Me elame sõna otseses mõttes vana jumala enda selja taga. Et kui me mõtleme, et et USA tabab iga aasta mitu neljanda  kategooria orkaani ja meil on siis ükskord kogu Läänemere  ajaloos esimese kategooria orkaan, siis on meil ikka  tõsiselt vedanud. 2005. aasta jaanuaris sai merefüüsik Tarmo Soomerest korraga  kogu Eestis väga tuntud mees. Ajal. Kui ilmajam veel halvahindelisi prognoos ei teinud,  hoiatas ta, et merelt on lähenemas väga võimas torm. Seekord on tulemas võrdlemisi tugev tor kõigepealt ja,  ja teiseks torm, mis on, mis on eriline selle poolest,  et mitmed asjaolud, mis iseenesest harva esinevad,  langevad selle tormi ajal kokku. Kõigepealt on tuule kiirus orkaani noh, lähedal,  teiseks puhub see tuul natukene ebatavalisest suunas. Laine situatsioon on praegu Soome kolleegi kolleegide  viimaste ennustuste järgi selline, et, et see lööb kõik  olemasolevad rekordid seni mõõdetud kõige jagade kõrgeim. Laine kõrgus Hiiumaa ja ja Stockholmi vahel on 7,7 meetrit. Prognoositakse, et täna öösel tuleb seal üheksa meetri  kandis laine. See on selline laine situatsioon, mida ma nagu märkisin ei  ole Läänemere põhjaosas kaasaegse laevandus ajaloos kordagi esinenud. Akadeemik Tarmo Soomere tegi oma hoiatuse kuku raadio  vikerraadio ja Postimehe vahendusel. See oli aeg, mil Eesti meedia eriti sageli teadlaste käest  nõu ei küsinud, meenutab ta nüüd, pärast jaanuari tormi,  olukord muutus ja nüüd konsulteeritakse Eestis väga sageli  kriiside puhul ekspertidega. 2005. aasta alguses, seitsmendast kuni üheksanda jaanuarini  Läänemerel möllanud tormi võime tõesti nimetada meie oma orkaaniks. Kihnu saarel ulatus tuule kiirus kohati 38 meetrini sekundis. Kihnlased kogunesid saare kõrgemasse ossa,  sest madalamad paigad olid vee all. Pärnus tõusis veetase 295 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli  ja üle ujutati ligi kaheksa ruutkilomeetri suurune ala. Tormikahjustusi kannatas üle kolmveerand 1000,  hoone 300 inimest evakueeriti. Uputused olid ka Tallinnas, Haapsalus ja kogu Läänemaal. Kui me oleksime nüüd jaanuaris 2005 siin seisnud,  siis oleksime ilmselt ninani mees. Jah, me saaksime hingata ainult lainevagudes kuskil kord  nelja-viie kuni kaheksa sekundi kohta, aga me saaksime hingata,  tõenäoliselt. Aga. See ala siin oli enam-vähem vee all ja arvata võib,  et need taimestonia taimastu rannavalli osad olid samuti  suurelt ja vee all on veel vanemad kui 2005 aasta jaanuari  or kust see vesi siia tuli, see, see oli kõrge vesi siia  meie randa. Tolles 2005 aasta jaanus tormis oli, oli üks moment juba selles,  et 70 sentimeetrit oli Läänemere keskmine veetase üle  pikaajalise keskmise. Läänemeres oli väga palju vett rohkem kui tavaliselt. Kui nüüd tuleb tugev tuul ja puhub nii, et ta katab ühtlase  tuulevaibana kogu Läänemere siis puhub see tuul veepinna kaldu. Tuule alusest küljes on vesi kõrgem ja tule  nii öelda pealses küljes on vesi madalam. Täpselt niimoodi. Üle Rootsi siis Taanis oli meeter allapoole pikaajalise  keskmise ehk ligi poolteist meetrit allapoole sellest. Tarmo Soomere tänati tollal kodanikujulguse eest. Ta ise meenutab, et hoiatus tehes käis peast korraks küll  läbi ka mõte, et kui kõik nii ei lähe, nagu ta väidab,  võidakse teda süüdistada paanika õhutamises. Ent ei, Taani ja Rootsi teadlaste poolt saabunud info  ning merefüüsika seadused andsid kindluse,  et tal on õigus. Varu tuleb äge suure veega ja rannikuäärsetelt aladelt peab evakueeruma. Vee