Reisisaade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere, kaunist pühapäeva. Hea ja kallis raadio, kahe kuulaja. Aitäh sulle, et oled otsustanud pühendada oma järgneva tunni praegu saatele Reispass. Mina olen tõlkinud ja no kujutame ennast siis praegu ettemaastikule kus on palju avarust. Silme ees laiub pruunikaspunane kõrb. Päike on just hakanud loojuma. Ühtegi puud, ühtegi hingelist, ühtegi looma mitte midagi ei paista. Ma ei tea, kõrval on magamiskotid, et kuhu varsti keeret kerra lageda taeva all ja gaasipliidi peal podiseb. Ma ei tea, supp või kotlet? Aga tegelikult istun ma autoroolis Linnahalli taga mingil kõnnumaal üksik Luikal silme ees, laine loksub randa, valged laevad paistavad ja stuudiosse ei saanud ma täna tulla, sellepärast osutusin lähikontaktseks. Aga show must go on ja, ja seetõttu on stuudios praegu Gonsiori tänaval minu hea sõber Kaupo Kikkas kellega oleme käinud ekspeditsioonidel reisidel ja raadio saatedki teinud korduvalt ja korduvalt erinevatest maailma nurkadest. Ja maastikupilt, mida ma just kirjeldasin, Kaupo kusagilt sealtkandist hakkamegi teile täna rääkima. Ja tere, Kaupo ütles ja kus, kus me kaardi peal olema? Tere, Ivaja, tere kõigile kuulajatele. Kui me nüüd sealt linnahalli tagant, et teeme sellise suure Teleporteerumise Ameerikasse ja näiteks aitame ennast selle Teleporteerumise käigus Google Mapsi kaardiga võtame selle lahti, lülitame selle satelliidivaate peale siis selleks, et, et see kaart jõuaks linnahalli tagant umbes sinna õigesse kohta siis selleks kirjutame sinna sisse juuta. Ehk siis nagu Uta osariik mormoonide osariik Ameerikas. Ja kui me nüüd oleme satelliidivaate lülitanud, siis me näeme seda, et Meie ees laiub pool Juttast, mis on selline terrakota punane, peaaegu nagu Marsi planeet. Ja nüüd hakkame, oot-oot, oota palun, Kaupo sekund, ma natukene, ma teen selle kõik kaasalaga, mul seda satelliidivaatega, läksin sekund aega telefoniga, aga siin ma olen, okei, aitäh sulle. Kariateljee vaade jõuda, sa võid nüüd kinnitada, kas ma rääkisin tõtt, et kas on pooli Utast punane nagu mars olla Comars väga hea, mitte nagu šokolaad. Tahtsin saba naljade ja hakkame vaikselt nüüd suumima sisse. Ja meie ees hakkab laiuma ja avanema üks kõige eriskummalisemaid maastikke kogu Ameerikas, mille nimeks on Colorado platool. Seda ala nimetatakse Q inglise keeles k foor Korners, kuna ta paikneb tegelikult tema nii-öelda selline selle Colorado platool sihuke südamik paikneb nelja osariigikokkusaamisel punktis ja samuti nimetatakse seda hellitavalt v Troc handsfree ehk siis punase kivi maa. Ja see on 336000 ruutkilomeetrit umbes suur, mis on laias laastus sama suur kui Saksamaa. Et tegu on väga suure avarusega ja mis muudab selle veel hästi toredaks eriliseks, et sellel platool on Ameerika Ühendriikides kõige suurem kontsentratsioon, kaitsealasid rahvuspark ja rahvusmonumente ja, ja kõike muud, mis on kaitse alla võetud. Nii et see on üks selline haruldane punkt Ameerika Ühendriikides. Punkt, seal on väga suur ala, kus tõepoolest on asustus äärmiselt hõre. Kus on väga palju selliseid metsikuid kohti, kus sul on võimalik veeta päevi ilma inimesi kohtumata ja seal looduskooslus. Ja see, kogu see ökosüsteem on tegelikult hästi-hästi vana üsna harv olukord, kus tektoonilise nii aktiivsel alal saab mõni maastik säilida miljoneid aastaid. Nii et see ei ole üldse tegelikult, et midagi väga tavalist, et üks kõrb on, on miljoneid aastaid üsna üsna ühetaoline ja saab elada oma sellist normaalset arengutsüklit läbi ilma suurte kataglismidel. Ta ilma suurte nii-öelda loodus vapustatud vapustusteta. Ja miks see kõik on nii eriline, selline eriline minu jaoks seetõttu et sedasama avarust on mul õnnestunud sellisel moel kogeda tegelikult ainult seal. Loomulikult on maailmas veel palju kohti, kuhu ei ole jõudnud ja kuhu kunagi jõuagi ja kus kindlasti võiks seda avarustunnet teatavas mõttes võrrelda. Aga see nii-öelda kõrgkõrb või hai Desert, nagu teda inglise keeles nimetatakse ja see erosiooni poolt, et miljonite ja sadade miljonite aastate jooksul tekitatud kanjonit võrgustik, mis kogu seda 100 sadade tuhandete kilomeetrite suurust ala katab, on lihtsalt absoluutselt midagi täiesti unikaalset ja see on mind sinna korduvalt ja korduvalt tagasi viinud. Et tuua ka ajaliselt meid natukene või nii-öelda ajakaardile panna, siis see, see rännak, millest me täna räägime, ei leidnud aset üldsegi mingeid aastaid tagasi vanal heal hallil ajal, vaid nüüdsama Just tundus, et, et planeedid reastuvad õigesti ja tuleb ennast kokku võtta ja seda võimalust kasutada. Ja läksime nüüd, novembri lõpus, detsembris sõber Tanel Tuuleveskiga kahekesi nendele Colorado platoo radadele, kuhu ennem ei olnud ühel või teisel põhjusel olnud võimalik jõuda. Ja peamiseks nii-öelda mittejõudmise põhjuseks oli see nagu kõikvõimalike selliste metsikute aladega on ju ikka see, et sa lihtsalt ei, kas sul ei ole piisavalt aega või sellele piisavalt vahendeid, et sinna nii-öelda selle metsiku metsikusse südamesse pääseda. Ja seekord siis tõesti me ehitasimegi oma reisi üles niimoodi, et me rentisime, lendasime kõigepealt sooltlik Citysse, rentisime sealt ühe inimese käest sellise