Tere, Vladislav, Eesti metsaomanikud on sind otsustanud  tubliks ajakirjanikuks tunnistada. Mille eest? Selle eest, et sa viimasel ajal oled korralikult seda  ajakirjanduse võsa harinud. Palun ja tee seda edasi, aitäh. Kiin ehk võsanuga on maa ja metsamehe mõõk. See, et mind igipõlist linnavurlet sümboolselt metsameheks löödi,  on mulle suur au. Loodetavasti aitab see minul ja ka meie saatel osoonil jõuda  läbi sõna ja mõtterägastike lähemale selleni  mis on see päris olemine, see päris päris päris eluni,  mis on ehe nagu metsise mäng. Just praegu on metsise mängu kõrgaeg aasta kõige olulisem  hetk meie metsades elavale kolmele 1000-le metsisele. Kuked hakkavad tegelikult juba veebruari sulaga  mängukohtasid külastama. Ja siis nad veavad tiibadega jutte. Päriselt veel ei mängi, aga võib selliseid jälgi leida. Külastavad vaatavad seda kohta. Ja siis, kui ilm hakkab soojemaks minema,  siis läheb ikka mäng lahti. Kevadine pulmamäng on metsise kukkedele tõsine katsumus. Mäng kestab märtsist maini, kohal ollakse igal varahommikul  ja sellest mängust vabu päev ei anta. Klaarimist jagub, jagub ikka lõpuni välja. Kui on kaks kanget kukke, siis, siis nad jagelevad ikka  lõpuni selle asjaga. Eks seal sedamoodi ongi, et see mängu keskosa on nagu  tugevamate pärast ja servaaladele jäävad  siis nõrgemad ja nooremad. Ja need päris poiskesed või esimese aasta omad,  need siis vaatavad kaugemalt asja pealt. Ja iga kukk siis kaitseb oma territooriumi  ja kes siis kana jaoks tundub kõige atraktiivsem olema,  selle juurde siis minnakse? Et võib juhtuda, et ühel kukel on seal päris palju kanu ja. Teine paneb nagu tühja. Kui nüüd praegu aprillis soojaks läheb, siis on nagu kulminatsioon,  kanad tulevad mängu, kuked on kõige aktiivsemad. Ja selline mäng käib siis mai alguseni, nagu hakkab mets  roheliseks minema. Nii tuleb täielik vaikus. See tähendab, et kanad hakkasid hauduma. Ja mingi nädal, poolteist oleneb ilmast. Kui mets juba ära lehte läheb, siis hakkab kukk uuesti mängima. See on nüüd selle jaoks, et kui kährik või rebane pani mõne  munakurna nahka Siis tulevad kanad mängu tagasi, kuked on vahepeal natuke puhanud. Läheb siis nagu teise ringi peale. Metsise kukkede mänguhüüd koosneb naksutamisest  ja ihumisest. Ihumise ajal laseb kukk adrenaliini keemise auru välja  ja nende sekundite jooksul ei kuule ega näe mängur midagi. Need hetked on mängukülaliste päralt. Suurtest mängudest võib alati leida metsise kukesulgi  kelle on murdnud, kas Ilves? Ilves oskab kuke päris kenasti kätte saada. Või siis teine tegelane, kes metsise mängusid külastab,  on kalju kotkas. Metsise kanast saab jagu ka kanakull. Sarnaselt teistele kanalitele on ka metsiste arvukus  aastakümnetega vähenenud. Mängudest, kus osales kümneid kukkesid, võib tänavaid  kirjandusest lugeda. Selliseid mängusid, kus oleks kaheksa kukke,  on ikka väga veidi jäänud. Ja niisugust mängu, kus oleks rohkem kui 12 Ei oskagi nagu hästi ütelda. Siin Jõgevamaal on keskeltläbi ka üks kuni kolm kukke. Kui on juba neli kuni seitse kukke, siis seda võib lugeda  üpris üpris tugevaks mänguks. Eestis suureneb igal aastal metsade pindala kuid see meie  metsade uhkem kanaline taandub vaikselt. Metsise hääbumise põhjuseks peetakse peamiselt vanade  ja sobivate männimetsade kadumist. Pindala järgi on meil metsa palju. Aga see mets tükib suuremalt ja alt olema võsad  ja noorendikud ja ja metsisele nagu sobimatud alad. Selles metsis loos nimetati ära, et ka linnud võivad minna hulluks. Ja tõesti, hulluks ei lähe üksnes inimene,  vaid ka linnud, loomad ja isegi taimed. See ei sobi eriti hästi kokku kui meie arusaamisega  loodusest kui millestki ülimalt targast ja otstarbekast. Ja kuna me suhtume loodusesse peaaegu religioosse hardusega  siis võrdub tema rumalaks pidamine pühaduse teotusega. Et