Pent Järve, tere. Tere. Teie olete Justunud tagasi suurelt Euroopa tuurilt oli päris mitu kontsert Saksamaal ja Prantsusmaal teie trioga. Ja millal üldse viimati enne seda kusagil välismaal esinesite? Jah, kõigepealt Tanel, suur tuur võib-olla väljaandele, et tal ikka pigem selle minituur, et aga ütleme jah, et selline võimalus oli ja ja viimati ma esinesin. Sina küsimus, ma arvan, et, Issand, ma arvan, ma arvan, see oli jah, ennem Covid aeg-ajalt, aga kust see täpselt oli ja kes oli vist New Yorgis järsk ei, New Yorgis oli varem. Ma arvan, ma arvan kuskil lähiriikides, et ja noh, igatahes festivalil Leedus või džässis Saul Grastise, kus igatahes palju aega on sellest möödas tõesti, homotrio ka Euroopas Eesti kultuuri esindajate korraldatud turneel ja läbisite siis 7000 kilomeetrit autoga sisuliselt. Väga palju issiga jah, et sellise, et jah aga kuidas, võib-olla natukene sellest tuurist ka tegelikult igal aastal vist korraldatakse saatkondade poolt sellist võimalust jazzbändidel esinemiseks. Et see on vist jah, et juba ma ei tea, kas kaheksandat aastat järsku on järjest korraldatud ja tegelikult pidime juba eelmine aasta sinna minema, aga eelmine aasta oli ja miks see tegelemise bussi nii-öelda idee oli, oli ka sellepärast, et eelmine aasta tundus nagu see ainuvõimalik lahendus lennuliiklusele nii kinni ja siis sai igale poole taotlustesse igale poole kirjutatud sisse juba, et, et bussiga tundus nagu kõige mõistlikum, et siis vähemalt et saaks nagu ära teha, aga no ikkagi läksid piirid kinni ja siis kordasime nii-öelda seda seda plaani siis see aasta. Ja see aasta see aasta kõik õnnestus, kõik kontserdid toimusid ja läks, läks nagu hästi, aga võib ka öelda, et noh, kas just üle noatera, aga natukene siiski, sest et tegelikult ju ka Euroopas kontserdielu on ka nii ja naa praegu just jah, et meil oli näiteks Saksamaa kontserdiga, oli niimoodi oli see kun, mis kohta kunst fabrii seal klubis oli niimoodi, et järgmine nädal enam mänge ei toimunud, et saime viimasena ära teha, et siis tulid piirangud peale Belgias, samamoodi olid seal piirangud, et et tohtis ainult istekohtadega teha, nii et seal tulid järjest peale Prantsusmaalin natuke leebem seal kuidagi vot seal on see jah, kuidagi vaktsineeritute protsent ja kõik on nii kõrge, et kuidagi, et seal inimesed on kuidagi, on nagu teise suhtumisega kuidagi nagu mõjutan neid numbreid ka nii-öelda, et, et seal ilmselt, et siis seal oli nagu lihtsam. 27.-st novembrist neljanda detsembrini Systilse tuur toimus ja, ja teil on trio natukene, oli teistsuguses koosseisus, sest Kaarel Liiv mängis bassi Raimond Mägi asemel, Raimond Mägi olid sellised rõõmsat perekondlikku ja tal olid väga palju olulisemad asjad Eestis toimetada, et tere lisa, nii et aga Kaarel Liiv asendas ja tegime siin korralikult proove ja, ja ta mängis väga hästi, et väga rahul, rahul jäime ja kuidagi see trio sünergia toimised tegelikult, eks see ongi nii, et kui sa kolmekesi seal sõidad ka, et see kõik kuidagi mõjutab lõpuks minu meelest seda muusikat, mis seal laval välja tuleb, sest see on selline nagu jah, kuidagi selline intiimne kooslus, eks ole, et ja noh, nagu ma ütlesin ka, et oleme siin mõeldud, et noh, meil oli seal kavas, ütleme üks 10 lugu, kümmekond lugu. Et seda, seda annab mängida nii-öelda poolteist tundi annab mängida tund aega, et sõltuvalt sellest, kuidas tuju tuju ja kuidas nagu omavahel suhtluse interaktsioon on, et siis et see ongi nii erinev. Kui orkestris üks liige vahetub, siis sellest ju sisuliselt ei muutu mitte midagi, aga, aga trios on ikkagi üsna oluline seal, heina, seal on ikka väga oluline, sest et ei ole võimalik mängida, kui on näiteks keegi tuleb otse