väga spetsiaalse ümber ehitatud džiip rangleri, laadisime selle head-paremat täis ja sõitsime, sõitsime nagu inglise keeles öeldakse, või Ameerikas on selle asja nimi päkk Gandhi. Sa pead isegi selle päkk kantslerile nii-öelda sisenemiseks võtmega load. Et, et sa, et sa oled seal legaalselt ja, ja seal on üsnagi, selles mõttes kehtib selline väga range kodukord, et tegelikult isegi oma nii-öelda väljaheidete jaoks peab sul kott kaasas olema, noh ekskott oli kaasas, aga ikkagi nagu sellise maapoisina leiad kuskilt mõne põõsalind ei taha seda kotti kasutada, aga noh, see selleks. Nii et tegu on sellise infrastruktuuri vabaalaga, aga ameerikalikku siis võib-olla eristab seda mõnest teisest riigist see, et sellised hästi-hästi teisik või algelised teed siiski peaaegu, et igale poole lähevad. Et kui sul on väga spetsiifiline auto, millega on võimalik sõita ka üle sellistest põlve kõrgustest kividest ja sul on luba, siis sa saad seal metsikul alal kulgeda ringi nagu, nagu kauboi oma hobusega. Aga sul on siis neljarattaline, neljarattaline hobune. Et tegu oli ka minu enda elu mõttes üsna erilise ja ainulaadse retkega just nimelt seetõttu, et avanes võimalus vaadata Ta neid kohti nii-öelda seestpoolt välja. Et kui tavaliselt sa turistina vaatad neid asju nii-öelda väljapoolt sisse, ehk siis seisad kuskil seal mäe otsas ja näitad näpuga, et vot seal all nii-öelda tuleb see suur metsik avarus, kuhu ka ei pääse või siis vastupidi, sõidad kuskil kanjoni põhjas ja näitad näpuga üles, et näed, vot seal mäe otsas siin on hästi raske saada. Nii et seekord siis sai seda mängu mängitud teistpidi ja loomulikult oli iga minut seda seda mängu väärt. Kirjeldan natuke kaupa seda autot, et noh, USA-s on igal, igal teisel vaid 10-st üheksal tüübil võib olla mingisugune suur siit ja ja saab neid ränglereid rentida ju ma tea, Avisest ka võtad otse lennujaamast, hüppad sangaga, sul on rendilepingus kirjas, et offroadi sa sellega ei tohi teha, muidu sa pead seal auto kinni maksma. Et kui ma su insta piltidelt vaatasin, siis see on natuke teistsugune pill, et sellised suured paksud jämedad nuppu, kummid all meenutab seda natukene seda mingit karakatitsad, mis Peipsi peal sõidavad, et et räägi sellest autost natuke, vana rallifänn ei välja silma. Auto juttu. Ja. Täpselt nii see tegelikult ongi, ega sa ei eksinud üldse Ameerikas sellistel aladel, kuhu, kus see nii-öelda off offroadi huvi on olemas, seal on ka väiksed rendifirmad, kes rendivad selliseid spetsiaalselt ümberehitatud autosid. Aga sihuke väike nii-öelda reisisoovitused, niisugune nipukenenud kõikidele reisihuvilistele siis seoses selle inflatsiooni ja viiruse kõige muu jamaga on Ameerikas autorendihinnad täiesti kosmiliselt, kus nad kohati kuni kolm korda, nii et autorent on Ameerikas väga-väga kallis ja, ja ma kasutasin siis teist korda elus sellist äppi nagu Turo. Mis on siis selline inimeselt inimesele nagu Airbnb ja mis iganes, et sa saad mingi konkreetse inimese käest konkreetselt tema autot rentida. Ja turvas on, ongi tüübid, kes täpselt autod ideaalseks selliseks offroad matkamiseks ja ja olgu öeldud, et odav see kindlasti ei ole, see on ikkagi kallis, aga näiteks võrreldes selle pakkumisega, mis mulle alguses oli siis sellest nii-öelda ohvrud firmast siis selle pakkumise hinnavahe oli täpselt kaks korda. Nii et see offroad, firma ametlik auto oleks olnud kaks korda kallim. Ja nii et ühesõnaga noh, nagu arvata on, et ega kes see ikka tahaks hirmsasti oma oma tutikat džiipi anda. Tüüp, võõrastele tüüpidele, kes lähevad, ronivad sellega kaks nädalat mööda kive, sõidavad läbi jõgede kuskil kuskil kõrbes ja kanjonites aga kui see on nii-öelda ausalt kinni makstud, siis tundub, et enam-vähem toimib. Ja see konkreetne Wrangler oli tõesti nagu see liid absoluutselt ideaalse modifikatsiooniga, tal oli nii hästi ja kvaliteetselt ümber ehitatud, et võiks ka 120 kilomeetrit tunnis mööda maanteed sõita. Loomulikult müra oli, oli jube ja nii edasi, aga see selleks aga sai ikkagi sõita. Ja, ja ronimiseks oli ta noh, lihtsalt imeline, et ütleme, seal päkk kantriteede peal tõesti selleks, et sa üldse selle päkk kantriloa saaksid, siis see on seotud selle sinu autoga, nii et see ametnik tegelikult vaatab Ta üle või siis noh, ütleme kui see interneti teel teed, siis sa pead ise garanteerima, et sa auto vastab kõikidele nõudmistele. Ja üle mägede ronides peaks auto olema nii lühike, sest et seal ei saa muidugi Ta kõige kurvem välja ja üles-alla minemisel isegi see oli küll mõte on, ütleme, et üks ainukene koht, aga, aga üks koht tõesti oli selline, kus serpentiini ei olnud võimalik. Kurv oli nii järsk, et autoga ei olnud võimalik pöörata ja sinna oli sihuke väike puutahvel pandud, et sa pead tagurdama, et sa tuled ülevalt, siis sõidad ninaga vastu kaljut, et vaja ära ja siis tagurda seda serpentiini teistpidi alla. Nii et see oli niisugune, ütleme nii, et selg oli ikka kogu aeg higine, et see oli väga äge. Aga kuna ma ise nüüd mingisugune hirmu enesekindel ei ole, välis välismaal autoga sõites siis ikkagi natuke sihuke väike adrenaliini selja higiõliga kogu aeg seal olemas. Olen ma natuke pakt, Räkin veel, et et oleks selge lugu reisijalt