me loodust ennast ümber teha ei saa, peame kohendama oma  ettekujutust ja vingerdama välja umbes selliste seisukohtadega,  et tohutu suur tarkus saab sündida üksnes veel suuremast  lollusest või et. Nii kõrge värk ei olegi mõistetav inimese aru natukesele. Mul hakkavad sellest suurest mõttepingest ajud üle kuumenema. Andke mulle kohe ja kiiresti vett. Palju vett, suur vett. Me seilame lodjaga Ka Kärevere luhal, mis on kevaditi suurveeaegu Eesti  suuruselt kolmas veekogu. Suviti aga mühab siin kõva hein, mis sellega edasi saab,  seda uurime gi. Käreveres paiknev Emajõe luht on kevadeti möödasõitjaid ikka  paelunud võimsa veteväljaga. Üks asi on piiluda jääminekut kaldalt või autost. Hoopis teine tera on aga kulgeda lodjaga seal,  kus varasemalt asus Kallas. Sest üleujutav jõgi on muutunud järveks,  haarates enda alla umbes tuhatkond hektarit. Kuidas lodjakapten Henri toda alampedja looduskaitsealal  asuvat luhta iseloomustab? No kõigepealt see üleujutus ise, et see on hästi-hästi ilus,  selline. Suur läikiv veteväli ja siis siin on hästi palju linde on igasuguseid,  siin oli vist eile, kui me vaatasime, neli,  neli kotkastenad olid natuke kaugel, et täpselt mäleta,  mis kotka või ei näinud, mis kotkane on. Aga neli kotkas siin tiirles ringi, nii et  nii et, et siin see linnuseltskond on üsna kirev  ja aina kirevamaks läheb. Mida aeg edasi kevade poole, et et siin on,  ma arvan, vaadata ja, ja kuulata päris palju. Kas nad tulevad siia lihtsalt peatuma või teevad siia lähedale,  pesi ka juba? Ma usun, et nii ja naa, et, et, et peaasjalikult on ta ikka  selline toitumiskoht vist niisugustele vee veeeluviisiga lindudele. Ja praegu liigub juba kala ka vaikselt. Kala vist juba vaikselt hakkab liikuma. Suurvee taandudes hakkab samadel kallastel aga vohama  jõeäärsetele iseloomulik lopsakas hein. Kuidas käib alampedjal luhaniitude hooldamine? Käib nii nagu loodus lubab. Nagu praegu neid vaadata, siis on, siis on vist raske uskuda,  et siin et siin üldse niita saab. Aga aus olla siis eelmisel aastal Ema ääres oli  ka üsna suureks probleemiks. Et ei saagi niita, sest suurvesi püsis kaua ja,  ja sügisesed vihmad tulid peale. Aga no siiski on, ütleme nende aastate jooksul,  mis siin 2000.-st aastast alates on niitusid taastatud  esimestel aastatel võib-olla mõnisada hektarit  siis nüüd on tegelikult jõutud selleni, et hooldatavaid  niitusid on on ligi 900 hektarit ja siis veel  taastamisjärgus olevaid niite on 500 hektari kanti. Milleks üldse vajalik on neid hooldada? Ma just paar päeva tagasi ühes ettekandes  ka esitasin intrigeeriva küsimuse, et milleks  ja kellele ja näitasin rohunepi pilti kes on kindlasti väga  oluline ja looduskaitset kohe teavad, et miks on. Miks on vaja neid alasid siin hooldada ja mitte ainult nepi  pärast ja, ja intrigeeriv oli see sellepärast,  et näitasin pilte ja ütlesin, et linnuke on küll tore,  aga vat heina ei söö. Et see teine pool nagu, et, et heina niitmist on ikkagi  alati tehtud, sellepärast et kellelgi on seda vaja,  see läheb loomale söödavaks. Ja noh, looduskaitseühing kakas on praegu selles olukorras,  kus, Kus siin mõnel kuival suvel on läinud heina  ja kasvõi nii kaugele kui, kui aravetesse  ja on ka läinud Tallinna hipodroomile, et neid sööjaid suid  on meil natuke leidunud, aga, aga kaitseala suurt pindala  arvestades on seda alati vähe. Ja siis, ja siis see küsimus, küsimus, kellele peab,  peab leidma mingisuguse teistsuguse lahenduse. Üks võimalikke kohti, kus heina kasutada,  on bioenergeetika. Jaagu sõnul on olemas eelkokkulepe Ilmatsallu rajatava  biogaasijaama arendajatega. Selle kohaselt jõuab luhtade haljasmass biogaasijaama käärititesse. Alampedjal sõiduteede võrgustik sisuliselt puudub. Kas see tähendab, et niitmiseks tuleb minna paadi  ja pikati ka luhale? See oleks