pinna muutumine on lainelise iseloomuga  ja seal toimivad füüsikaseadused natukene teistmoodi,  kui me tavapärase elus harjunud oleme. Ja see erinevus on tegelikult ääretult lihtne,  et kui liigub energia liikuda kahel moel,  kas koos massiga, kui me viskame kivi kuskile või,  või, või laseme vett, vett hüdrandis mingis suunas minna,  siis liigub energia koos massiga. Aga jällegi võib liikuda ka lainena, nii et mass ise ei liigu. Ja selle aspekti nii-öelda lisasime meie siin oma majas  prognoosidele ja saime aru, et seekord asi on väga kuri. Ja moment, miks asi kurjaks läks, lainelise liikumise puhul on,  on nii nagu pinnalainete tavaliselt suure ainete tsunamide  puhul lugu nõnda et mingi allikas, antud juhul tuul paneb  energiat merepinna mingisse osasse. Energia liigub mööda merepinda lainele. Merepind on pinnalaine jaoks kui kuldjuhe elektrivoolule. Et mingisse kohta pandud energia tabab teist kohta. Seekord tabati Eesti läänerannikut. See, et üks teadlane kogu riiki tormi eest hoiatas  ilmateenistustest kaugelt ärevamat tooni võttes,  jõudis 2005. aastal ka välismeediasse. Ka mujal maailmas peeti seda märkimisväärseks,  aga Tartu ja siis Moskva ülikoolis matemaatikat õppinud  ning seejärel mere konkreetselt lainefüüsikale pühendunud  ja alates 2007.-st aastast akadeemiku tiitlit kandev Tarmo  Soomere tunneb mere ja just lainete hingeelu. Mis laine, see, mis siia randa loksub, teie kui teadlase  silma läbi see on see tavaline Eesti nii-öelda rannalaine. See jah, et sellel polegi õiget nime. Ametlikult peaks ta andma nime ummiklaine,  sest ta ei ole otseselt seotud selle tuulega,  mis ta on tekitanud. Lained, mida see tuul siin on tekitanud,  on tegelikult selle madalate taga meist paarsada meetrit edasi. Ja Vahuribad on näha ja nii-öelda neist alles jäänud jäänukid,  pikalailine osa, mis on tulnud läbi kivide  ja mis kive vähem tunneb jõuab siia. Ent ka see väike laineloksumine siin meie Läänemeres on osa  universumi igapäevasest hingusest. Laine on üks meie universumi struktuuri fundamentaalsed. Laine on, on võimalus energia levikuks mingi möödakesk mööda  mingit keskkonda või keskkonda eralduspiiri,  nii et keskkond ise peaaegu ei liigu. Selles mõttes ütleb Eesti rahvatarkus väga õieti,  et taimed tulevad ja lähevad, aga vesi on paigal. See on õige teatava piiri. Merd vaadates on huvitav mõelda, et meie randa jõudvate  lainete sünnikoht võib olla väga kaugel. Neid võis tekitada tuul või millegi suure ettekukkumine. Vesilainete tekkimise kohast meie randa kunagi ei jõua,  sest tegemist on energialiikumisega. Seega me näeme kaugete tormide poolt veepinnale antud energiat. Niikaua, kuni lained liiguvad laugjalt, on olukord merel ohutu. Oht tekib siis, kui lained hakkavad murduma. Siis, kui laine hakkab tasapisi murduma tekib situatsioon,  kus ka vee osakesed liiguvad. See, mida Laine rannaga teeb ja kuidas ta meid mõjutab,  on seotud mitte laine kui sellise liikumisega vaid aine  poolt liikuma pandud veeosakeste liikumise  ja nende poolt nii-öelda avaldatava jõuga. Isegi need väiksed lained, mis ei murdu,  on Tarmo Soomere sõnul nii kanged, et suudavad visata liiva  kui labi taga. Iga väike lainehari heidab lausa mitu labida täit liiva  ja mitu meetrit edasi. Kui need lained oleksid aga paarikümne sentimeetri kõrgused,  võiksid nad mõne päevaga jalgpalliväljaku täie liiva edasi  vedada ja nii meie rannikujoont liigutada. Et Eesti rannikul on suhteliselt vähe liiva,  