reisijale. See Turo kirjutatakse tõhiga on just ühekordselt, tahad natuke, kõlab nagu Soome firma. Ja ütle nüüd ikkagi see hinna suurusjärk ka, mis see kaks nädalat sellist sellist pilli maksab? Kohe niimoodi rahagottisinovskima. Esimene asi on see, et sa pead ka muidugi kindlustuse ostma, eks ju, ja positiivne on see, et see kindlustus seal turvast on samuti odavam kui autorendifirmast ostes. On ka veel võimalik natuke raha kokku hoida sellega, kui sa ostad selle kindlustusele nii-öelda kolmanda Party kolmanda pakkuja käest, aga siis laieneb sulle endale see vastutus, et sina pead sealt kindlustusest selle rahaga, eks. Ta saab välja võitlema, kui vajadus peaks tekkima. Aga ütleme niimoodi, et hästi, rahvli peab arvestama umbes 2000 euroga. No pole ju kõige hullem, võib-olla isegi see väike põhipõhiline põhiline rännuvahend. Just et, et näiteks sellised väiksed mugavused, et selle autoga tuli kaasa veel muuhulgas selline korralik ameerika tüüpi suura. Millal sa siiski suhteliselt tagant välja paned üles, ükspuha kui metsikus paigas ja suur külmakast ja tegelikult sinna on võimalik ka kinnitada katusetelk, mida me küll ei rentinud juurde, aga, aga see ei olnud ka väga kallis, oli äkki 200 dollarit oleks olnud juurde maksta, oleks olnud ka katusetelk olemas. Me magasime maad tavalisel, tavalises maatelgis. Nii et ütleme peamine asi, mida sa, mida sa võidad, eks ole, on see, et esiteks sa pääsed kohtadesse, kuhu sa muidu ei pääseks. See üldse välistab mingid muud variandid, onju, aga teine asi, et sa siis hoiad mingil määral raha kokku oma ööbimise ja söömise arvelt, et et kuigi me sõitsime iga paari päeva tagant tegelikult ikkagi sealt alastiale välja, pesime ennast natukene magasime voodis vahepeal. Aga aga sellegipoolest, kuna see sobis meie nii-öelda logistiliste plaanidega, et me olime selle juba ennem sinna sisse arvestanud, et me, et me kogu aeg ei ole seal seal nii-öelda in the wild, aga, ja ühesõnaga ikkagi noh, tuleb, tuleb arvestada, tuleb arvestada, et see ei ole odav ja odavamaks arvestades, mis praegu toimub, kõikide hindadega ta kindlasti ka ei lähe. Näpin samal ajal seda kaarti, mida saab alguses, kuhu sa meid suunasid ja vaatan sind mööda seda Colorado, Colorado jõge, siis ja niisama siin rulli edasi ja mõtlen, et vaat USA-s ka eelarvamused purunesid, kui ma, kui ma seal esimest korda seal nii-öelda Texase tasandikel sõitsin ja sain aru, et seal on tõesti tohutuid alasid, mis on täiesti inimtühjad. Muidu ikkagi mõtlesin, et noh, vendis siin ja makk seal, onju. Aga sa mainisid ka silti, onju, et mis käskis tagurdada, aga ma mäletan, sa näitasid mulle pilte, kus see auto on tõesti sellistel teedel, et noh, elu sees ma ei kujuta, et Eestis oleks mingid poomid ette pandud, et ühtegi autot sinna lubada, sest mõni lihtsalt jääb kuskile väiksem auto, kuskile kukub Kivibrata ja sinna ta jääb. Samal ajal ei ole seal mingit mobiililevi, et et noh, et lihtsalt jälle veelkord seal kaardiasendisse panna. Et mis sa teed, kui see suur kumm või suur rehv seal katki läheb ja sul lähim mobiililevi on mingi, ma ei tea, 40 50 miili kaugusel. No ütleme niimoodi, et esimene asi on see, et tegelikult mobiililevi ei ole kunagi nii kaugel, et kuna seal selle kogu selle platoo peale on siiski laiali pillutatud linnakeses, mis on küll väga-väga väiksed, noh, tegelikult külakesed ja sealt jooksevad, jookseb läbi ka maanteevõrgustik niimoodi, et, et kui sa mõtled nagu selle Plato hiiglasliku mõõtmete peale terviklikult, eks ju siis ütleme sellist asja näiteks, et sa lähed, kõnnid otse ühes suunas 200 kilomeetrit ja sa ei näe mitte midagi sellist asja. Tegelikult seal ei ole lihtsalt see maastik on niivõrd keeruline ja need sügavad jõekanjonid lõikavad seda maastikku igalt poolt läbi. Et sul ei ole lihtsalt võimalik tegelikult üldse pikalt otse sirgelt liikuda. Aga ma arvan, et ma julgeks arvata, et et me ei olnud kordagi mobiililevist kaugemal kui, kui paarkümmend kilomeetrit, ehk siis kui oleks olnud selline nagu katastroofiolukord, siis tegelikult oli selleks Tanelil kaasas satelliittelefon. Nii et kui oleks nagu tõeline jama olnud, siis me oleksime saanud sellega abi kutsuda ja kui oleks saanud Lucas jama, siis oleks saanud ronida siin ütleme, sellise poole päeva matkamise kaugusel mõne mäe otsa ja helistada Reinseritele ja küsida, et mis nüüd siis saab. Ja, ja tegelikult noh, kuivõrd tegu, kõik need alad, kus me matkasime, tegelikult olid kaitsealad see, see on, sellepärast on ka kogu see plate uuesti eriline, et ta on tõesti selline nagu kaitse- ja piirangualade võrgustik. Üks lõpeb, teine algab, on ju nii, et, et sisuliselt, kui tegu on kaitsealaga, siis kuskil on ka mingisugune Reinserist Reinser Station, kus on mingi teoreetiliselt keegi olemas, kes sulle appi saab tulla. Aga loomulikult, et tegu on siis ultrakapitalismi ehk Ameerika Ühendriike riikidega ja kui sul ei ole väga spetsiifilist kindlustust, siis ilma naljata. Ta võib täiesti vabalt oodata sind selle eest 20000 dollarine arve, et keegi sulle näiteks kummi toob, kõrbesse autol rehvi toob või midagi taolist. Et see noh, selles suhtes jah, on, on see Ameerika sihukene naljakas, nagu on ühest küljest