küll kauni traditsiooni jätkamine,  et võtaks meeletult aega ja abiks on võetud hoopis traktorid. Tänapäeval jah, käsitsi tööd on vähe. Kui siin on vaja 900 hektarit ära niita,  siis lihtsalt ei ole, ei ole sellist tööjõudu,  nagu need luhad on siin kunagi olnud kõik sellised lahusmaa tükid,  noh, kuhu on käidud, ma ei tea, Palamuselt Elva  ja Kongutani ja kust kõik on siia kohale käidud ja. Seal taamal paistev lahkunud pensa kaarli maja. On ka üks väga oluline punkt selles traditsioonilises  majandamisest pensakaarel oli, oli luhavaht mitmendat põlve  luhavaht mis sellest luhast siis vahtida. Aga no tegelikult tema oli siis mees, kes näita,  näitas kätte kaugelt tulnutele, kus nende heinamaatükk on  see hein tuleb siit koristada väga mitmetest elustiku  rühmadest lähtuvalt. Alates nii taimestikust Kuna laminiidud on sellised alad mi nagu parim näide on  kindlasti niilus, mis mille ääres ainult elu on,  on võimalik, mis kannab viljakaid setteid,  siis alambedial küll vähemal määral on asjad samamoodi,  et need on siin sellised viljakad viljakad mullad ja,  ja lopsakad taimekooslused. Ja noh, seos on enam-vähem selline, et mida lopsakam seda  tegelikult liigivaesemad on, kui me jätame  selle heina siia maha, siis ta läheb järjest liigivaesemaks,  see on sisuliselt sama, mis väetamine. Taimestiku poole pealt samamoodi tekitab probleeme nendele  siin kaitstavatele, hoitavatele, rohuneppidele  ja teistele kurvitselistele, kes ei, kes ei saa oma  toiduobjekte kätte, kui siin on selline kulukiht. Kolmandast küljest tekitab probleeme kaladele,  kes siin Käivad nii Peipsist kui Võrtsjärvest kudemas. Kui siia jääb see heinasöögi lagunema, siis see tekitab siin hapnikupuudust. Ja kaladel ei ole siin siis tingimusi, kus nende noorjärgud  areneda saaks. Kuidas aga niidetud hein õigesse kohta ära vedada? Siinkohal tuleb appi eriti loodussäästlik viis heina  parvetamine jõge mööda allavoolu. Plaanis on jah, siis. Mööda Emajõge heina varretada allavoolu sellepärast,  et, et siin, nende luhtade korrastamise käigus tekib hirmus  palju heina, mida kahjuks ei ole kuskile panna  ja siis tekkiski selline mõte, et, et katsume  siis seda viia kuskile allavoolu, et, et  ehk ehk on mõned talumehed, kes siis oskavad sellega midagi  peale hakata, et, et siin on mõtteid, on erinevaid,  aga noh, esimene asi oleks ikkagi katsuda see kuidagi  võimalikult kasulikult ära realiseerida,  see ei. Kas sel aastal võib siis esimest heinaparvetamist juba oodata? Katsetada on küll plaanis jah, et, et millises mahus  ja kuidas veel täpselt ei tea, aga, aga katse on kindlasti  plaanis ära teha. Heinale minna on veel varavõitu aga me näeme maapinnal juba  rohelist vinet, mille tekitavad pisikesed rohulibled. Märk selle kohta, et varakevad on läbi ja kohe kohe saabumas  või ka juba saabunud fenoloogiline kevad  ehk päris kevad ehk taime kevad. Märke selle kohta on. Et neid mõista, ei pea olema märgiteadlane  ehk semiootik. Mis asi on semiootika, teame me tavaliselt vaid umbkaudu. Sellegipoolest hüppame nüüd semiootikast üle nagu lombist  hopsti ja uurime hoopiski, et mis asi on zoo semiootika. Kuidas loomad ümbritsevat maailma tõlgendavad  ja kuivõrd see erineb meie maailmapildist,  seda käisime uurimas Tartusse rahvusvahelisele  soosemiootikakonverentsile kogunenud teadlastelt. Loomade ütleme, füsioloogia kehaehitus ja sellest tulenevalt  ka maailma taju keskkonnataju on inimesest erinev,  et, et võib-olla ütleme nendes teadustes,  mis inimestega tegelevad humanitaarteadustes see ei ole  nii oluline, aga kui niimoodi kui võrdlevalt vaadata,  siis siis kohe. Taju erinevused erinevate lainepikkuste suhtes,  näiteks nägemismeelel, see kohe muudab seda pilti,  mida loom on suuteline tajuma. Et, et selles mõttes jah, võib öelda, et see on erinev sellest,  kuidas