Vikerraadio. Kuula rändajat 20. Maailma põlisrahvad. Rändame koos Hendrik Relvega. Kuula rändajat. Tere, me oleme selles tänavuses rännusaadete sarjas liikunud mööda Ameerika maailmajagu ja läinud seal taina lõuna poolt põhja poole ja jälginud, mismoodi need indiaanirahvad seal elavad ja eelmise saatega jõudsime välja siis Põhja-Ameerikasse ja olime külast ohuna oodamitel. Nemad elavad siis seal USA ja Mehhiko piiril. Selles hiigelsuures Norra kõrbes, aga tänase saatega lähene väga palju kaugemale põhja poole täiesti sinna Ameerika Ühendriikide ja Kanada piirile. Ja seal elavat Vaikse ookeani rannikul sellised väikesed indiaani rahvakillud, keda nimetatakse Loode-Ameerika ranniku indiaanlast, eks, ja neid elab nii USA kui Kanada poolel ja nad on üsnagi erinevad, aga kõiki neid ühendab see, et nad on mäletamatutest aegadest sõitnud ookeanil selliste omapäraste merega nuudega ja merega nuud on märksa suuremad kui need laialt tuntud indiaanlaste kanuud, millega mööda jõgesid ja järvesid sõidetakse. Ja nüüd need Loode-Ameerika indiaanlased korraldavad aeg-ajalt selliseid päris suurejoonelisi festivale. Sinna kogunevad siis väga paljudest mereäärsetest küladest inimesed kokku ja ollakse koos, mitu päeva lauldakse, tantsitakse, vennastatakse. Ja ühel sellisel festivalil saime siis olla ka meie neli eestlast. Nii et tänases saates ma siis kõnelengi sellest Loode-Ameerika indiaanlaste kultuurist ja sellest vägevust festivalist seal Vaikse ookeani rannikul. Nii algab siis üks muusikalugu, mida mängitakse niinimetatud indiaani flöödil. Väga mõjuvad helid, minu meelest sellised jutustavad mõtlikud ja sellist traditsioonilist piljon Põhja-Ameerikas mänginud tegelikult mitmed rahvad aga nende hulgas ka siis ranniku indiaanlased ja see flööt. Ta näeb välja niisugune päris suur, tavaliselt, et üle poole meetri pikk, kaetud hästi keeruliste nikerdustega ja seda indiaaniflööt D valmistada on üpriski raske, see võtab palju aega. Seal siis lühidalt on need liimitakse loodusliku liimiga kokku kaks täpselt sümmeetrilist poolt ja saadakse niisugune flöödi toru ja siis sinna toru sisse, need augud tehakse täiesti tunde järgi. Aga kui pillimeister on kogenud ja osav, siis saab ta alati need augud just õigetesse kohtadesse. Ja sellist pilli mängima õppida on üpriski vaevaline. Aga kui ükskord mängutehnika selgeks saab, siis need helid on ikkagi tõesti väga ainulaadsed ja võluvad. Ja tegelikult ka need ookeaniga nuud. Nendel loode Ameerika indiaanlastel on omamoodi väga ainulaadsed ja huvitavad, neid me seal festivalil nägime päris palju sest festivalipaiga rannal veepiirist kaugemal rannaliival oli neid rivis ikka kümneid ja kümneid. Ja iga paat isesugune veidi eri värvide, eri kujudega. Ja paljudel peal siis just selle hõimumaalingud sümbolid. Ja eriti uhked olid minu meelest mõned ka Nuude ninad ehk nöörid. Need olid täitsa nagu omaette kunstiteosed või puuskulptuurid, kujutasid siis mõnda mütoloogilised lindu või looma kes siis just selle hõimupärimuses oli kesksel kohal võib olla näiteks tootemloom või niimoodi. Ja need kanuud olid ikat suured tõesti, ühte kanuusse mahtus sageli kümmekond või isegi rohkem inimest. Ja nendel ka nuudel olid hästi kõrged vardad, nii et nendega kannatas tõesti sõita ka kõrge ookeanilaine ajal. Aga mis eriti tähelepanu väärne oli minu meelest see, et kui mõnda niisugust veesõidukit lähemalt vaatasid, siis selgus, et see ei olnud üldse kokku pandud laudadest vaid ta oli välja tahutud puutüvest. Ja seda ma küll teadsin, et see puuliik, millest nad oma kanoosid teevad, on reeglina hiigelelupuu, see hiigelelupuu kasvab siis seal Põhja-Ameerika läänerannikul tohutut kõrgeks, jämedaks võrratult suuremaks kui mistahes meie Eesti kodumaised puud. Ja noh, niisugusest nüüd kirvega paati