hästi tsiviliseeritud teisest küljest hästi metsik ja vaata kustpoolt tahad nagu. Kuule, igaks juhuks, et, et need mitte lumehelbekeste muljet jätta, et olgem, et kindlalt ikkagi üks varuratas ikkagi kaasas ja loomulikult. Tal oli kaasas ja tegelikult tegu oli tõesti nagu üli ülikvaliteetsete selliste suurte ohvrod kummidega rehvidega, vabandust, mis, mille purunemiseks ikkagi on vaja kõvasti vaeva näha, et sellise väikse kruvikesega sa seda nagu katki sõida, et et, et ja, ja, ja noh ei, ei juhtunud ka midagi ja lõppude lõpuks on muidugi ka see, et ärme unusta ära, et kus on tee, seal on alati ka sõitjaid, et tõenäoliselt kui oleks selline nii-öelda soft, koor, probleem, siis kui sul on kaasas piisavalt palju vett süüa, siis sa lihtsalt jääd sinna ootama, kus sul see probleem juhtub? Ei hakka paanitsema mäe otsa jooksma ja mis muidugi põhiline on, et kui me räägime, kõrbestub sellest, nagu jäi alguses rääkimata, et siis võib-olla tekkis kõigil kohe kujutluspilt sellisest lõgismao käes kõrbes janusse, surevast mehest, siis hetkel olid temperatuurid, öine, kõige külmem temperatuur oli miinus kaheksa, keskmine öine temperatuur oli miinus neli ja tegu oli siis nii-öelda kõige niiskema ajaga kõrbes. Isegi päeval matkates oli kogu aeg jope seljas, kuigi päike on väga soe. Ja isegi sügis või sügisvihmadest olin siin ja seal oleks olnud nii-öelda häda korral võimalik sellist koledat jäätunud vett natukene juua, kui oleks tõesti suur häda tulnud, aga muidugi samadesse kohtadesse. Suvisel ajal on ikkagi väga paljud inimesed oma elu jätnud, et seal, kui sa vett ei ole ja päevased temperatuurid on püsivalt 40 kraadi ja sul ei ole tõesti sisuliselt kuhugi varjuda siis see lõpp ikkagi tuleb üsna kiiresti. Ma täitsa kujutan ette sind seal oma ütleme siis juba katkise varuratta najal nukra näoga istumas ja siis ja siis tuleb järsku mööda sihuke buldoniga kaetud vanker, hobune ees ja kolonialistid, kes sõidavad Californiasse kulda otsima. Ja aastal 1870, aga tead mis, paneme vahepeal mussi ja siis Ja siis arutama sel ajal, mis me, millest me järgmisel aastal paneme esimeseks ühe lühikese loo, sellise ameerika triimi natuke American Rimi vaipsil ja Beach Boys ja loo nimi Kallis raadio, kahe kuulaja. Mina Ivasid Linnahalli tagant, et autost ja Kaupo Kikkas siis raadio kahest stuudiost Gonsiori tänavalt. Proovime teile joonistada pilte Utah'i osariigis asuvast kõrbest. Kaupo, sa oled seal USA metsikus läänes rännanud küll ja veel ja, ja igasuguseid nurki avastanud, mis sind ikkagi sinna tõmbas? Nagu ma juba esimeses saateosas ütlesin, et, et tegu on kõige tihedamalt kaitsealadega kaetud territooriumiga Ameerika Ühendriikides, nii et seal on selliseid loodusimesid tõesti igal sammul, et kui ma võib-olla nimetan mõned, siis kõige tuntumatest sinnasamasse alasse, jääb Grand Canyon. Sa joon, rahvuspark, raisk, Hänni on rahvuspark, monument, väli, mis on väga kuulus, mis tegelikult ei ole rahvuspark, Kuladan indiaanlaste Navacha rahva rahvuspark, Mesa Verde, kus on siis vanad kadunud ka indiaanirahvaste nii-öelda linnad või, või sellised koobas, koobas, külad, kapital, viis hartšis ehk siis kaarte, looduslikke võlvkaarte rahvuspark. Nii et tegu on sellise tegelikult sellise territooriumiga, kus rahvusparke ja turiste käib väga-väga-väga palju? Loomulikult oma esimestel reisidel hakkasime järjest. Ma arvan, et kõige tuntumaid kohti etno Grand Canyonisse lihtsalt ikkagi pead ära käima, kuna muidu jääb kripeldama, et kuidas ma seal ei ole käinud, et noh, eks see on sama nagu selle matšupidžuga seal Peruus, et et kuigi nii-öelda selline standardturismi, mitte armastava inimesena ma tahaks need kohati vahele jätta, aga tegelikult jällegi pärast kripeldab, kui sa seal ära jälle käinud, nii et ükskord tuleb seal igal pool ikkagi kindlalt ära käia. Minu arvamus. Ja juba järgmistel kordadel läksin ma nii-öelda natuke sügavamale, ehk siis on näiteks üks selline rahvuspark, mille nimi on kanjon, land jaguneb kolmeks erinevaks territooriumiks. Aelanud in the Sky, ehk siis taevasaar. Nii ilus, ehk siis nõelad ja meis ehk labürint. Ja kui ma seal ära käisin, siis ma sain tegelikult selle maitse suhu, ma nägin juba nii-öelda visuaalselt sedasamast ajunud in the Sky, sealt selle saarekese, selle nii-öelda kanjoni saarekese pealt, et kuidas näeb välja tõeliselt metsik ala, mis on justkui sealsamas käega katsuda, aga kuhu saamine, pääsemine tegelikult on väga keeruline. Ja nii ma juba tollel ajal hakkasin nii-öelda seda hammast sellel teemal teritama siis. Ühel hetkel saatis sõber Tanel Tuuleveski mulle kirja, et vaata üle Colorado plaat, too kulgeb rada, mille nimi on heityogt fail 1400 kilomeetrit pikk matkarada, mis läheb üle siis selle Colorado platoo ja, ja mis on põhimõtteliselt nii-öelda märgistamata rada, kulgeb siis vahepeal üle täiesti suvaliste maastike vahepeal kanjunite põhjas ja vahepeal ta liitub siis nii-öelda mõnede teiste matkaradadega, näiteks selleks, et minna klemm kanjonist läbi ja nii edasi ja nii edasi. Ja see rada on nime saanud Ameerika kirjaniku Edward häbi kõige kuulsama raamatu Mancy fresh gäng, ehk siis võiks öelda mutrivõtme gäng peategelase järgi ja see hakkas neid