Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere tulemast kuulama teadusuudiste rubriik puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on stuudios minuga geograaf Jaan Pärn. Tere, Jaan. Tervist. Täna räägime sellest, et viimase 15 aasta jooksul on väga palju metsa hävinud ja uus uuring ütlebki. Raietulemus mõjutab ka väga tugevalt just nimelt neid inimesi, kes igapäevaselt töötavad välitingimustes ja see teeb töötamise suisa ebaturvaliseks nende inimeste jaoks. Jaan, ole hea ja räägi lähemalt, kuidas siis raie mõjutab välitingimustes töötavaid inimesi? Raie eemaldab kõrge taimestikumaastikust ja sellega varju kõigepealt aga vähemalt sama tugeva jahutussüsteemi ka sellise nähtuse kaudu, mille nimi on Evopo transkratsioon. Et puud ja noh, tegelikult ka muud taimed, aga puud on lihtsalt niivõrd võimsad taimed ja teevad seda niivõrd intensiivselt nad selleks, et oma organitesse saada toitaineid ja nende põhilised ühed tähtsamad organid on ju, on ju lehed selle jaoks nad Nad pumpavad pidevalt sinna vett, mis siis lehtede pinnalt aurustub. Ja see ongi siis Evopodranspiratsioon, aga aurustumine nõuab palju energiat ja, ja sellega ja just nimelt siis seda soojusenergiat ja sellega nad toimivad loodusliku jahutussüsteemina ja koos siis sellega, et see maapinnale nad varju pakuvad. Need kaks jahutust kaovad kohe maastikust ära ja, ja sellega tõusevad kümnete kraadide võrra temperatuurid selles maastikus, kus need puud on eemaldatud. Põhiliselt mõjutab see siis neid inimesi, kes töötavad põllumajanduses ja ehitussektoris. Jah, et kui mõelda, siis, et kuidas inimene sellest maastiku paigutub, et kes sellest siis otseselt või kellele seda jahutust otseselt vaja on, siis tõepoolest majas sees. Tõenäoliselt kohe ei juhtu midagi nii dramaatilist võrreldes sellega et tõesti sellel sellel noh, kas siis betoonpinna all või, või siis ja ka mullapinnal töötaval vale inimesele. Need. Kümned kraadid varjus ja muidugi otse päikese käes. Seal ühelt poolt palju tõsisem on see otse päike, millele ka loomulikult see puude eemaldamine mõjub. Aga, aga võib-olla see, mis toimub varjus, on selle poolest ohtlikum. Et seda nagu kohe ei, ei märkagi, et oled ju küll varjus ja teed nagu endast ju kõik sellise mõistliku, et mitte seda kuumarabandust saada, aga kui ikkagi varjus temperatuur on, on, on ikkagi sinu kehatemperatuuri lähedal, siis, siis on need kuumarabanduse ja muud südame-veresoonkonna probleemid ikkagi palju suurema tõenäosusega tulemas. Ehk siis varjus, tegelikult ei saa enam kaitseta. Just nimelt jah, et see, kui ise tahta, noh, Eestis ka on seal see ju probleem üha teravam, et need kõik mäletavad kindlasti möödunud suve ja ka meil liigsuremus tõusis ja, ja kui tahta seda jälgida ise, kas jah, selles keskkonnas, kus siis viibitakse siis parim näitaja on, selle kohta öeldakse siis niiske termomeeter ehk see, see on põhimõtteliselt samad termomeeter, millega muidu õhu õhku õhusoojust mõõdame. Aga selle tuleb ümber mähkida niiske kas tualettpaber või, või mingisugune õhuke kangas ja siis kui selle näit on juba kehatemperatuurile lähedal ehk siis läheneb seal 36-le kraadile, siis see on just see hetk, kus keha enam ei, ei suuda higistamise ja jällegi sedasama aurumise abil. Meid jahutada ja kus kus juba asi läheb? Vähemalt jah, nõrgema südame puhul juba väga tõsiseks. Ma kusjuures kohe mõtlesingi eelmise aasta suvele, kui tegelikult väga pikalt olid väga palavad ilmad, et ütleme, et toas niisama istudeski oli juba palav, kui ei olnud jahutussüsteemi, et ma ei kujuta ette, kuidas sellistes tingimustes igapäevaselt veel õues tööd teha. Ja sellepärast see probleem tõstatatud ongi, et, et see, see ongi selline olukord, kus ei tohigi tegelikult enam enam väljas töötada, et et eks ajutiselt, loomulikult, eriti võib-olla eeskätt sellest põllumajanduses ja ehituses ongi noored tugevad mehed ja ajutiselt võib olla palju hullemat ekski asjadeks võimelised, aga ka niimoodi töötleio teeme tavaliselt ikkagi päev läbi ja, ja niimoodi nädal otsa. Et see lihtsalt ei olegi lubatav. Eestis selles suhtes vähemalt meil on tööinspektsioon, kes reguleerib selliseid teemasid, aga on ju maailmas piirkondi, kus kus sellist organisatsiooni ei ole ja kus on hoopis teised tingimused. Et seal vist ei jää tegelikult ju väga muud üle, kui lihtsalt tuleb. Täpselt, et meie siin toome eesti näite loomulikult arusaadavalt, aga tegelikult Need need inimesed üle 99 protsendi inimestest, keda see mõjutab siis jah, metsade kadumisest tulenev temperatuuri tõus, need loomulikult nad paiknevad troopikas siin ka selles uurimuses on toodud need suuremad asulad ja piirkonnad välja, kus need just viimastel aastakümnetel on siis temperatuur ohuteguriks saanud. Ja muidugi need on eeskätt Kagu-Aasias, aga ka troopilises Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Üks lahendus ilmselt oleks ju see, et raietegevust ei tehtaks sellises ulatuses, aga see ei ole kuigi tõenäoline. Ilmselt mida veel saab teha, et olukorda parandada vist enam väga ei saa, aga et pidurdada võib-olla siis? Olukorda noh, kui rääkida kitsalt sellest inimese elukeskkonnast siis ju kehtivad samad soovitused, mida On jällegi aastakümneid on tehtud. Ja linnakeskkonna parandamiseks, et et rohevõrgustik on lühidalt öeldu öeldud, siis siis see lahendus, et mitte tekitada selliseid ühe ülbalisi lagedaid maastike vaid vaid maastiku planeerida, jätta ja projekteerida sinna erinevaid, jah, üksikpuid. Alleesid väikesi parke, aga, aga noh, eks see kõik jällegi kui me mõtleme päris elu peale selles troopilises põllumajanduses või, või ehituses ja nende riikide siis organiseerimisvõime peale, siis loomulikult on see selline ilus ilus unistus, et hea, kui inimesed kohe jah, ehitusel võib-olla kohe alla ei kuku kusagilt. Me saame jälle väga optimistlik, kotist ulatub. Aga mis teha, selline on elu, selline on teadus, meie saateaeg, tänaseks on läbi aitäh, Jaan, aitäh, raadiokuulajad ja soovin teile omalt poolt ilusat päeva jätku. Buss punaseks, puust ja punaseks.