välja tahuda, see on kindlasti väga vaevaline, võtab palju aega, aga huvitav on see, et see tehnika, millega seda paati tehakse, on mitmes osas üsna sarnane sellele kuidas Eestis tehakse haabjat. No see eesti Haadeeesson siis meie kõige ürgsem paaditüüp aabias õõnestatakse välja haavapuutüvest Indiaani kanoosis hiigelelupuutüvest aga mõlemaga on siis algus niimoodi, et kõigepealt tahutakse sinna jämeda palgi keskele selline kitsas renn ja siis hakatakse sinna renni sisse valama täiesti keevat vett. Ja siis niimoodi aegapidi muutub see puit seal pehmemaks ja painduvam, makstud saab kergemini töödelda. Ja siis painutatakse seda renni seal niisuguste risti pandud pulkadega tasapisi aina laiemale ja samal ajal tahutakse siis paadi pardaid aina õhemaks. See töö võtab aega väga pikki päevi. Aga kui ta siis lõpuks valmis on see huvitav paaditüüp siis on ta väga kerge ja liigub sujuvalt vee peal edasi. See on nii haa peal kui ka nüüd selle loodava Ameerika indiaanlaste ookeani kanuud. Ja nüüd seal rannas, kui me neid vaatasime, siis tõesti igaüks neist oli nagu mingi omaette, et pärimuskultuuri meistriteos, sest see peegeldas siis alati just selle hõimurahvakunsti, kes selle valmis oli teinud. Aga veel siis täpsustan ka seda paika, kus see festival toimus, see toimus siis seal USA poolel üsna Kanada piiri lähedal ja seal asub Washingtoni osariik. Nüüd, kui mõni kuulaja arvab, et Washingtoni osariigil on mingi seos Ameerika Ühendriikide pealinna Washingtoniga siis nii see tegelikult ei ole. Et see pealinn asub hoopiski siis Põhja-Ameerika idaservas, aga Washingtoni osariik asub hoopiski lääneservas ja nüüd seal siis selle ranna ääres oli üks niisugune küla, mille nimeks oli kui naut ja sekku. D küla oli samas siis kohaliku indiaani rahva reservaadi keskuseks. Ja selles reservaadis elas kaks ja pool 1000 inimest. Aga nüüd festivali ajal oli neid inimesi seal kindlasti väga palju rohkem sest nad olid tulnud nii USA poolelt kui Kanada poolelt ja väga tihti just omaga nuudega üle ookeani. Ja mõnelgi võttis tulemine aega päris mitu päeva. Aga siin oli nüüd kuulda saalishi rahvalaulu. Saalesid on siis üks nendest loode Ameerika indiaanirahvastest asustavad seda Kanada poolt Vancouveri saar ja siis ka Briti Columbia provintsi. Ja saalis sõita on praegusel ajal kokku ligikaudu 57000 inimest. Indiaanirahva kohta päris palju. Ja muistsetel aegadel elasid nad sellistes pikmajades, need olid valmistatud siis toekadest palkidest ja olid hästi pikad, seal sees oli mitut tulekollet ja ruumi oli seal ühe katuse all niipalju, et sinna mahtus elama mitu sama suguvõsaperet. Aga elatist teenisid need saalisid siis küttimise kalastamisega ja väga tähtis oli siis just kalal nende toidumenüüs. Kalu aga on sealkandis ka praegusel ajal nii ookeanis kui jõgedes õige rohkesti. Ja nüüd siis kalade hulgas oli veel eriline tähtsus just lõhedel erinevad lõheliigid ja nendega seal tänase päevani lugu niimoodi, et sügisel D kogunevad nad ookeanist siia rannikumerre, et minna siis ülesvoolu, jõgesid pidi kudema ja vot sellisel sügisesel ajal oligi siis tähtis lõhepüügihooaeg, kui need erineval viisil püüti ja saadi ülirikkalike saadud. Ja siis seda lõhet säilitati ka talveks mitmel eri viisil, enamasti kuivatades. Ja kuna lõhe on ju eriti kaloririkas, siis need sügisel kogutud rohked saagid aitasid talve üsna muret tort üle elada. Aga nüüd nende salvesid traditsioonilised riided, need olid niisugused maani ulatuvad üpris paksud Üürbid, sest kliima on siinkandis üsnagi jahe ja tuuline, olen neid seal suvisel ajal ise omal nahal kogeda saanud ja tõesti noh, niisugused üsna ebamugavad ja jahedad olid need ilmad seal sel ajal, kui seal sai oldud. Ja võib-olla eriti võiks rõhutada nendes saalsete rahvariietes nende peakatteid. Need