suhteliselt palju kive. See liiv ja kruus liigub ikka randa, enamasti lainete mõjul. Seda liikumist me enamasti ei näe, sest me ei suuda ühte  kivi teisest eraldada. See liikumise tulemust me näeme siis, kui me peatame see  liikumise näiteks sellega, et ehitame sadamakai sadamakaist. Need Liivia kivid edasi ei pääse, koju kuhjuvad siia taha  aegade jooksul. Selle sadama taha on umbes 40 aasta jooksul kuhjunud paras  jalgpalliväljak umbes 100 korda 100 meetrit mõõtudega umbes  kolm meetrit paks liivakruusakiht jämedalt 15 20000  kantmeetrit liiva. Et see näitab meile, kui võimas on isegi nende väikeste  lainete poolt tekitatud liivade ja kivide liikumine piki  pikimehi randa. Seda me ei näe, enne, kui see korra peatub. Ja kui ta korra peatub, siis see koht, kuhu korjub,  saab järsku liiva täis ja teiselt poolt hakkab järsku rand  ära minema. Looduses ei salli tühja kohta, kui see koht,  mis on kogu aeg saanud lisaks liiva ja kive enam ei saa. Ained võtavad sisemaalt juurde ja siis me näeme,  rannaelus joon. Kas me peaksime Eesti rannajoonte pärast muret tundma,  et nad võivad muutuda, kaduda? Rand on pidevas muutumises ja parim, mis me saame rannaga teha,  on lasta elada oma elu. Me ei saa öelda, et see alati meie jaoks parim on,  aga ranna jaoks on see parim, kui ta läheb oma elu. Laineid, mis randa uhuvad, on väga erinevaid. Tarmo Soomere ütleb, et laine tüüpe on enam-vähem niisama  palju kui lainetusega tegelevaid teadlasi. Ent laias laastus võib lained jagada kahte klassi. Lineaarsed ja mittelineaarsed. Lineaarsed lained on sellised, kus keskkond praktiliselt  üldse ei liigu. See on just see, mida, mida eestlased mõtlevad. Ainetevalda tulevad lähedasi paigal. Need on suhteliselt väikese amplituudiga  mis tahes pikkusega. Aga nad tõesti tulevad ja lähevad, nii, et nendest midagi  halba ei sünni. Mittelineaarsed lained on, on sellised kus toimuvad efektid,  mida tavamõistus ei suudagi prognoosida. Lineaarsete lainete puhul saab alati panna kaks lainet kokku  ja summa on lihtsalt liidetavate summa. Mittelineaarse maailma ilu ja võlu on selles,  et kui paneme kaks asja kokku siis me ei saa lihtsalt kahes summat,  tekib veel midagi, mida me peame oskama spetsiifiliste  meetodite kirjeldada. Ehk teisiti öeldes, tervik on suurem, osade summa. Seetõttu lineaarne maailm, mis oli teaduse fookuses,  kuni umbes ajan 100 aastat tagasi. On, on üks lihtne ilus maailm, nipsame mingi asja pihta,  see asi läheb seni, kuni ta põrkab kokku,  teisega mitte. Ses maailmas on asjad teistmoodi, on on palju asju,  mis omavahel nii-öelda pusklevad tõuklevad,  interakteeruvad kaasaegses, kaasaegses keeles ja,  ja tekib süsteem, millel on kvalitatiivselt uued omadused. Just need korrapäratud lained Soomere laboris huvi pakuvadki  aru püütakse saada, kuidas saab tervik olla vahel lainete  puhul suurem kui osade summa. Kuidas on võimalik, et kui kaks laevade poolt tekitatud  lainet lõikuvat teatud nurga all tõuseb sündiva laine kõrgus  mitte kahe, vaid neljakordseks? Soomere ise nimetab oma grupi meelisteemaks kiirlaevade  poolt tekitatud lainete uurimist, milles on saavutatud  olulisi tulemusi ka maailma mastaabis. Nad on jah, meie meelis teema. Väga mitmetel põhjustel kõigepealt on nad Läänemere  tingimustes täiesti teistmoodi kui tavalised pinnalained. Teadusliku sõnadega öeldes on fundamentaalselt  põhimõtteliselt uus hüdronaamilise aktiivsuse variant. Nii pikki laineid selliste omadustega, nii pikki  