Täna 100 aastat hiljem oli Jõgeval kraad külma, taevas säras päike ja lund oli napp 10 sentimeetrit. Meie palvel tulid sümboolselt sajandat sünnipäeva tähistama kogu elu Jõgeva ilmajaamas töötanud Viiu Kukk ja Helle-Mare Raudsepp, kelle sõnul oli Jõgeva ilmajaama palgalehel omal ajal koguni 20 töötajat sest lisaks ilmaandmete mõõtmisele tehti Jõgeval ka agrometeoroloogilised vaatlusi. Aga mõõta tuli kõike mulla niiskuses alates, mis oli väga veere Simmuldas, eks ole, mis oli väga suur ja raske töö. Üks puurib, teine topsi, kuivatame, kaalume arvata Lähme välja. Mullatemperatuurid, taimede seisukord, nende produktiivsus, saagi väljavaated, kuna olime vabariigis ainuke team, tegime peaaegu seitsmes kaheksas maakonnas pooltes Eesti maakondades. Keskkonnaagentuuri ilmavaatluse osakonna peaspetsialist Ingrid Niklus jätkab. 2003. aastal tuli automaatika meie ilmajaamade väljakule ja 2014.-st aastast on siis kõik praktilist, kõik ilmavaatlusjaamad automatiseeritud ja vaatlesi teeb automaatika pidevalt. Nüüd mõõdetakse Jõgeva ilmajaamas õhutemperatuuri, niiskust ja rõhku, aga samuti sademete hulka, tuule kiirust ja suunda lisaks lumikatte paksust, päikesepaiste kestust, nähtavuskaugust, atmosfääri, nähtuseid ja lume veevaru. Aga kõik Jõgevaga seotud kuulsad ilma kurioosumeid on samuti registreeritud just kohalikus ilmajaamas. Taas kord. Ingrid Niklus. Ja Jõgeva võib kanda auga oma külmapealinna tiitlit, Jõgeval on mõõdetud Eesti absoluutne miinimum. See on siis miinus 43,5, mis mõõdeti siis seitsmeteistkümnendal jaanuaril 1940 ka selle sajandi miinimumtemperatuur mõõdetud Jõgeva ilmajaama miinus 36,7. See oli siis 2003. aastal 11. Jaanuar. Kuna Jõgeva ilmajaamas töötajaid enam pole, täna sünnipäevapidu ei peetud. Küll aga meenutavad endised töötajad ilmajaama aastaid hea sõna- ja heldimus pisaraga silmanurgas taas kord Helle-Mare Raudsepp. Loomulikult oli see niisugune hiilgeaeg, mis on, millest on ainult head mälestused. Jah, valdavalt teod. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Jõgevalt.