olid ükski imelikud kujutagi, et Põhja-Ameerika indiaanlastel sellised on. Aga nad meenutasid pigem hiinlaste või Vietnam laste traditsioonilist mütsi, noh, siis olid taimekiududest punutud hästi suured, kõrged tipuga, laia äärega. Aga neid nad kandsid ja kui valge inimene nende kanti tuli, siis pööras nende elu muidugi pea peale. Nad jõudsid siia küll märksa hiljem kui Põhja-Ameerika lõunapoolsemates osadesse. Jõudsid siis kuskil 19. sajandil ja no tõid, ütleme ausalt kaasa endaga suuri õnnetusi. Üks nendest oli see, et indiaanlasi hakati välja suruma nendelt põlistelt aladelt, kus nad olid oma toitu hankinud ja sunniti neid väevõimuga muutma järsult oma eluviise. Aga veel hullem olid need nakkushaigused, mida valge inimene kaasa tõi. Need niitsin neid Saliseid ja teisi Ameerika põlisrahvaid nagu loogu ja 20. sajandil, mõnes mõttes läks nende kohalike põlisrahvaste elu veelgi põrgulikumaks sest siis hakati neid täiesti halastamatult rõhuma. Ja üleüldse näit Ta ma neile igatepidi, et parem oleks, kui teid üldse siin ees ei oleks meil jalus. Ja Nende hulk kahanes, paljud unustasid ka oma pärimuse ja emakeele. Aga siis need, kes veel alles jäid ja need siis kuskil 20. sajandi teisel poolel hakkasid natukene paremat elu elama selles mõttes, et USA ja Kanada võimud hakkasid neid vähehaaval siiski inimestena tunnustama ja andma neile siis valgetega võrdväärseid õigusi. Aga miks ma nendest Salesitest pikalt kõnelesin, ta on selline nagu klassikaline näide nendest Loode-Ameerika ranniku indiaanlaste rahvastest. Üsna sarnased olid ka nende teiste sealsete rahvaste olme- ja eluviis ja ka saatus. Aga kokku kogu see loode Ameerika indiaanlaste ala ulatust tuubull uskumatu pikale põhjast lõunasse võttes, nii et et ütleme, sarnane kultuuripiirkond algab kusagilt sealt põhja poolt ligikaudu laska juurest ja jõuab siis välja lõuna pool seal USA-s kuni umbes portlandi linnani. Nii et kokku läbimõõduga põhjast lõunasse oma 2000 kilomeetrit. Aga kui me nüüd seal, kui nauti festivalil olime, siis muidugi olid seal kohal ka need saalissi rahvaesindajad ja oli palju igasuguseid muidki minule jäid näiteks meelde sellised nagu vaja, lapid ja makaad. Need väikesed indiaani rahvakillud elavad üsna seal kuinalti reservaadi lähistel esimene siis sealt merelahest ida pool. Ja see teine, need makaad siis sealt kohe nakist põhja pool. Ja Nad on tõesti pisikesed, poja lappe on kokku kuskil 2500 ja Macaasid Ainalt 1200 nende makaade reservaadis me tegelikult käisime ka ise. Ja noh, mida me siis nägime, et nii nagu mujalgi need indiaani reservaadid seal Põhja-Ameerikas näevad väliselt välja üsna tänapäevased. Aga seal on siis mõned üksikud detailid, mille järgi sa saad aru, et see on ikkagi indiaani küla ja nett näiteks seal kaader reservaadi keskuses oli koolimaja seina peal üks selline detail. See nägi välja nagu selline väga uhke ja värviline skulptuur ja kujutas endast nagu mingi tropp kuni ja linnuristandid minu peas, noh, niuke fantastiline elukas. Aga tegelikult oli see siis niisugune sümbollind, kes nende pärimuses kannab nime tulilind. Ja selle tulilinnu kohta on siis usutud, et kui näiteks on äike, siis seda välgunoolt tekitavad need äikeselinnu tiivad, kui ta lendab ja kõuemürinat tekitavad tema tiivalöögid. Aga nüüd seal kui nauti reservaadi keskuses, seegi nägi välja nagu üsna tavaline selle kandi muugi küla. Ja seal oli siis need kaks dist, mis andsid selgesti märku, et see ei ole päris tavaline küla ja siin käib sisse vägel festival. Üks nendest ehitistest oli siis tohutult suur kaarhall mis oli siis pandud püsti selleks, et kui hakkab sadama vihma ja puhuma kõva tuul, et see siis ei takistaks neid tegevusi seal festivalil. Ja tõepoolest seda läkski vaja, sest nendel kolmel festivali päeval oli