ja kõrgeid laineid on Läänemere avaosas viimase 30 aasta  jooksul tulnud ette kaks korda Läänemere avaosas Tallinna  lahel üks kord looduslikes tingimustes viimase 30 aasta jooksul. Nad on väga huvitava struktuuriga, see on üks konkreetne  lainepakett kestusega 10 kuni 20 minutit  mis täiesti vaikse vee peal tuleb ja läheb. Tekitavad laevad. Milliseid laineid kiirlaenu tekitavad lühidalt,  vastates laineid, mis on olemuselt visad  ja avaldavad merele mõju mitmeti. Esmalt mõjutades ökosüsteeme. Kuna Kiileva lained on palju pikemad kui tormilained siinkandis,  need mõjutavad teatavat sügavamat osa rannanõlvast  hinnanguliselt vahemikud viis kuni 15 meetrit,  kus me oleme seda mõjuka reaalselt mõõtnud? Mõju ma mõlema mõõtnud selle kaudu, kui palju suudavad  lained põhjast sätted üles tõsta. See on see sügavus, kuhu tormilained ka kõige kõrgemad  siinkandis praktiliselt ei ulatu. Ja kus kiirlavaained tekitavad nii-öelda kõigi aegade  suurimaid põhjalähedaste hoovuste kiiruseid  ja vastavalt siis reageerivad sellele. Põhjasetted rebitakse lahti, vetikad, see protsess on juba toimunud. Ökosüsteem on juba ümber kujunenud. Uuringud muudes maades. Ja ka meie analüüs rannaprotsesside kohta kiirlava lainete  vallas näitab, et muutused toimuvad mõne ajavahemikus mõnest  päevast mõne nädalani. Et pärast seda elab ökosüsteem oma eluga teistmoodi. Sinna tulevad teised veetaimed, mis suudavad seal elada. Teised kalad käivad seal kudemas ja elamas. Milline see varem oli, me ei saagi teada,  meil ei ole vastavaid mõõtmisi. Kiirlaevalainetega kaasneb veel teinegi mõju. Et nad on väga vastupidavad, võivad nad tekitada oma  sünnikohast kaugel ootamatu purustusjõuga ohtlikke hiidlaineid. Neid visasid üksiklaineid, mis säilitavad pikka aega oma  kuju ja ei purune ka suuri distantse läbides nimetatakse solitonideks. Üle 10 aasta tagasi, meie kolleegid Uus-Meremaar panid tähele,  et kui kiirlaev mööda sõitis, siis kümmekond kilomeetrit  eemal oli nagu väike tsunami. Vesi tõusis meeter kaks kõrgemale tavapärasest tasemest. Mitte vee tõus, meeter kaks olid vaid vesi jooksis mööda  randa üles, nagu oleks hästi pikk laine kohale jõudnud. Tegemist oligi laeva poolt tekitatud soliton laadse lainega  mis tekitas väga suure Mis, mis väga kõrgele ja tagasi voolates viis ära  igasuguseid asju rannas, sama asja. Tegime kindlaks meie Aegna saarel. Et laevalainetel on imetabane võime randa ümber kujutada. See, mida nad teha suudavad, tundub algul täiesti uskumatu. Ühe laevalaine suudab ära viia 700 liitrit setteid ühe  rannajana meetri kohta setete all. Ma ei mõtle siin mitte muda ega mulda, ma mõtlen sellised sentimeetri,  kahe kahese läbimõõduga paetükke kuni rusika suuruse libuni. Siit järeldus, kui kiirlaevalained jõuavad randa,  mis ei ole nendega harjunud, toimub ranna ümberkujunemine  väga kiiresti. Akadeemik Soomere sõnul võib laevalainete tulekut meie  randadele tegelikult võrrelda sellega, mis juhtub siis,  kui tuuled hakkavad puhuma teisest suunast  või teise kiirusega ja kui randadesse hakkavad ootamatult  tulema teistsugused lained. Laevalained tulevad meie mitmetesse randadesse natuke  teisest suunast teiste omadustega kui, kui tuulelained. Ja, ja see omaduste erinevus võimaldab meil täiesti  seaduslikult teaduslikult, korrektselt ja ausalt,  piira tulevikku tuleviku tulevikus, vaadelda seda küsimust,  mis siis saab, kui tuule suunad peaksid muutuma nagu  Tallinna lahte näiteks hakkaks tulema lained