Keskkonnakriis on seadnud inimkonna karmide valikute. Vaja on suuri muutusi, sest senisel loodust saastaval  ja kurnaval viisil elamine läheb meile kalliks maksma  ohustades koguni inimese olemasolu planeedil. Euroopa eesmärk on saada esimeseks kliimaneutraalseks  maailma jaoks kuidas seda teha? Osoon uurib kuues saates, mismoodi toimub rohepööre  Saksamaal ja Taanis milliseid lahendusi proovitakse  ja mis võimalusi pöördes nähakse. Viimaste andmete järgi soojeneb Euroopa maailma keskmisest  kiiremini ning äärmuslikud ilmaolud annavad juba praegu tunda. 2003. aastal Euroopat tabanud kuumalaines suri 70000 inimest. Läinud aastal kannatas maailmajagu suurte tulvade käes. Kui Lõuna-Euroopas võib sajandi lõpuks lausa kõrbestuda,  siis Põhja-Euroopat ähvardab sademete kasv koguni kolmandiku võrra. Kõikjal otsitakse vastust küsimusele, kuidas muutuva  kliimaga kohaneda. Taani pealinn Kopenhaagen loob üleujutusvee ärajuhtimiseks  spetsiaalseid parke ja kvartaleid. Saksamaal Tüsseldorfis valmistutakse kuumalaineteks rohelise  toomisega linnakeskus. Taani pealinn Kopenhaagen on kliimamuutustega kohanemise  tõsiselt käsile võtnud näiteks loonud juba kliimaparke  ja kvartaleid. Seesama roheline park siin suudab endas hoida 22000  kuupmeetrit üleujutusvett, mis muidu tänavad uputaks. Wat is nhove parken. Kliimamuutustega kohandumise üheks tähtsamaks osaks on  loodusest õppimine ja selleks on mitmeid nutikaid viise. Sellest kunagisest hallist asfalteeritud linnaväljakust on  näiteks saanud roheline kliimakvartal. We are her in on Cy squer. A round about a. See tatis poite. Jes see Queen pase. Eestlaste jaoks on üsna tavaline, et linnas saab vaarikat korjata,  aga taanlase jaoks on looduse tagasi linna toomine üsna  eriline ja kui see aitab ka kliimamuutustega kohaneda,  siis on see ainult boonus. 2021. aasta juulis kannatas Saksamaa lääneosa raskete  vihmasadude ja üleujutuste käes. Katastroof põhjustas 184 inimese surma ning ulatuslikud  kahjud loodusele, taristule ja varale. Teadlaste arvutused näitavad, et kliima soojenemine  võimendas sademete hulka ja seega tulvade tõenäosus. Nord rin vest, Haleni liidumaa pealinn. Üle 600000 elanikuga Tüsseldorf paraneb südasuvise üleujutuse,  šokist ja haavadest. Siinsed linnajuhid ja eksperdid on veendunud,  et vaid kõikehõlmav ettevalmistus aitab elukeskkonnal  ja inimestel muutuva kliimaga kohaneda ning äärmuslike  ilmanähtustega paremini toime tulla. Tüsseldorf on Saksamaal selgelt kliimamuutusteks valmistuva  linna eeskuju ja neil on selleks mõjuv põhjus. Lisaks tulvaohule tekitavad tõsiseid probleeme sagenenud kuumalained. Temperatuuri andmete analüüs näitab, et düsseldorfi,  tuiksooned ja keskus on suviti üha palavamaks muutunud  ning sooja kogunemise ala laieneb. Kui prognoosid peavad paika, siis süveneb kuuma probleem  paraku ka tulevikus. Aprillist kuni septembrini on Düsseldorfis olijatele  ja loomulikult Tüsseldorfi elanikele loodud võimalus võtta  oma joogipudelisse vett ja miks mitte ka kohapeal seda juua. Maitseb puhtalt ja mõnusalt ja annab siis ilmselt kõige  kuumematel päevadel vajalikku kosutust. Äärmuslike ilmaolude mõju ulatust on düsseldorfis uuritud  väga põhjalikult. Tulemused kinnitavad, et kogu linnaelu on haavatav. Muutuva kliimaga kohanemiseks on linnas töötatud juba aastakümneid. 