peale lehest lugema või kuidagi niimoodi, et ei kujutaks ette, et seda ei ole mõtet seda kontserdit teha, et seal et liige peab jah just sisse elama ja seda muusikat ikkagi, nagu ma arvan, nii-öelda peas kuulma ja et noh, et see kava, et Kaarel ka ikkagi õppis nii-öelda, et ta küll lehte lehes, aga eks eks ta oli nagu pooleldi peas, et, sest noh, ma ei kujuta ette jah, et kui ta nagu otse niimoodi lehest lugeda, sul see muusika nagu ei kõla sees, et siis seda on ikka raske kolmekkis mängida, sest sul seal see muusikast ei tule midagi rohkemat kui see, mis sul seal lehes kirjas on, eks ole, et aga tegelikult see trio formaat on ikkagi selline, mis just see vabadus ja see omavaheline suhtlus ja see, mis sealt välja tuleb, on nagu justkui olulisem, kui see seal lehel kirjas nii-öelda kus need kontserdid toimusid ja millised need kontserdipaigad olid? Meil olid sellised, enamasti olid džässiklubid, Marsseys oli siis selline natuke suurem saal, et oli Berliinis olise hunt, Fabiik kontserdikoht, selle klubi päris suur džässiklubi, et ütleme selline ütleme suuremat sorti Marsseys oli selle kontserdisaal, oli üks selline koht seal siteedulemis just, ja siteedelemisiik, et et tal oli ka selline nagu kultuuri. Ma ei tea, selle asutas, et sellel ja sellel vist ka kool oli sealsamas kohas need talle natuke suurem, suurem lava. Ja siis Pariisis oli ka seal džässiklubi, mis nagu piltidelt näeb hästi väike välja, aga tegelikult oli päris suur, et see nagu hästi huvitav, selline keldrialune, kus olid sellised kivist kivis kelder, selline täiesti huvitav koht ja seal tegelikult see kontsert minu arust õnnestub kõige paremini, kuidagi rahvas oli õigel lainel ja meie olime õigele lainele kuidagi jube. Jube lahe seal Pariisis ja Strasbourgis oli selline selline ka klubikene ja ja sambla pillis Belgias oli siis selline ka nagu saal. Ja kus oli tehtud jube lahedalt selline hästi hubaselt, et see oli neil üks uus koht. Kraks sellise oli asutus, kes seda ajas ja ta nagu jah, ühesõnaga see koht tehti nagu oli paar nädalat alles olnud, nii et nad nagu tegid jube hubaseks, selle tuled põlesid ja selline tosse selline. Päris lahe. Selline meeleolu oli seal. Nii et kui te ütlesite, et oli suuremaid saale ja väiksemaid klubisid, siis väga erinevad väga erinevad paigutused, kõla kõla mõttes ja väga erinev, et kas, sest noh, me tegelikult saime aru lõpuks, et tegelikult seda sellist trio musa sellist on jube lihtne või kuidagi parem mängida, kui ei ole seda Peeaa, et seal on ainult võimud, trumme bassivõim ja selline, et siis tekib see kuidagi, see saund tekib nende laval. Aga nii, kui on juba Teeaa mängus, vot siis on jällegi, et, et seal on, et ühesõnaga iga koht on erinev kuidagi see just see katsetamine, et kuidas heli seal kõige paremini kõlab. Aga ütleme, sellises väikeses džässiklubis on hoopis teistmoodi. Jah, ütleme parem tegelikult, et sellist, selliseid sellise muusika jaoks on selline väiksem kohtumiseks parem naljakal kombel, et kui sa kujutad ka ette, et seal New Yorgis seal fifty Fay baarid ja mis seal on, et sellised väiksemad kohad, et tegelikult seal kõiki ütleme, mängijad mängivad otse ja, ja see on kuidagi ehe ja vahetu ja kuidagi. Et jah, kui palju seal publikut oli nendes kohtades varieeruvalt, et aga eks, eks need piirangud olid ka, et ma arvan, kõige rohkem. Et oligi niimoodi, selline 40 50 inimestele, ütleme seal Berliinis Pariisis oli ka umbes sama palju Belgias oli seal natuke vähem, et noh, kuskil selline džässiklubi publik, aga, aga ma jäin isegi natuke selles mõttes üllatunud, et tegelikult on ju täitsa võõras. Et kui ma kujutan ka siin ette Philly Joe's või, või et noh, et seda, et eks ta oli nagu