teisest suunast  ja teise pikkusega? Pilt on sellest lihtne. Pärast väikest tormi aegne kai lähistel olev väike rannariba oli,  oli päris paksult kaetud päris emedate setetega. Mõni päev laevalainete tööd, muidu vaikse ilmaga koristas  kõik need setted ära ja koristas nii kaugele merre,  et nende jälge ei olnud ka lähema 10 meetri sees rannajoonest. Siit moraal, kui peaks muutuma. Laine kliima meie kandis tõsiselt siis ranna reageerivad  mitte aastatega, vaid tundidega. Esimeste tundidega toimuvad rannas drastilised muutused. See on on väga oluline sõnum kiirlaeva uuringutest  fundamentaalteaduse maailma. Ja veel üks kiirlaevalaineid puudutav aspekt eriti ohtlikeks  muutuvad need üksiklaineid siis, kui põrkuvad teiste  omalaadsetega ja neist põrkumistest sünnib uus laine,  mille kõrgus ei ole kahe teguri summa vaid äkitselt  oluliselt suurem. Kui kaks taolist veevalli kokku saavad, mis  siis sünnib ja sünnivad asjad, mis on täiesti oma. Kui saavad kokku kaks tavalist pinnalaine tuulelainet,  siis laine kõrgus suureneb kahekordseks. Laine kalle suureneb kahekordseks, perioodi muutub lihtsalt,  asjad pannakse üksnes otsa ja nii ongi. Kui solitanid saavad sobiva nurga all kokku  siis tõuseb laine kõrgus neljakordseks. Ja laine veebina kalle laines kaheksakordseks üks lauge laine,  ükskõik kui kõrge ta on, on alati ohutu. Aga kui see järsk laine on üldiselt ohtlik  ja murduv laine võib-olla tappev. Nii et kahe laeva lainete süsteemi lõikumine andis meile võtme. Võtme täiesti uude maailma. See on pikaealiste hiidlainete teooria. Selliste hiidlainete teooria, mis tekivad solitonide lõikamisega. See on täiesti unikaalne lainekass kogu maailmas. Hiidlained on üks väga vana osa meremeeste teadmisest,  neid peeti müütiliseks kuni aastani tuha 995,  kui üks selline mõõdeti. Traupneri naftaplatvormi Põhjameres Laine võrdlemisi  tagasihoidlikus tormis oli selline, mille hari tõusis 18,6  meetrit üle veepinna ja lõhkus ära ühe naftaplatvormi  korruse naftaplat. Mul oli arvestatud kõrgeima laine jaoks,  mis võib tekkida üks kord 10000 aasta jooksul. Ta oli ekspluatatsioonis napp aasta, kui 10000. Aasta sai täis, ootamatud hiidlained on merede hirmud  ja legendid aga nad on reaalselt olemas ja keegi ei oska  nende teket täpselt ette ennustada. Ja kui nad juhtuvad laevu vale nurga alt tabama,  võivad kahjustused olla erakordselt suured. Akadeemik Tarmo Soomere labor lisas teadusesse arusaama  hiidlainete käitumisest madalas vees. Madal ja sügavvesi laineteadvuse jaoks ei ole mitte  füüsiliselt madal, füüsiliselt sügav, sügav vesi on selline  vesi kus vee sügavus on märksa suurem. Lainepikkusest ja madalvesi on selline vesi,  kus vesi on märksa madalam lainepikkusest. Nii et suur ookean on madal vesi. Tsunami jaoks. Ja meetri sügavune vesi on sügavvesi väikeste tulenäete jaoks. Küsimus on lainepikkuse ja vee sügavuse suhtes. Laevad tekitavad meil siin laineid, mis on pikad Tallinna  lahes Tallinna lahe vee sügavuse jaoks ja kui taolised laeva  laevalained lõikuvad siis tekivad niinimetatud madala vee hiidlained,  mis erinevalt sügavvee hiidlainetest on pikaealised. Nad võivad eksisteerida sobivates tingimus tingimustes kuni  tahes kaua ja, ja nii-öelda püsida noh, Tallinna lahe  tingimused muidugi see nädalaid püsida, aga minuteid,  liikudes ühest kohast teise. Ja teha kurja seal, kus, kus parasjagu nemad arvavad heaks  välja ilmuda. Nii et keeleva lainete uuringud viisid meid  siis maailma