2016. 17 10. aastal loodi koostöös teadlaste  ja riikliku ilmateenistuse ga kliimamuutusega kohanemise plaan. See hõlmab endas keskkonnaandmete kogumist  ja analüüsi, elanike teavitamist ning linnakeskkonna kujundamist. Minu selja taga on arhitekt Christoph Ingenhofeni  projekteeritud hoone. Selle üks külg näeb välja nagu võib-olla igal teisel  kaubanduskeskusel aga tegelikult on see maja eriline kogu Euroopas. Teda ümbritseb Euroopa suurim rohefassaad ühtekokku kaheksa  kilomeetrit hekki. Tegelikult on tüsseldorfi linnal roheliste katuste  ja seintega väga suured plaanid. Düsseldorfi julge plaan on katta suur osa hoonetest  taimestikuga et nii maju ja tänavaid kuumast säästa. Piltlikult tähendab see, et pooleteise Tallinna suurune linn  võib tulevikus otseses mõttes rohelusse mattuda. Käsil on ka liikluse ümber korraldamine. Ühe tuntuma näitena viidi Raini jõe ääres kulgenud  mitmerajaline sõidutee maa alla ning nüüd ääristavad kallast  roheala ja kergliiklusteed. Autoliiklust on koomale tõmmatud mujalgi. See vahest üks tuntumaid düsseldorfi tänavaid on muutnud  täielikult oma ilmet. Kui varem sõitsid siin ringi autod, siis nüüd liiguvad siin  ainult jalakäijad ja mis on veel oluline,  siia on istutatud ka palju uusi puid. Roheluse abi kliimamuutuste mõju leevendamiseks kasutatakse  ka mujal liikluses. Näiteks kulgeb Berliini rallee trammitee kohati mööda muru. Haljastus hoiab õhutemperatuuri madalama  ning võimaldab sademetel mulda imbuda. Sügiseses vihmases ja külmas Düsseldorfis on võib-olla  keeruline rääkida sellest, et tuleb siinset loodust hoida  kliima soojenemise eest. Aga üks näide on minu selja taga noored puud,  mis siia istutatakse. Meile määritakse peale nii-öelda päiksekreem,  tegelikult siis see valge värv, et suvisel ajal päike neid  ära liigselt ei kuivataks. Ja siin all on selline roheline kott, mis on veereservuaar. Et aednikud ei peaks liiga tihti seda väikest puud käima kastmas. Taimede tähtsust linnakeskkonna mikrokliima hoidmisel  ja kliimamuutuste mõju pehmendamisel on raske üle hinnata. Suvise keskpäeva temperatuuri kujutaval kaardil on  tumesinisena märgitud alade temperatuur umbes 29 kraadi. Kõige tumedama punasega värvitud aladel aga üle 44 kraadi. Sinistel aladel pakuvad varju puud-põõsad  ning leevendust veekogud. Punastes piirkondades laiuvad põhiliselt teed,  hooned ja platsid. Need Düsseldorfis kööningsalleel kasvavad puud on umbes 100  aasta vanused. Osa neist on kliimamuutuse tõttu nõrgestatud  ja osa neist on ka surnud ja näha, et nad on täiesti  kuivanud ja selle põhjusena nähakse ka just kliima soojenemist. Rohealade säilitamine ja juurde tekitamine linnakeskkonnas  on äärmiselt oluline ja küllap saab sellest aru iga  linnaelanik just kuumadel ja päikselistel suvepäevadel. Siin lihtsalt on rohkem varju ja seetõttu  ka temperatuurid madalamad.