selles mõttes selle džässiklubituur ikkagi ta ei olnud, eks ole ju mingi selline kont suured kontsertsaalid, et noh, et seda et siis ma olin ikkagi täitsa rahul, et ikkagi seda publikut oli ja oli nagu meeleolukas. Ja ega teil ei ole kavist toonud väga palju sellist võimalust üldse oma omaenda bändiga, kus kusagil niimoodi ka välismaal välismaal ei ole, välisMe oleme mänginud, näha, aga noh, siin Eestis on jällegi jällegi ikkagi Sõru jazzifestivalide siin mis on, et tegelikult ma ütlen ausalt, et see on küll naljakas, aga tegelikult Eesti publik on väga tänuväärne publik, ausalt öeldes et siin, või noh jah, et tegelikult ma nagu olen täitsa selles mõttes, et et kui Eestis mängida ikka tegelikult ka Eesti publik on väga hea, et seal ei ole midagi midagi öelda, nagu aga milline see vastuvõtt oli, kas oli ka mingeid reaktsioone mingisugust järel ka natuke ja ei, seal saime ikka palju suheldud ja väga huvitavaid momente oli seal. Eks see oli näiteks ukse Samarseys oligi tegelikult selles mõttes oligi, et seal oli suur kontsertsaali, aga seda publikut seal väga palju ei olnud. Aga nagu seal oli, vot see oligi kummaline näiteks, et noh, et vaata, vaata selle muusikaga on see, et kui publikut on nagu vähe või sa ei näe, et selles on valgus ka, et ega sa ei näe täpselt, et kes seal istuvad siis sa nagu noh, nagu ma ütlesin, interaktiivsus sa võid nagu mõnes mõttes kaotada, et eks see muusika tahab ikka sellest vahet, et suhtlust. Aga, aga tegime vastsed ära, seal oli ka peaaegu teine lisalugu, eks ole, esimese mängisime ära ja tegelikult see aplaus nii vähe, kui seal ka inimesi oli, oli, oli, ikka, kestis nemad, et noh, et peaaegu mängisime teisel Isalo pärast ka seal rääkisime seal kohaliku aukonsuliga ja et kõigile meeldis ja kõik oli tore, aga ukse peal oli üks turvamees õnnelik, selle mustanahaline mees, kes jube sillas ütles, et issand, et noh, et olete kõvad mehed ja noh, ta nagu teadis seda seda võsavärki nagu, et tema oli kõige rohkem silla talise ukse talle turvameeste käest. Et seal juhtus jah, et mõned helimehed Pariisis oli ka, et et noh, kes oli selle muudeks muusika on ka selline, et sa saad kohe aru, et mis seal võib-olla see mõjutused on, et, et noh, et seal on seda natuke seal Pilvre, sell Lewis kohvile või noh, mis iganes nimesid. Et siis seal üks helimees ka nagu täpselt, rääkisime sealt kidra muusikast seal tund tund aega taga, et et noh, et eks ta ongi selline, et sa esitad sellise oma nägemuse muusikast kuskil teises riigis ja saad teisi kontakte võib-olla, mis siin või teist sellist toimub, selline teistsugune suhtlus ütlema, et mis siin võib-olla Eestis kõik teavad juba 11 ja kuidagi on selline, et kõik teavad, mis sa teed. Eks selles mõttes on väga huvitav ikkagi teil oli veel üsna huvitav kogemus ju, sest et te andsite ka meistriklassi sellel aa jah. Ja see oli, see oli huvitav jah, et meil oli, oli selline isegi mõtlesin, et huvitav, et meistriklass, et see kõlab juba nii uhkelt, et aga see oli selles mõttes väga huvitav, et seal oli ka tuli või 10 10 inimest oli kohale. Eks ole, et seal kohaliku muusikakooliga oli koostööd ja, ja seal tulid mõned mõned vanemad seal nooremaid väga ei olnud, aga noh, sealt vanemad inimesed ja siis korraga oli see, et nüüd räägime, aga selleks selleks nii huvitavalt ja kuidagi tekkis selle vestlused, tegelikult seal ei tund aega aeg ette nähtud, et seal räägime, aga tegelikult läks kõik üle, et rääkisime, kuni kuni kuni seal juba tuli nii-öelda need ukse ukse avamiskontserdi avamiseni, rääkisime seal juttu, nii et millest te rääkisite? Me rääkisime. Ma rääkisin kõigepealt oma muusikast ja võib-olla kuidas me üldse muusikast mõtlen, kuidas ma, kuidas