esile nii seni ainsa pikaealiste hiidlainete  mehhanismi selgituse juurde. Tänu akadeemik Soomere labori uurimustele ongi laevaliikluse  mõjude hindamise tulnud täiesti uued faktorid. Kui veel kümmekond aastat tagasi valitses arvamus,  et laevaliikluse mõju on alati lokaalne,  siis nüüd teatakse, et kiirlaevalained võivad liikuda  kümnete kilomeetrite kaugusele, praktiliselt ilma hajumata  ja kõrguse vähenemiseta. Ent mida selle teadmisega peale hakata? Kiirlaevandus ju jätkub. Laevaomanikud kasutavad neid võimalusi, mis on nende  seadusega lubatud, et keegi ei saa sundida laevaomaniku  olema kas loodussõbralik või, või rannasõbralik  või meresõbralik. Et see on ennekõike vastava riigi ja vastavate  otsustuskodade pädevuses aru saada, kas midagi,  mis laevaliiklust tekitab, on kahjulik või mitte  ja vastavad nii-öelda meetmed võtta. Suur osa keskkonnateadustest on investeering natuke  ebatavalises mõttes et me ei saa investeeringut lõigata  protsente ja kasu küll, aga me saame vältida. Kahju et tulemus on ju tegelikult sama, et kui,  kui tekib kuskil kahju, siis me peame selle kuidagi kinni maksma. Laevaliikluse puhul on on asjad võrdlemisi lihtsa selged,  kui selgub, et mingi marsruut, mingi farvaater,  mingi laevatee on märksa ohutum keskkonnale. Kas tuleb seda kasutada juhul, kui see too kaasa väga suuri  kulutusi kütusele või, või laevade sõiduajas? Tallinna küberneetika Instituudi lainelaboris püütakse omalt  poolt välja töötada uusi lahendusi, kuidas inimesel oleks  Läänemerd kõige ohutum kasutada. Üks meie uurimissuundadest praegu on just seotud  laevaliikluse ga seotud seonduvate ohtude vähendamisega. Hobused transpordivad võimalikku reostust  nii nagu nemad tahavad. Hobusesüsteem on siin väga keerukas, nagu me rääkisime. Me püüame rehkendada välja, millised mereosad on head  või vähem ohtlik. Selles mõttes, et kui sinna satub naftareostust,  et siis see ei lähe Tundlikel aladel või randa mõnedest kohtadest merel läheb  reostus randa peaaegu kohe ja mõnedest kohtadest kulub nädalaid,  enne kui ta randa jõuab. Püüame rehkendada välja ohtlikud ja ohtlikud  ja ohutud kohad ja anda soovitusi laevaliikluse korraldamiseks,  nii et laevad liiguksid mööda merd nõnda et võimaliku  õnnetuse tagajärjed oleksid väiksemad. Et taolist ohutuma laevaliikluse kaarti luua,  püütakse Soomere laboris esmalt mere sees toimuvast selgemat  pilti saada. Nii teie teadustöö on või töö, siin on suhteliselt praktiline. Te olete väga huvitavad seadmed rajanud,  mis need täpselt endast kujutavad? Siin on näha, et see on kõige tavalisem kanalisatsioonitoru. Ja siia otsa me paneme. Tööstusliku GPS GSM seadme, mis on siis programmeeritud  teatud aja tagant saatma koordinaate välja paneme  siis vett niimoodi, et kusagil üks kolmandik temast jääb  veest välja ja kaks kolmandikku on veel. Ta hakkab saatma meile koordinaate, mida me  siis üle interneti loeme alla ja kanname nad kaardile. Ja näete, kuidas hoovused Selle. Kuidas öelda küberajastu pudeli posti abil saadavad andmed  aitavad luua Läänemere hoovustest täpseid kaarte? Küllap need hoovused liiguvad, need suured hoovused,  suured hoovused, liiguvad niimoodi, et tulevad Läänemere  avaosast Soome lahte sisenevad ja liiguvad uuesti välja. Teevad ära jah, aga siin vahepeal on ka palju sellist ringle  ringlevat liikumist, ühe koha peal seismist  ja võib ka suhteliselt kiiresti randa jõuda,  lihtsalt võimalik reostus või, või mis seal  siis peaks