ilm võrdlemisi heitlik. Aga see teine, niisugune tähelepanu väärne ehitis seal kui nati külas oli niisugune puusammas kõrge, umbes nagu mobla mast tõepoolest ulatus kõikidest sealsetest ehitistest palju kõrgemale. Ja see oli siis tootemisammas väga tähtis asi idiaanikultuuris tehtud ühtsest puutüvest, hästi kirev, mitmevärviline, täis hästi keerukaid sümboleid ja nikerdisi ja selle olid napilt enne festivali algust saanud valmis, siis kohalikud meistrimehed. Aga siin kõlas nüüd üks indiaanlaste voo tantsulaul, see on hästi tüüpiline Indiaani festivalidele seal Põhja-Ameerikas ja seda võiks võib-olla nimetada ka vennastumis rituaaliks. Sest noh, ma olen seal mitmel korral erinevates paikades seda poo tantsu kaasa teinud ja see käib siis niimoodi, et, et moodustatakse selline ühisring kuhu on kutsutud kõik, kes üldse kohal on, olenemata tema nahavärvist, soost või teadmistest indiaani kultuuri kohta. Ja seal siis liigutakse nagu ringiratast hanereas ja seda tantsida on lihtne. Vaatad lihtsalt, mida teine eest teeb, kuidas ta seal astub ja eksleb teed samu liigutusi järgi ja oledki üks osa selles vahvas tantsus. Aga nüüd see põua võtan suurlaul, mida me praegu kuulsime, oli omapärane selle poolest, et siin laulsid naishääled, seda laul. Ja selles tantsulaulus oli nüüd eeslauljaks üks selline tuntud persoon nagu Fun Wood favonbuud elab Kanadas. Ta on indiaani naine, kelle soontes voolab, et kahe erineva indiaani rahva veri tema vanematest kuulus siis Krii rahva hulka ja teine saalishi rahva hulka, noh, need kriid olid siis sellised tasandikuindiaanlased, kes elasid merest üsnagi kaugel preerias. Praegu osalevad nad peamiselt Kanadas ja on juba läinud ka mujale kui ainult preerijatesse. Nendest sai siin juba eespool kõneldud, aga see fun puud on iseenesest väga selline imposantne naine ja avalikkusele küllalt tuntud Kanadas eelkõige ja tuntud just selle poolest, et ta on andnud välja hulga selliseid indiaanipäraseid, muusika, plaate, kus ta on saanud inspiratsiooni indiaanlaste pärimusmuusikast ja ka selle poolest on see muut kuuluse, ta on alati seisnud indiaanlaste õiguste eest ja meenutanud neile, et ärge unustage oma juuri. Aga nüüd, mis seal kui Nalki festivali siis õieti toimus, Napov ringtants oli loomulikult. Aga siis põhiliselt olid need laulud ja tantsud ja esinemised selles väga suures kaarhallis. Ja need Te etteastet erinevate rahvaste poolt olid üpriski erinevad, aga üks asi, mis aina kordus, oli üks niisugune tantsulaul, mida võiks nimetada suudmise tantsulauluks. Ja see oli siis niimoodi, et esinejatel olid käes laiad mõlad ja nendega nad liikusid seal siis hanereas edasi samal ajal lauldes ja tegid siis ka munadega niisugusi suudmise liigutusi ja lõid ka vahel siis rütmi hoidmiseks munadega vastu maad. Väga tüüpiline Loode-Ameerika indiaanlaste tantsulaul, kus nad siis jäljendavad seda kanuusse ookeanil. Aga nüüd sealt ootamis hamba ümber käis jälle teistmoodi tegevus. Ja sel ajal, kui mina seal juhtusin olema, siis tantsiti seal selliseid indiaanlaste pühasid tantse. Neid, mida mina nägin, neid tantsisid ainult mehed ja üks nendest oli siis meeldejääv selle poolest. Ta meestel olid seal peas sellised suured puust hundimaskid, üsna hirmuäratavad, suurte valgete hammastega. Värvilised jaa, tantsijat keerlesid siis trummide rütmi saatel ümber selle samba ja liikusid väga haledalt paindlikult, sooritasid uskumatuid pöördeid ja piruett, mitte nii, et meenutasid tõesti nagu mingisuguseid loom, haldjaid või siis hundihaldjaid. Ja ma arvan, et need tantsijad olid just pärit sellisest indiaani hõimust, kelle tootemloomaks oli siis hunt. Aga natukene ka siis sellest ootamishambast endast. Ja see oli tõesti imposantne, tohutult kõrge jalamist, kuni tipuni kaetud väiksemate ja suuremate