Viiendal detsembril kell 17 toimub Kaja kultuurikeskuses kontsert Christmas Dreams. Ja seal on üks põnev esiettekanne ja esitajaid on iseäranis palju, näiteks kammerkoor Krede kammerkoor, ankur kammerkurss, soolemi nukukoor, segakoor, noorus ja Rae kammerkoor. Orkestris on aga Tartu Ülikooli sümfooniaorkester ja ettevõtmist dirigeerib, et Mart tuul ja nüüd on klassikaraadio stuudios külas Eesti kammerkooride liidu esimees Karin Kuulpakk, tere tulemast. Tere. No mis asjad need jõuluunistused siis sellel kujul need on Christmas Dreams. See on üks hästi tore koos projekt Eesti kammerkooride liidu ja Eesti sümfooniaorkestrite liidu vahel ja siis tunni aja jooksul jutustatakse ära jõululugu. Ja need kaks heliloojat on siis kokku pannud, et sellise ilusa tervikteose segakoorile orkestrile, jutustajale kahele solistile, kus on siis nii traditsioonilised jõululaulud, mida juba kõik on elus kuulnud korduvalt kui, siis ka mõned uued ja see on hästi helge Rõõmus jõulumuusika, nii et igatahes tekitab jõulutunde sisse. Kuidas selline teos siia Eestisse tee leidis, heliloojateks on Joseph Martin ja Hederosoorenz annet. Missugune on kontakt nendega, see on, kuulub lihtsalt dirigendi igapäevatööülesannete hulka, ehk siis repertuaari otsimine, eesti kammerkooride liidul on traditsiooniline kontserti sari Jõuluootuskontsert, mis iga aasta toimub, ja siis sellel aastal ka tee ideekavandi konkurss, et leida siis lähteidee ja eesmärk on alati see, et võimalikult palju liidu liikmeskoore saaks siis kaasa lüüa. Ja mina siis lihtsalt mitmepäevase otsimise tulemusel leidsin sellise toreda teose ja ta on täiesti esitatav. Ütleme nii, et kõikidele Liidu liikmeskoolidele ja ta on ka hästi kuulajasõbralik, niiet ja loodetavasti siis seda kõike saab kuulda, kas ja kui palju siin loen, kuus kammerkoori, kui palju see ühendkoor siis inimesi sisaldab? No arvestades ka natuke seda koroona aega, siis kõik koorid päris täiskoosseisus ei ole, et kui keegi publikust kardab, et äkki on liiga ohtlik, siis see ei ole, et tulge ikka, aga lauljaid on umbes 110 ja orkestrantide on siis nii 50 ringis, nii et ikkagi kokku on päris suur seltskond, mahub ikka kaja kultuuri lavale ära. No me natukene ehitame seda ka siin suuremaks ja kõrgemaks, et kõik leiaks oma koha, kuidas kammerkooride liidul on läinud, aasta lõpus tehakse ikkagi kokkuvõtteid, et milline see aasta või viimased paar on olnud koolidel? No eks ütleme nii, et Eesti kammerkooride liidus on väga tublid ja aktiivsed kontsertkoorid mis tähendab seda, et kõik ikkagi oma jõudumööda on üritanud sündmusi korraldada, aga eks need esimesed, vähemalt selle aasta esimesed kaks kvartalit olid täiesti tühjad, sest et ei tohtinud koguneda. Aga nüüd käibki selline maraton, et ka sellel samal kuupäeval, kui meil on see liidu jõulukontsert, toimub ka päris mitmel liikmeskooril ka enda jõulukontsertide, et praegu lihtsalt kõike veel jõuga lükkavad sinna detsembris niipalju kui Ilze annab, kannatab, mis on hea, sest et lauljatel on vajasta motivatsiooni. Et saaks esineda ja, ja tegelikult ka dirigentidel, sest kõige raskem arvatavasti ongi olnud selline emotsionaalne stress. Kui sa valmistad mingisugust kava kuude kaupa ja sa tegelikult kunagi ei tea, kas see jõuab ette kanda nii või mitte. Nii et see, et praegu väga palju tehakse, on super ja mul on väga hea meel. Kammerkoor praegustes tingimustes kõlab isegi nagu paremini, see oleks juba nii-öelda nagu hõrendatud ridadega nii-öelda suur segakoor, et see on nagu praeguse ajastu sobilikum koorivorm. Aga kuidas need proovid on läinud, ma saan aru, et teie juhatajatega päris mitut koori ise, et kas need zoomi prooviperioodid nagu peletasid lauljaid eemale või kuidas need koorikollektiivid on nagu terviklikuna püsinud. Ja eks see ole selline keeruline teema, et ka meie liikmetest oli päris palju neid, kes ikkagi proovisid zoomi proove teha. Olid ka need, kes põhimõtteliselt ei tahtnud teha, et koorilaul on üks väga suur osa sellest on ka see sotsiaalne pool ja kui seda ei ole, et siis pigem ootame ja laulame, kui on jälle võimalust. Aga küll kahjuks pean ütlema, et ikkagi peaaegu igas kooris on neid lauljaid, kes on siis praegu ka teinud pausi või jäänud lihtsalt kõrvale. Väga paljud lauljad ka on lubanud tagasi tulla, kui olukord normaliseerub. Et selles mõttes on tore ja, ja selle peale väga paljud koorid ka loodavad. Aga jah, kammerkooridega on tõesti see lugu, et kui lauljaid juba algselt on päris vähe ja kui siin on veel suured kaod, siis on võib juhtuda, et koori mingi hetk enam ei eksisteeri. Aga nagu ma tõesti ütlen, siis eesti kammerkooride liidus on, on väga tublid kollektiivid ja väga pika siis kas koorilaulu traditsiooni või ajalooga, et ma, ma südamest loodan, et seda ei juhtu, et koorid ära kaovad ja meie n teel liikmeskond on tegelikult kaastaga suure ja näinud, et meiega on liitunud kolm kollektiivi. Ja mis on ka tegelikult võib-olla algselt olnud suured segakoorid, aga siis nüüd ongi jäänud kammerKahrideks ja noh, meil muidugi liiduga on väga hea meel, sest et need, kes on liitunud, on ka samamoodi väga head, toredad koorid, kui palju siis ka seal on hetkel neid liikmeid, on liikmeskoore? Meid on täpselt 20, nii et me siis Eesti kooriühingu alaliiduna oleme, pigem ma arvan, et kõige pisemad, aga, aga samal ajal me oleme ikka tublid ja aktiivsed ja 20 on ilus number, et nii võiks jääda ja kasvada. Kui me nüüd tuleme Eesti esiettekande juurde tagasi, Joseph Martini ja Heders saarensoni teos Christmas Dreams lõpetame kuidagi sellel teemal veel meie jutuajamise, et võib-olla ma teen lihtsalt sihukse üleskutse, et kes tõesti on Tallinnas ja kellel on pühapäev veel vaba, et tulge, kuulake, et juba esimestest orkestri akordidest tekib noh, tõeline jõulutunne sisse, et see, kuidas see muusika on kirjutatud, kuidas ta on orkestreeritud. Kogu see laulude valik, mis on sinna sisse tunniajase teose sisse pikitud, on tohutult ülevoolavalt jõululik ja jõululine ja hästi sümpaatne ja helge. Et kui see ka jõulutunnet ei tekita, siis siis mina rohkem aidata ei oska. Aitäh, ja loodetavasti võtavad inimesed selle ilusa muusikalise abi vastu ja jõuavad kontserdile viiendal detsembril kell 17 Kaja kultuurikeskuses aitäh Karin, kuulda.