mu jaoks on oluline lugude tegemine ja muusika kirjutamine, kuidagi oma sellise keele leidmine, oma kitarrihääle leidmine ja noh, kõik sellest nii-öelda, et kuidas ma ise olen arenenud siis ja siis hakkas selline vahetu vestlus, et nad tahtsid teada näiteks seal, kuidas Kaarel seal mängis midagi seal, ühesõnaga, et noh, et väiksed asjad, et kuidas seal Kaarel sleppi seal mängis, ühesõnaga mingid tehnilised asjad ja siis kuidagi see vestlus arenes ja arenes niimoodi, et lõpuks lõpuks selline, aga juttu juba valla ja läks kuidagi vabaks. Õhk on nii-öelda, kas eesti muusikast laiemalt ka taheti midagi rohkem teada koorimuusikast saatide taheti teada, et, et sellepärast see kultuuri võiks korraldaja, kes seal kohalik Pelg belglane siis nii-öelda oli, et ta küsis kohe, et ta oli Eestis käinud, küsis, et kuidas, kuidas koorimuusikat meie muusikat mõjutanud. See on huvitav küsimus. Kui me tegime eelmise intervjuu siin paar kuud tagasi, et siis sa küsisid ka, et, et ka koorimuusika kohta, et siis ma mõtlesin, et hea lihtne kohe rääkida, et tegelikult et eks ta, kel kõigil hinges meil seal selline, et, et jah, see, see nagu, et jah, et kui mujal maailmas hakatakse rääkima sisse kuidagi alati see Eestis ja koorimuusika on esimese asjana nagu hüppab välja kuidagi, et ja inimesed tahavad teada sellest kuidagi rohkem. Ja siis on nad võib-olla päris üllatunud, kui kuulevad, et ka teistsugust muusikat hoopis teistsugustena justjust. Aga teil siis ühesõnaga trios siis tõesti seekord siis mängis Kaarel Liiv passi ja trummidel oli ikka siis andke kurvi, Hans Kurvits originaal muidu meil on ikka originaalkoosseis algusest peale ja kontserdikava mõttes siis tegite enam-vähem samamoodi, nagu te olete ka Eestisse ja ma ütlesin, et jah, me meil oli, kuna me see aasta ilmus uus plaat, siis me tegime sellise kombinatsiooni nii-öelda. Või nii-öelda siis varasemast plaadist ja mõned loodel varasemalt plaadilt siis enamusele nagu sellelt uuelt plaadilt need ikka oma muusikat. Nüüd olete tagasi siin Eestis sellist krõbedat talve talvest, mis meil siin on, mis teil trioga nüüd edasised plaanid võiksid olla uueks aastaks, tegelikult meil on, praegusel hetkel on džässliiduga kolm sassis ja kontserdid on, oh issand, ma oleks pidanud need kuupäevad välja vaatama. Aga jah, ühesõnaga jaanuaris oli Philly Joe, sest jaanuari lõpus millalgi ma ei mäleta, kas 28, jaanuar. Ja siis on veel, Raplas oli üks kontsert ja Pärnus need džässliidu kaudu siis sellised mängud on praegu kirjas, nii et et, et jah ma ei hakka praegu kuupäev vaatama, nii pole aega, aga ühesõnaga, et eks info on seal kuskil üleval ilmselt ka netis saab. Ja kindlasti ka palju muid esinemisi. Tihedalt teil jõulud tulemas on, kas seda ka oskate praegu juba? No ikka on tegemist, et, et siin on erinevaid saateid, siin tuleb. Kaarli kiriku kontsert tuleb neljalis, Rolfiga tuleb kolmapäeval ja siis tuleb siis tuleb üks Tähed muusikas selline, mis on see laulusaade, seal mängija selline nagu nii-öelda nii-öelda tööalane selline, et nagu ikka muusikutel just, et sa pead ikkagi noh, niisama ei, sa istud ikka tööd tegema, et, et igasugused. Aga soovin siis ka, et saaksite, leiaksid aega puhata ja jõulude ajal rahul, aga ma tahaksin tegelikult, võib-olla ma tahaksin veel tänada ka, et kui kuna see võimalus on, siis ma kindlasti tänaksin inimesi, kes selle reisin öelda Sa võimalikuks tegid, et Eike Eller, Kadri jauram, Merit Kopli, Maaja Kronberg et nemad siis nii-öelda korraldasid ja kindlasti siis Kulka ja kultuuriministeerium, kes siis toetasid meie reisijat. Et nendele suur tänu. Igatahes jääme ootama ka juba uut muusikat, siis hästi, aitäh, Pent Järve, suur tänu. Ja tänud.