mõlemaid väga suurelt huvitama ja tegelikult Meie esimene plaan oli sinna juba minna sellele rajale juba minna sellel aastal. Ja, ja me oleme seda nii-öelda nagu vaikselt planeerinud ja ette valmistanud, kuna tegu on väga-väga pika aja väga-väga tõsise matkaga, kõige suuremaks probleemiks on just nimelt, et vee kaasavõtmine ja see aken ajaliselt, millal sinna minna on võimalik, on samuti päris lühikene. Siis see, et meie praegune matk justkui keskenduski sellele, et minna ja vaadata, vaata nüüd neid kohti, kus heidukt fail kulgeb, kuidas ta, kuidas ta seal läheb ja kuidas seda nii-öelda matka siis tulevikuks ette valmistada. Nii et mõnes mõttes oli tegu ka sellise sellise skautimisega selle suure matka jaoks. Ja, ja kolmandaks seesama Edward, häbise kirjanik, kellest, kellest ma hästi lühidalt mainisin, tal on tegelikult üks teine raamat. No loomulikult, kui ma sain teada, et miskis Heidi uks siis on ja nii edasi. Ma tellisin ta raamatut, lugesin läbi. Igaks juhuks pean ütlema, et Mancywenš gäng nagu kirjanduslikult on küll paras saast, aga ta on täielik selline ikooniline nii-öelda noh, täpselt niisugune Vietnami sõjameeleolude ja üldse selline teatava siukse lillelaste kamis aegne raamat, miks see neile osutus nagu hästi oluliseks siis kuidas, kuidas riik nii riigile peaks nii-öelda kodaniku vastupanu osutama vastu seisma ja kuidas ta peaks loodust kaitsma. Ja Eduard häbi oli ise siis nii-öelda tegelikult Reinson, ta oli selline nagu vahetus Reinser, et kui, kui selline madalhooajal nii-öelda õigeid Reinsalu jätkut jätkunud, siis temal läks sinna tollel ajal siis sinna käniunlandi kõige metsikumas Reinsalu punkti, kus ta siis veetis kolm kuud või paar kuud kui seal kedagi teist ei olnud ja nii-öelda valvas siis oma seda ainukest ainukest mehi, teatud punkti kogu mingil tohutu suurel alal tollel ajal loomulikult ei läinud sinna mingeid asfaltteid ja nii edasi, et see oli ikkagi niimoodi, et ta mõnikord ei kohanud nädalate kaupa turiste, mõnikord siis kohtas, kui jälle neid tuli, siis kohtasin kogu aeg ja ja tal on selline raamat nagu Desert solidzeud ehk siis kõrbe üksildus, mis tegelikult on 100 korda suurema, parema kirjandusliku väärtusega raamat, kuidas see kuulus-kuulus, Monkiverents, gäng ja see raamat ei mulle väga suureks inspiratsiooniks, kui romantiliselt ja kaunilt ja niimoodi pastoraalselt seda kõrbe ilu kirjeldab ja kuidas ta muidugi ei tee saladust, et ta paras inimeste vihkaja ja kui valeks ta peab seda Ameerika rahvusparkide süsteemi, kus iga nii-öelda vaatamisväärsuse juurde peaks viima asfalttee ja ta pakub omalt poolt välja, kuidas, kuidas nii-öelda seal peaks olema juba juba siis väga-väga palju aastaid tagasi, pakkus välja, kuidas seal peaks olema jalgrattad ja nii edasi, nii et mõnes mõttes ta oli, kuigi ta oli üsna eks Extremistama vaadetelt teda ka nii-öelda FBI jälitas vahepeal, kuna arvati, et ta plaanib ise mingit terrorirünnakut riigi vastu. Aga ta väga hästi kirjeldas seda, et, et nii-öelda nende, et inimesed peaksid midagi nagu selle nimel tegema, et neid loodusimesid näha ja, ja see oleks nii-öelda nagu aus või võrdne pingutus. Ja et et näiteks jalgratastega või et neid pakkus välja sellise lahenduse, et inimesed kõnnivad, aga nende kõik nende varustus näiteks viiakse neile ette ja, ja samuti siis ratastooli inimesi saaks viia nagunii-öelda eriklausli alusel ja nii edasi, aga et ühesõnaga ta oli tegelikult väga inspireeriv oma ikkagi väga sellisele kõrbele pühendunud eluga. Nii et ühesõnaga need faktorid kõik kokku panna olid siis aluseks selle korra reisi marsruudi ja selle korra selle reisi kujunemisel just selliseks, täpselt nagu ta kujunes. Ma ei mäleta, mis sa küsisid, tegelikult ma nagu poliitik lasin oma jutu ära. Jah ei, ma lihtsalt küsisin jah, et, et kuidas on just sinna maailmanurk või sinna sellesse Utah nurka või siis niisama osariigi järgi ja siis läks pihta lisama, mõelda, juuta Oklahoma, mina ei tea. Heinapallid veerevad ja et et mis seal ikka, aga ütle, kas need, kas sul vanasti on olnud midagi muud ka peale, noh, ma mõtlen, et et kõrbemaastik, midagi seal ju ei kasva, et kas sealt lähevad mingid vanad teed või, või, või kõik need teed, mis ma jälle su insta piltidest mäletan või kujutan ette, mis sa näitasid mulle seda auto sõidab seal mööda neid mingeid kiviseid teid, et need on ikka tehtud nagu selleks, et inimesed saaksid kõrbe ilu minna nautima, et nad ei ole mingit nii ja naa. Ilmselt seal on nüüd need teed, lähme, lähme algusest peale, et vaatame korraks nagu väga kaugele saega tagasi. Et kõige esimesed nii-öelda rändurid käisid seal 9000 aastat tagasi, kes olid mammutikütid ja, ja, ja nendest tegelikult sinna mingeid jälgi jäänud, sest et nad ei, ei asustanud ennast kuidagi sinna põliselt ja, ja nad lihtsalt jälitasid mammuteid ja on teada, on leitud nii-öelda nende tegutsemisjälgi. Ja sellised nagu tõesti nüüd sellised päriselt esimesed sissekolijad olid Bueblo rahvad umbes 2000 aastat tagasi ja kuskilt siis nendest nendest muideks ka hämmastav, kuivõrd see liivakivi ei võimalda asju dateerida ja ei võimalda võtta süsinikuproove nii-öelda nendelt jälgedelt, mida inimesed on sinna jätta. No vot siis