nikerdustega nikerdused kujutasid siis kalasid linde vahel ka inimnägusid, olid tehtud väga peenelt ja stiilselt ja siis veel takkapihta erksad, värvidega ära kaunistatud. Ja kui seda niimoodi vaatasid, siis oli selge, et kokku oli seal kujutatud siis mingit hästi pikka ja fantaasiaküllast pilt, jutustust koos, kõik need olendid, kes seal olid kujutatud, olid omavahel mingites seostes. Ja muidugi seda pilt jutustust sealt välja lugeda oskasid, ainult need, kes mõistsid selle pildikeelt, mis seal tootemi samba peal oli. Aga tootemisammas ise selle tegemine sellest oli juttu ühel stendil, mis asus selle tootemi samba lähistel. Ja sealt sain ma siis teada, et see puu ise on pärilt Need siit kui nauti reservaadi metsast. Ja meistriteks on olnud needsamad kui alti reservaadi Puusepad ja parimad rahvapärimuse mäletajad. Ja see sammas seal stendil oli kirjas, on kokku 23 meetri kõrgune, kujutate ette, 23 meetrit, see on tõesti vägev. Ja ta koosnes siis ühest terviklikust puutüvest ja see oli hiigelelupuutüvi. Ja seda hiigelelupuud oli seal metsas kasvatatud põlvest põlve väga hoolega kaitstud ja hoitud. Aga nüüd, kui tuli kätte see suurejooneline indiaanlaste kogunemine, otsustati, et nüüd saab sellest vägevast hiiglasest üks püha tootemisammas, noh omamoodi puu monument, mis jääb siis ka järgnevatele põlvedele, seda sündmust siin meenutab tema. Ja sealsamas stendil oli muide kirjas ka, kui vana see elupuu oli olnud. Kännu pealt oli siis kokku loetud 700 aastarõngast. No see on ju päris pöörane mõelda, et seitse sajandit oli see puu siin sirgunud, enne kui temast sai sisse püha. Otamis hammas oli tõesti ka kõikidele külalistele selline tõeline tõmbenumber. Seda tuldi sinna pidevalt aina uuesti vaatama ja tüüpiline pilt oli, et kui parajasti tantsu ei olnud toote, mis hamba ümber, siis olid seal indiaanlaste salgad, kes omavahel juttu ajasid, tutusid ja siis ka üheskoos seda sammast imetlesid. Ja mõnikord tuli mõni indiaanipealik sinna samba juurde, hakkas kõnet pidama täiesti spontaanselt, Inglise keeles rääkisid nii, et kõik said aru. Aga see oli siis väga selline noh, sütitav ja hingest tulev kõne. Et kui niisugune lõppes, siis kõik, kes seal olid, plaksutasid selle peale tormiliselt. Ja oli seal muidki sündmusi, aga mulle jäi endale meelde kõige rohkem hoopiski üks niisugune seik. Et ühes sellises indiaanlaste ringis seisid keskel ema ja tütar. Ema oli siis niisugune keskealine tütar, teismeline ja tütrel olid kaelas ja rinnal väga huvitavad, selgesti näha, et väga vanaaegsed luust valmistatud ehted, et ema siis seletas, et need luust tehtud ehted on pärit tema vanaemad ehk siis tema tütre Vaaremat. Ja on kuidagi imekombel niimoodi juhtunud, et läbi kõigi nende raskuste ja kannatuste on need ehted siiamaani säilinud. Ja Nende pere peab neid tõeliselt pühadeks esemeteks, need pannakse selga ainult siis, kui on tõesti käes väga pidulik sündmus, nagu see siin, kus siis ookeani äärde olid kogunenud nii palju erinevaid indiaanirahvaid. Ja selle seiga järgi tuli ka vähese mõtte. Veelgi olulisem, kui kõik need etteasted ja laulud ja tantsud, mis seal olid on siin see, et need Ameerika põlisrahvaste killud saavad siin kokku vahetavad siin omavahel nagu oma pärimusi, räägivad oma lugusid ja selle kaudu saavad tuge arusaamisele, kui tähtis on mitte unustada oma juuri. Aga nüüd selle vun uudi paugu laulu saatel saab meie tänane saade otsa saade loode Ameerika indiaanirahvastest ja nende ainulaadsest kultuurist. Ja millest tuleb järgmine saade, siis on stuudios mitte üks, vaid kaks maailmarändurit ja teine neist on Mart Altsoo. Mart Altsoo on mees, kes on käinud vist läbi rohkem maid kui ükski teine eestlane. Kuula rändajat 20. Maailma põlisrahvad. Rändame koos Hendrik Relvega. Kuula rändajat.