juhtuma? Lume välja tehnoloogia, mis võimaldaks märkimisväärselt  vähendada rannikureostuse tõenäosust. Laevateede optimeerimise läbi, kasutades  siis selleks pinnahoovuste mustreid ja teadmisi hoovuste käitumisest. Ja et siin on need võimalikud optimaalsed laevateed millest,  kust võimalikku. Näiteks õlilekke või reostuse korral tõenäosus randa  kandumiseks on oluliselt väiksem. Ja siis aeg aeg samuti. Küberneetika instituudi lainelaboris vaadatakse meie oma  meres mõistagi kaugemale kui Jaapani maavärina järel tekkis tsunami. Jälgiti seda huviga, sest tegelikult oli seal otsene side  uurimistööga kiirlaevalainetest. Tsunami põhjustab maavärin mere all. Ohtlikke hiidlaineid võib tekitada laevaliiklus vee peal. Vee jaoks on tõesti ükskõik, kas ta liigutakse alt  või ülevalt. Kui te kujutate ette liikuvat maalihet vee all Just samuti maalihked mingi vee, mingi suur kivimass liigub  mööda merepõhja. Täpselt sama efekti annab mööda veepinda liikuv laev  ja madalrõhkkond. Ja see dünaamiline sarnasus annab meile võimaluse kasutada  laevu tsunami tekitajatele ja laeval aineid. Tsunami väikese mudel. Laevalained. Et. Nii-öelda teadlikuses mõttes väga-väga hästi rakendatav  aspekt on see, et nad tulevad sageli meil Meil täiesti  vaiksel merel kindla signaali ja nii nagu ütlesin,  tsunami tuleb, et uurides laevalaine omadusi,  selle omaduse detaile, kuidas nende kuju on  ja vaadates kuidas konkreetse kuju ja omadustega laine  jookseb mööda randa ülesse saame me nii-öelda skaleerida  need tulemused tegelikult. Tsunami peale, nii et meil on unikaalne looduslik  katsebassein siin kasutada. Küberneetika instituudi lainelabori kõige olulisem panus  tsunamiteadusesse on avastused selle kohta,  mil määral määrab selle veemassi purustus. Jõuka profi iil tsunamisid uurides nähti,  et nende uhte kõrgus. See, kui kaugele maale võib vesi välja jõuda,  sõltub otseselt laine esinõlvast. Kas see on järsem või laugem. Teadlaste jaoks. Nii Eestis kui ka mujal maailmas oli täiesti ootamatu tõdemus,  et laine profi Piil määrab tegelikult ta purustusjõu  ja sõltuvalt uhte kõrguselt võib purustusjõud erinevatel  tsunamidel erineda neli kuni viis korda. Põhjaliku uurimistöö eest selles vallas sai Soomere laboris  vanemteadurina töötav Irina Didenkulova prestiižika  rahvusvahelise auhinna Euroopa geoteaduste liidu poolt välja  antava Bliniuse medali. Tarmo Soomere juhtimisel on lainelaborist saanud  rahvusvaheline uurimisasutus, töötajaid on kokku 17,  emakeeli kaheksa. Kuigi uuritakse paljudel meredel toimuvat,  on peamiseks vaatluse ktiks siiski Läänemeri. Et Läänemerd paremini mõista, koostati ilmajaama arhiivide  põhjal andmebaas, mis näitab piltlikult lainete kõrgust  merel alates 1940.-test aastatest, mil laine vaatluse ga alustati. Akadeemik Tarmo Soomere laboris jätkatakse tegelikult  Läänemere uurimise pikaajalisi traditsioone. Ajal kui mereteadused maailmas alles tekkisid 100 150 aastat  tagasi olid just siinse piirkonna teadlased paljudes  valdkondades selged. Pioneerid. Läänemeri, mille ääres me elame,  tundub meile nii kodune ja igapäevane, kuid maailma  mastaabis on ta erakordselt huvitav uurimisobjekt. Akadeemik Tarmo Soomere ja tema töögrupi avastused Tallinna  küberneetika instituudis laevaliikluse ootamatust kaugmõjust,  tsunami purustusjõu sõltuvusest, laine profiilist,  lainete vastastikusest mõjust ja hiidlaine tekkimisest  madalas vees on pannud Eesti kindlalt maailma mereteaduste kaardile.