tegelikult kogu aeg muutub, istuvad need numbrid mida, mis seda aastanumbrit, millal arvati, et ühed või teised rahvad seal paiknesid, elasid ja ka tihtipeale üsna müstilisel kombel kadusid, et noh, arvatavasti siiski need, need kadumised on alati seotud kliimamuutustega, sest et kõrbes või võib ka väga väike muutus näiteks sademete hulgas tuua kaasa täieliku nii-öelda inimasustuse võimatu eks ole, siis siis tihti need rahvad tulid ja läksid samasugusel müstilisel moel ja, ja kõige huvitavam, mis nad endast maha jätsid on minu jaoks muidugi nende noh, eesti keeles koopakunst inglise keeles öeldakse selle kohta rokkart kivikunst. Ja seda nimetatakse pärier stail. Inglise keeles ma ausalt öelda isegi ei tea, mis täpne selle õige tõlge on ja need on minu meelest kõige majesteetlikumad kõige uhkemad, kõige vingemad, et kunstigaleriid, mis, mis nii-öelda koopakunstist üldse maailmas olemas on ja neid teeritud kuni 4000 aasta taha, aga üldiselt ei tundu väga usutav, et nad ikkagi nii vanad oleksid, kuivõrd isegi selles ei suuda teadlased kokkuleppima, et kas need olid läbirändajad, kes ta koopakunsti sinna hakkasid tegema. Hilisem koopakunst on kindlasti juba seotud nendega, kes seal karjatasid, kes seal kasvatasid midagi, sest et ka see huvitav ongi see, et see kunstistiil see joonistusstiil ei muutu, aga, aga, aga need nii-öelda piltide sisu ühel hetkel muutub rohkem seotuks karja noh, identifitseeritavad seotuks karjakasvatamise või mingit moodi põlluharimisega. Aga, aga alguses kindlasti need vanemad pildid ikkagi olid küttide-korilastena tehtud ja kui kedagi huvitab, siis, siis tõesti noh, ma minu minu jaoks on see absoluutne, võrdväärne kunstielamus, nende tööde vaatamine mõne mõne maalikunstnikud piltide vaatamisega, et kui te guugeldate pärier, stail rokkart, siis te näete neid kõige suuremaid galeriisid nimetataksegi grand kelleri, kus siis on kunagised Väärt metalliotsijad, siis toksisid seal kuskil jälle, otsisid, kas saaks midagi kaevandama hakata ja leidsid siis selle Horši kanjoni ehk hobuseraua kanjoni, millele nad siis sellised niisuguse nime sellele andsid, sealt siis need suured suured pannud kus on tõesti sadade meetrite peal laiali, need erinevad kaljujoonised. Tõmbaks nüüd sealt ajaloost jälle natukene korraks tänapäeva siin ja praegu siis. Aeg soosib rändamist, Rõud tripimist, üksildast äsja ja avarates paikades. Kas sa viitsiksid proovida mind joonistada ühest päevast läbi sellel sellel rännakul? Ja kirjelda kasvõi hommikust peale, et kus ma ärkan, mida hommikust söön, mida enda ümber näen, kuhu edasi liigun, et kuidas nii, ma ei tea. Nii, mis on mu ümber, kui, kui, kui mis ma ise teen, et kuidagi kirjeldada ühte ühte vabalt valitud päeva. Võib-olla kõigepealt võikski jagada päevad täpselt kaheks päevad, kus oli vaja sõita ja päevad, kus me olime kohal ja kus me saime matkata. Et, et selles mõttes need sõidupäevad on ju ka sellise Reutripimise puhul suurepärased ja väga ägedad, sest et sa kulged aeglaselt palju peatusi, vaatad, kontrolliteed, veeretad vahepeal kive eest ära ja nii edasi, et see on samuti suurepärane seiklus ja väga äge reisimine. Aga noh, teatud mõttes kohalolek on nagu veel ägedam, et sa sa tead, et sa, et sa oled oma laagri püsti pannud, et su ümber on, on vägevad matkad nii-öelda, ootamas sind ja selline kõnnumaa ja, ja siis sa lähed ja teed seal paarkümmend kilomeetrit päevas mõnusat matka lõuna ajal pakid oma lõunapakid toidupakki lahti, istud kuskil väga kaunis kohas ja sööd vaikselt ja, ja õhtul sätid ennast siis loojangu õhtu valguseks mõnda nii-öelda veel kaunimasse paika ja ja osadel õhtutel me siis tulimegi tagasi alles lambi valgel täitsa täitsa kottpimedas ja mõnel õhtul siis nii-öelda nautisime seal seda loojangut oma laagripaigas. Rajad, kui nüüd olla seal päris nagu metsikus kandis siis tegelikult radu, kui selliseid ei ole. Aga mis komme seal on, et, et üldiselt tähtsatesse kohtadesse pannakse kivi tornikesi ja noh, on sellised. Esin, jaguneb inimeste arvamus kaheks, et osad inimesed vihkavad ka kividornikesi, nad tahaks matkata ja rännata täiesti nii-öelda metsikult, ilma ilma igasugust vihjateta, aga muidugi ma pean ütlema, et seal kandja näiteks seal enne nimetasin kade mehis, ehk siis labürint näiteks seal ausalt öelda ilma nende kivi tornikest. Ta oleks ikkagi väga lihtne päris kapitaalselt ära eksida, kuna meil oli küll väga korralik näkio kaart üsna suure ja suurendusastmega, aga sellegipoolest on kuivõrd visuaalselt need kanjunitest 90 protsenti lõppevad tupikuga, ehk siis sa ei saa kas üles või sa ei saa alla. Ja seda kaardi pealt ei ole tegelikult ju võimalik näha, kas kuskilt on tehtud mingisugune ronimiskoht või on kuskile kivisse raiutud jala augud või midagi taolist. Ja, ja, ja kui me ei oleks nagu usaldanud nii-öelda neid tornid, kes siis tegelikult oleks matkamine olnud väga palju keerulisem, et siis oleks pidanud kogu aeg olema ikkagi nagu väga suur vee ja toiduvaru kaasas. Et sa lähed võib-olla kümnekilomeetrisele nii-öelda omast Rust tiirule, mis lõpuks osutub, ma ei tea, kolm korda, neli korda pikemaks, et ja, ja ärme unusta ära, et tegu ei ole nii-öelda mööda sirget maantee jalutamisega mingi