Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head kuulajad, alanud on teadusuudisteminutid puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minu külaliseks siin saates geograaf Jaan Pärn. Tere, Jaan. Tervist ja head uut aastat. Ja tänases saates räägime kliimamuutustest teema, millest praegusel ajal ei saa paraku mööda vaadata. Ja kuigi kliimamuutusi on maal oma jagu uuritud, siis ookeanit on teadlased natuke vähem uurinud ja tänase saate aluseks olemegi valinud ühe uuringu milles teadlased uurisid kliimamuutuste mõju just nimelt ookeanile. Jaan, ole hea ja räägi lähemalt, mida teadlased ookeani puhul täpsemalt vaatasid. Ookeanielustikule, kui me räägime nendest tegelastest, kes seal kõik peavad ellu jääma ja õnnelikud olema, siis siis neile on kolm suurt mõju. Kliimamuutusele. Esimene on temperatuur ise, et iga organism, iga liik, Ta armastab oma temperatuuri ja võib-olla isegi kui suurem osa oleksid rõõmsad selle üle et on soojem, siis võib-olla kõik sellises sellises palavas vees ei oleks ütleme konkurentsis nii edukad, et mõned on, on võib-olla spetsialiseerunud just nimelt jahedamatele vetele ehk siis see on üks suur ökoloogiline tegur siis teine, mis tuleneb otseselt, et mitte kliimast, vaid süsihappegaasist nimelt süsihappegaas, nagu see nimigi ütleb, on happeline ja kui see lahustub vees, siis see muudab veekeskkonna happelisemaksja, see ja sellega agressiivsemaks ja vähem sobivamaks väga paljudele organismidele, eriti sellistele, kelle kojad või muud keha tugistruktuurid on tehtud lubjast ehk siis kaltsimist, mis üsna otseselt saab siis sellises happelises vees lahustatud ja kolmas oluline tegur, mida on suuremal osal mereelukatest vaja, on hapnik ja mis hapnikuga võib juhtuda. Kliima soojenemise käigus on, et kui hakkab taimestik ja ja vetikad vohama vees, siis nad hingavad selle hapniku ära ja ja tekib hapnikuvaegus. Nii et kolm suurt mõju siis lima Selles teadusartiklis teadlased ütlesid ka, et ookeanis toimuvad äärmuslikud sündmused, need kolm siis ongi need äärmuslikud sündmused, mida nad silmas pidasid. Just nimelt seda uuriti seda, et mis on, mis on äärmuslik see on muidugi kokkuleppe asi, et kindlasti needsamad piirid või äärmused, kuidas me saame sellest aru siin maa peal õhu käes ei kehti, eks nad seadsid oma piirid tavaliselt sellele lähenetaksegi niimoodi, et, et võetakse noh, näiteks 90 protsendi või, või 95 protsendi piir ja sellest üle ülespoole või, või haruldasemad. Juhtumid loetakse. Jahtis äärmusteks nagu öeldud, selleks, et aru saada, mis, mis reaalselt nende organismidega paju, mereelustiku ka selleks on vaja juba iga iga liiki ja iga kooslust eraldi vaadata, et siin läheneti lihtsamalt ja jaa, üldistatumalt. Aga see uuring tegelikult tundub hästi mahukas, sest tegelikult ju vaadati päris mitmeid aspekte, kuidas seda tööd läbi viidi. No see on eeskätt modelleerimisülesanne modelleerimisuuring ehk siis kõik parim teadmine. Need mehhanismid, mis on, on teada kuidas need võivad siis merekeskkonnas ja meremerekliimas mõjuda. Võib öelda siis, et sellised, kõige tõenäolisemalt stsenaariumid rakendati, mis, mis tulevikus võivad võivad aset leida. Aga kas modelleerimine on selline usalduslik viis, et noh, päriselt sa seal kohapeal ju ei vaata neid teemasid. Jah, mina