 kilomeetrit pikk, ulatub ühest Aafrika servast teise. Otse Kongo idapiir ongi, ongi seesama Ida-Aafrika alang. Ja sealt, kui me laskusime, siis mööda teed noh, sinna alla nõkku, see oli tõesti umbes vaade oli nagu lennukilt sinna alla ja seal põhjas on siis, millest kamme varem rääkisime, on ju kogu Aafrika, et kõige võimsamad järved, reastik ja nüüd Hugo piiril on nendest järvedest just näiteks stanga Nika järv. Maailma kõige pikem järv ja maailma üks kuulsamaid järvi, maailma üks kuulsamaid järvi sügavuselt maailma teine järv Baikali järel ja nii edasi. Ja meie käisime ühe noh, nii-öelda väiksema järve peal selle kiivu järv, seal me sõitsime siis põhjast lõunasse, ühest otsast teise ja see oli 90 kilomeetrit pikk sõit. Et see oli nii-öelda väiksevõitu järv siis et tõesti, need, need on suurejoonelised ja võimsad loodusnähtused, mis seal kongos kõik koos on. Aga tegelikult ei saa ma kuidagi, rääkimata. Ta ka veel ühest Kongo loodusest poolest, need on Kongo maavarad. Sest need on mõjutanud seda riiki väga-väga palju. Ja maavarade poolest on Kongo Demokraatlik Vabariik päratult rikas, mineraalidest oli juba juttu korraks ja, aga siin on ka näiteks kivisütt, teemateid, kulda, vaske, kõike on on väga suurtes kogustes. Ja näiteks Kuubalt nisugune keemiline element, mida kasutatakse näiteks päris palju, ütleme tehnikas patareide koostises või ka meditsiinis on tal väga mitmekülgset kasutust, siis koobalt teetootmiselt on Kongo Demokraatlik Vabariik maailmas esikohal. Aga vaat need nii-öelda mineraalid, see on tegelikult, ütleme täpsemini öeldes, need on haruldased muld, tallid, neid on ka kongos väga-väga palju. Ja nende järgi maailmas on väga suur puudmine taust väga lihtne. Sealt saadakse väga olulisi materjale elektroonikatööstuse jaoks ja meie mobiiltelefonides leiab neid meie mobiiltelefonid, meie sülearvutid, meie DVD-mängijad, kõik, kõik see kõige uuem tsivilisatsiooni tehnoloogia tase, seal on just neid vaja ja näiteks üks nendest maakidest, mida saadakse seal Kongust sellest võib-olla võiks natukene rääkida, selle nimi on koltan. Ja Colton on siis selline maak, millest saadakse haruldasi muldmetalle ja neid kasutatakse siis hästi palju elektrit, Monika tööstuses. Ja vot seda koltonit leidub kongos tohutult palju. Ja kuna järgi maailmas on tohutu too nõudmine, siis tema hind on kerkinud täiesti lakke. Ja see Colton ise, kui teda niimoodi vaadata, mina teda näinud ei ole. Aga ta on niivõrd ikkagi väga haruldane. Aga pildi pealt vaadatuna, need on mustad pisikesed kivikesed, mitte midagi, ütlevad mingi kivipuru on, see osa nendest on koltan, mille peale kogu maailm tormi jookseb, neil on tohutu vägi ja, ja selle peale sa ei tule. Ja siis, kui sa mõtled, et Ma olen nii rikas oma looduse poolest oma maavarade poolest, et see võiks ju väga tore all, et see võiks ju tähendada seda, et selle maarahvas on rahul ja õnnelik rahvas pole kunagi rahul ja õnnelik. Ja, ja mõnes mõttes võib öelda hoopis seda, et see, see maavarade küllus, see õnnistatud maavaradega on Kongo rahvale toonud küll siiamaani pigem õnnetusi, kael. Et need on pikad lood ja, ja nendest me räägime edaspidi, aga on just viimastel aastatel, kümnetel on ikka nende maavarade pärast siin olnud ikka nisukesi vere valame siia jätta. Hukkunud on tuhandeid inimesi. Mille taga on lihtlabane sõnaühendinimlik ahnus? Ja raha, rahaahnus ja mingite ütleme rahvusvaheliste kompaniide tohutu surve, et saada kätte neid maavarasid sealt Kongost ja nii edasi. Noh, see selleks, et kogu ajalugu on viimastel aastakümnetel olnud sageli õige sõrm, nendest me räägime edaspidi nendest inimlikust poolest kongos, aga aga praegu ikkagi võiks siis öelda seda, et Kongo loodus on vaieldamatult erakordne kogu maailma looduse taustal. Ta on päratult põnev ja loomulikult oligi see just peamine põhjus, miks me sinna Kongosse selle pika kolmenädalase retke ja võtsime, et näha oma silmaga kogeda neid Neid looduse imesid seal. Ja nüüd seesama helipilt, mille ma salvestasin keset Aafrika suurimat põlismetsa, eks seal siis lihtsalt üks väike mälestuskild sellest fantastilise loodusega riigist. Seesugune oli siis tänane saade Kongo demokraatlikust. Wabariigist rõhutame siinkohal ehk Suur Kongost, sest et on olemas veel üks Kongo Aafrikas, nii nagu maailmas on teisigi erinevaid riike sama nimega, aga nagu näiteks Albaania, üks on Balkanil ja teine oli kunagi Vanas-Aserbaidžaanis, selle kõneleme lahti järgmises saates, siis nende kahe Kongo fenomeni. Just stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula. Rändajad rändajad. Kuula rändajat.