laudtee peal, et tõesti ikkagi vahepeal tuleb, tuleb noh, ütleme Reinsalu soovitas meil kindlasti ka köie kaasa võtta, aga me muidugi ei võtnud ja, ja noh, sai sai hakkama, aga tuli mõnes kohas ümber minna ja mõnes kohas tuli siis tõesti ronida niimoodi, et ainult tänu sellele, et meil ei olnud matkates suuri seljakotid, et kuna meie laagripaik oli ju nii-öelda kuskil lähedal metsikus paigas, siis me saime nendest kohtadest üles, ütleme suure seljakotiga täisvarustusega läksin ma köiata, väga raske olnud. Aga päevad nägid välja niimoodi, et kuivõrd ma jäin kohe Ameerikasse tulles sellesse varasesse režiimi, et siitpoolt idast läände minnes on see hästi lihtne. Kuna peaaegu alati on mul täpselt sama moodi, et kui Ameerikasse lähen, siis ma kohe ärkan alati ikkagi mingisugune pool viis, viis Eestis ma loomulikult armastan magada, kui vähegi võimalik on, aga ma jäin sellesse režiimi ja nii ma hakkasingi ärkama kogu aeg, kuskil viie paiku tegin hommikul seal uhke pliidi peal teed nühkisin käed soojaks, oled hetkel veel tähttähti täis, mõnel hommikul paistis suur kuu ja nii valge oli, et võisilma ilma lambita mööda seal kõrbes natuke ringi uidata ja siis vaikselt hakkas juba juba päike tõusma, siis ajasin ta üles ja, ja pildistasin, mõnikord läksime matkale. Tavaliselt ikkagi tegime mingi korraliku tõhusa hommikusöögi. Tanel ostis kaasa mägironijad, siis neid nii-öelda selliseid külmkuivatatud, aga tõsiseid toidupakke. Mina sellise nagu sellise hullikesematkajana Ansele Adamsi eeskujus ikka ostsin karbi mune ja, ja grillvorsti ja krõpsu ja sokolaadi, tomatit ja ühesõnaga nagu Talejal, esimene matkamehe nagu variant menüüst, kui me saime nii nagu tema tema variant el ja minul oli siis linnavurle menüü nagu vorstid vorstigrillimise lõhna mõnusalt tõusis juba hommikul ja muna sinna kõrvale jana elu nagu nagu lill. Ja siis, kuni matkapäev siis tavaliselt tegime, olenevalt siis kuidas jaksu oli, olenevalt kuidas, kuidas, mida seal oli, kuni kõige pikema matka tegime vist 30 kilomeetrit, aga üldiselt tegime niimoodi 20 tuuri. Ja kui oli sõidupäev, siis tiksusime mõnusalt, et noh, kuna ka eksju aasta aega oli selline päevad. Päevade ei olnud väga pikad ja samas valgus oli nagu kogu aeg kena, et ütleme, kui on, eks ju, kui me tahaksime kuumal ajal matkata, siis päeva lähvad ikka nii, nii, nii palavaks ja päike on seal see niidile, et keset nagu päeva justkui ei olegi nagu midagi teha. Aga, aga meil oli kogu päev nagu mõnusalt kasutatav ja nii kui meist kumbki tundis, tahaks natuke jalutada, siis tavaliselt jätsime seisma, läksime veidikene jalutasime ja, ja, ja, ja noh, kaardi peal oli ka mõningaid selliseid märksõnu, kus tundus, et võiks midagi põnevat olla, siis läksime, kontrollisime neid. Ja loomulikult nagu ühe iga ja matkaga või reisiga on see, et neid eesmärke oli loomulikult kolme korra jagu rohkem, kui neid teha jõudis. Nii et, et selles suhtes alati ka neid valikuid teha, et kas me nüüd sõidame, lähme siit kiiremini, et jõuda kuskile teise kohta või naudime seda hetke nüüd siin. Ja tavaliselt siis õhtuks, kui me olime looduses, panime veel valges telgi ülesse, siis läksime, tegime veel väikse mingi õhtu loojangu tiiru ja tegime süüa ja kobisema kobisema magama. Ja öösiti, kuna minul oli seal ka üks tööülesanne, noh, miks ma üldse sain selle Ameerika reisi endale lubada, oli see, et mul oli üks öötaevaprojekt, millega ma töötasin siis tihtipeale need ööd jäidki mul nagu lühikeseks, kuna, kuna see õhtul ma tahtsin ära oodata nii-öelda selle Linnutee sabaotsa, mis praegu näha, oli seal ja natukene pildistada ja tegeleda selle teemaga veel. Ja, ja nii ta läks ja kui olid sellised linna vurletamise päevad, mis, mis tegelikult selles mõttes on ka, kuna nagu ma ütlesin, et seal üsna hajusalt, Ta paikneb niukseid väikseid külakesi siis me vaatasimegi, et okei, siit kannatab välja sõita, sõitsime välja. Ma tavaliselt siis, kui levisse jõudsime, panin, vaatasin Buckingust või netist, et kas seal on mingit võõrastemaja, kuhu saaks koha panna. Ja ööbisime seal seal hotellis ja järgmine päev läks jälle samamoodi käima. Et ei midagi nagu sellist ekstreemset ei midagi erilist, aga lihtsalt nagu kogu aeg väga mõnusa äge. Kuule, võtame teise mõttepausi selle kulgemise ette kujutamiseks pane veel mingisugust ja Ameerika American muusikat. Just et veel üks selline minu jaoks hea ameerika pala, kõik need lood ise valisin sellised natuke siuksed, sõidulood ka ja, ja seekord siis pill Vidurs ja ool Picosofju. Kallis raadio kahe kuulaja, aitäh, et oled endiselt saatega reispass, juut, ah? Utah osariigi kõrbemaastikel, Kaupo. Nendest inimtühjadest paikadest oleme nüüd rääkinud, kulgenud jalgsi, autoga roninud, laskunud mida kõike. Aga sa mainisid neid väikelinnu, kus, mis on, mis on üsna remont või, või mis on üsna kauged ja kus elab väga vähe inimesi. Need on minu meelest ka alati sellised hästi, kuidagi romantilised või, või või nagu põnevad huvi pakuvad isegi, isegi kui ta võib-olla lähemal vaatlusel sa mõtled, et see on viimane koht, kus maailmas elada tahaks, aga kirjelda mõnda neist või, või neid, et mis inimesed seal elavad, mis seal toimub? Kas bensukas on? Ma ei tea, kõrtsud