ka sellise võib-olla rohkem eksperimentaalse või välitöö. Uurija ja teadlasena näen ka, et mudel on, on alati ikka ikka välivaatlusest sammukese maas. Aga teiselt poolt jah, sellised suured üldistused on, on võimatud tavaliselt kata päris jah, kõigi välivaatlustega. Ja, ja teiselt poolt see mitmeski mõttes ikkagi parim hetke parim teadmine enne seda, kui kui tulevik meile kätte ei ole jõudnud, et siin on ka tegemist, Ta ju ennustamisega. Et välitöödega ja tulevikku me ei saa ju kunagi minna. Aga fakt ikkagi on see, et kliimamuutused mõjutavad elu nii maal kui ka meredes-ookeanides. Jah, just nimelt selle hetke parima teadmise põhjal võib öelda, et osades piirkondades, eriti just nimelt meie lähedal siin Põhja-Atlandi, aga ka samadel lõunalaiuskraadidel, mis on siis kutsutakse suureks Antarktise ring hoovuseks, mis on siis jah, käib ümber Antarktise mandri ringi, et seal noh, see oli, ma usun paljudele raadiokuulajatele. On teada, et nende nendes eriti Arktika Arktikasse need suured muutused on, kus on siis just see soojenemis tendents, aga võib-olla jah, nii palju meile ei ole, ei ole teada olnud, et et ekvatoriaalsetes piirkondades just siis happestamine on kõige ohtlikum. Jaa, jaa. Äärmuslikum tulevikustsenaarium. Neid oli see ajakiri, kus teadlased selle oma uurimistöö avaldasid ja seal artiklis teadlased tegelikult kutsusid ka teadvuseringkonda üles selleks, et pöörata suuremat tähelepanu ookeanis toimuvale. No me teame, et ookeanis on asjad halvasti, aga mis me veel teha, siis saame. Nende kolme suure muutuse taga on ikkagi peamiselt see, mida me teeme siin siin, maismaal, mina ütlen küll, et see on lihtsalt üks järjekordne oluline aspekt sellest kliimamuutusest tõesti, et see ei toimu ainult ainult maismaa all ainult õhus vaid kannatavad ka. Jah, kõik maailmameres elavad organismid. Me oleme siin saates nii sinuga kui ka eelmisel nädalal Randel Kreitzbergi ka rääkinud päris palju tegelikult kliima muutustest ja tegelikult natuke tekib selline lootusetuse tunne, sest sa kogu aeg loed, kui halvasti kõik on ja kuidas organismid hävivad ja see neid kehvasti mõjutab see kliimasoojenemine siis aga tekibki selline lootusetuse tunne, sest justkui Me saame enda väikeste sammudega midagi teha, aga samas tundub nii väike, et sellel ei ole suurt kasu. Väikesed sammud, koordineerimata sammud kindlasti on võib-olla põhiline kasu on siis enda südamel rahustamiseks. Et siin on jah, vaja teha suuri kokkuleppeid ja kompromisse ja eks siin jällegi ka möödunud aastal ju teha üritati. Noh, võib-olla aga ei õnnestunud jah, ei, eriliste kindlasti ei saa nendesse kokkulepetesse panna, aga ka võib-olla kui, kui ainukene asi, mis tundub, et et see tendents vähemalt arenenud riikides tänaseks juba üldiselt on see kokkulepe olemas, et võib-olla siis, kui arengujärgus riigid eeskätt siis Hiina ja India ja teised teevad needsamad vead ära, mis, mis meie oleme teinud, et siis võib-olla vähemalt sadade aastate lõikes on see kõik ikkagi ajutine. See on väga, ei süsti opti aga ei ole midagi teha, et see on natuke meie võimusest asju paremaks teha. Meie käes ulatub see välja. Aga meie aeg tänaseks on läbi, aitäh, Jaan. Aitäh, raadiokuulajad ja kohtume teiega juba homme. Ilusat päeva jätkuusse, punaseks, puust ja punaseks.