lahti. See on huvitav, et sa selle teema praegu üles võtsid mu, just sellel reisil olles tegelikult Tanelile, ütlesin, et et kui mul on mingi kirjutamise töö tulemas mingil hetkel ja mul on võimalik ajaliselt ja rahaliselt, siis ma tegelikult tahaksin elada. Piisab täiesti, ütleme kolmest nädalast mõnes nendest väikestest linnadest, kus me siis kas läbi sõitsime või, või peatusime. Ja ausalt öelda kunagi. Me tegime sinuga nalja, et nimetasime linnad või külad nimetasime nagu siis jagasime ära, et on, on sellised, kus on sellised, kus vaikselt hulluks minna. Et need on ka sellisest kategooriast. Üldiselt nad on, kui me räägime sellistest nagu natuke sellistest suurematest punktidest, siis, siis need on hoopis teistmoodi. Et seal on tavaliselt kokku kogunenud kogu nii-öelda see turismitööstus, ehk siis seal on, seal on erinevad matkafirmad, raftingu, kanu, džiibi, mis iganes suudad ette kujutada, autor selline, eks ole, matkateema pluss siis loomulikult hästi palju hotelle, kus inimesed saavad vahepeal puhata. Ta kõrtsid, turistipoed, nad on endiselt väga väiksed, aga sellegipoolest nad on nagu hoopis teise energiaga. Aga siis on sellised külakesed, mis nii-öelda elavad seal sellist oma elu mida see turismindus nagunii suurelt ei, ei, ei kujunda ja, ja tegu on juuda osariigiga, ehk siis tegu on hormooni osariigiga, et noh, need on siis ikkagi sellised hormooni, asundused, need kõik need külad on tegelikult saanud alguse kunagi puhtalt siis mormooni, pioneeride nii-öelda tegude tagajärgede, eks ole. Et võib-olla näiteks siis kaks sellist läbisõidu, kaks läbisõidu sellises linnas, kes, mis on üks monti tšello ja teine hamba planding kus, kus ma olen eelnevatel kordadel mõlemas peatanud ja mis tegelikult on suure maantee peal, nii et sealt sõidab päris palju autosid läbi. Aga nad on mõlemad sellised veidrad ja, ja natukene nagu sellised, kuidas öelda siuksed tagurpidi meeleoluga kohad. Et väga mulle meeldiks tegelikult seal natuke aega veel, et just nimelt kuidagimoodi mõtestada enda sees lahti mida need inimesed mõtlevad, mida nad teevad? Ja, ja kuidas nende elu seal kulgeb, et kui näiteks lugeda ideedest no siis on hästi ausalt öelda natukene nagu irooniline või naljakas, et nagu see selle plandingu puhul ka, et kuidas siis seal üks mormooni nii-öelda siis linna asutaja seal oma maid naise neiupõlve nime järgi pani linna nime ja, ja kuidas tänasel hetkel nad on nii praktiseerivad ja tublid siis usklikud, et kogu linnas on kuiv seadus ja, ja kõik, kõik selline nagu nagu kogu selline elu käib justkui sellises nagu religioosselt lausa ortodokssed rütmis ja samal ajal siis sa loed, et selle planeeringuga seotud kogu selle ala kõige suurem tohutu kriminaalskandaal, kus siis kogu selle küla nagu suur hulk mehi tegeles nende ajalooliste hauaplatside, ajaloolaste külakohtade rüüstamisega, nii et kuni selleni välja, et oli spetsiaalne eriline, mingi CIA missioon, mille käigus siis vangistati terve terve grupp Meedia osa tegid veel seal enesetapu ja mis kõik, et nagu selline nagu selline sinister on, on, on inglise keeles sõna selline nagu sihukene tume värk, et nagu näiliselt väljapoolt on kõik nagu hästi-hästi selline natuke nagu USA film, eks ju, mõni USA filmi režissööri kuidagi oskama tabada ära nagu selliseid selliseid veidraid allhoovusi ja, ja nendes külakeses kindlasti natukene neid allhoovusi on. Ja noh, eks see, eks see kindlasti sihuke trump kantri, et, et ma arvan, et nad on sellised veendunud vabariiklased ja usuvad kindlasti suures enamuses, et ikka valimised olid suur pettus ja, ja trump, eks olema president ja nii edasi, nii et ütleme see on selline, miks, miks ma seal väga tahaks pikemalt aega veeta, mitte et ma tahaks kuidagi milleski ümber veenda, aga aga just nimelt, et mõista seda, et kuidas kõik need veendumused aastate jooksul kujunevad. Et see on mind Ameerika Ühendriikide puhul juba ammu nagu väga huvitanud, et, et ikkagi leida üles need mingid teatud tagamaad, miks mingi asi just nimelt nii on. Kuule leidmisest saate lõppu jõuamegi täpselt ära mainida, et plaanime roadtripi või sina plaanid, Rõud tripi juunikuus. Ja nimeks panid sellele rännakule ameerika metsik põhjala. Ma saan aru, et seal kahemaastikuautoga ja kaks istekohta on täpselt vaba, et kuskil kuskil seda reisi nii-öelda ametlikult üleval ei ripu, et võime siin ära mainida, kes kellel huvi lähemalt teada saada, praegu vist sellest rohkem rääkida ei jõua, aga võib kirjutada kaupa, et eesti foto poee ja võtab siis juba lähemalt, mis millega tegu. Kuule aitäh Kaupo, selle selle matka eest ja selle eest, et, et olid nõus sellise raadiosilla teel, siis mulle kuulajale seda vahendama kõige lihtsam ei ole, kui Kaupo asemel vaatan hoopis Luigega, tõstsin Linnahalli taga lõikigi vat temporaja Moores. Aitäh, kallis kuulaja, et tegid selle matka meiega kaasa. Tuletan taas kord meelde, kõik reispassirännakud on sinu kõrvades kui kiikad, podcasti programmidesse või raadio kahe kodulehele. Lõpulooks, Kaupo ühesõnaga. Ennija Morikoone Forefiudollars, moor tõeline kauboilugu. Stuudios Kaupo Kikkas Linnahalli taga Ivadžeterkin saade Reispass värske laba. Ja kaudu kohtumiseni järgmisel pühapäeval.