meie maailma tajume. Taju on liigispetsiifiline eri liikidel erinev. Kas see on puhtalt selline füüsiliste aistingute tasandil erinevus,  et mõni mõni loom tunneb paremini lõhna,  mõni kuuleb paremini, mõni näeb paremini  või on loomade ja inimeste vahel nagu midagi veel teistmoodi. Kas mõtlemises näiteks? No no seda kindlasti on, palju on sellest kirjutatud  ja see on ka üks selline noh, ütleme oluline arutluskoht  ka soosemiootikas ja teistel loomadega tegelevatel teadustel. Et kuivõrd meie inimeste mõtlemine on teistsugune just  nimelt seeläbi, et me suudame mõelda keelepõhiselt,  et me suudame kasutada keelt, täpsemalt,  siis süntaksit selleks, et oma mõtlemist organiseerida,  et ma usun, tänaseni suurem konsensus on selles küsimuses,  et niisugust süntaksi põhilist mõtlemist me teistel loomadel  siiski ei leia, et nende mõtlemine võib-olla rohkem on  selliste Ütleme analoogiliste analoogiate põhjal sarnasuste põhjal  äratundmise põhjal Tartut külastanud mainekate välisteadlaste seas oli  ka Jesper Hoffmeier üks tunnustatuim loodussemiootik maailmas. Triviaalne definitsioon ütleb, et semiootika on märgiteadus  aga millega tegeleb siis zoosemiootika? Mõtleval inimesel on haruldane võime kogutud märkidele  tuginedes oma tegevuse tagajärgi ette näha. Kuivõrd aga loomad oma tegevust planeerida oskavad? Loomad ehk pigem rohkem lähtuvat korduvatest olukordadest  ja korduvatest mustritest ja siis sobitumisest  ja kohanemisest nende korduvate mustritega. Seevastu kui inimene rohkem suudab ühesõnaga luua mudeleid,  suudab ette tõesti kavandada oma tegevust  ja seda ka siis Ka kirja panna näiteks, et mida ta siis püüab teha,  et, et siin see vahe on olemas, aga kindlasti nüüd seda öelda,  et, et loomad ei suudaks üldse oma kavatsuses,  siis tulevikuperspektiivi. Et kui vaadata kõige lihtsamal tasemel, kui me vaatame  näiteks mõnda mõnda kiskjat, kes püüab saaki,  siis ta peab ette aimama selle saagi käitumist,  ta peab aimama selle saagiliikumise trajektoori,  mida sa järgmisena teha võib, et, et see ju samuti on mingil  tasandil etteplaneerimine. Ka loomade omavaheline suhtlus on nüansirikkam,  kui ehk arvata võiks. Zoosemiootika õpiku näide räägib jänesest  ning teda varitsevast rebasest. Rebane teab, et jänes jookseb temast kiiremini. Seega on tema ainus lootus saagile võimalikult lähedale hiilida. Pruugib aga jänesel kõrvad püsti tõsta ning see on rebasele märguandeks. Mind on avastatud. Enam pole mõtet joosta. Loomad kasutavad suhtluseks ka tõesti palju selliseid mustreid,  mis neil on ütleme, sündimisest saadik kaasa antud,  mis on bioloogiliselt kinnistunud kuni selleni välja,  et osad suhtlust võimaldavad mustrid on ka kinnistunud kehavormides. Kui te näiteks mõtlete Putukate peale võtame näiteks lepatriinu,  lepatriinul on siis selja peal selline punane värvus mustade täpidega,  mis on hoiatus, värvus, see värvus on seal kogu aeg olemas,  see ei muud muutu elu jooks. Aga ometi tal on ühesõnaga kommunikatiivne väärtus  ja mingis konkreetses ökoloogilises suhtes näiteks,  ühesõnaga väikeste putukaiduliste lindudega. Ta toimib. Evolutsioon toob aga mängu geenid. Kuivõrd siis geenid meid mõjutavad ja kas loomade käitumine  on tõesti kõik geenide poolt ette antud? Geenide mõju ei saa ju ka vaadata väljaspool keskkonda,  milles need geenid avalduvad aspekt, mis võib olla,  huvitab rohkem just nimelt semiootilist vaadet,  aga ka mitmeid bioloogia suundasid on see,  kuidas elusolend ennast selles geenide ja keskkonna  koosmõjus välja arendab mida ta kasutusele võtab,  mida ta, millega sobitab kuidas toimub see,  ütleme kahe sellise alge kokku, kui panemine selles  konkreetses olukorras, kus elus olend peab toimima  ja hakkama saama. Sest kui vaadata geene sellise teatud programmiga,  mis on loomale kaasa antud siis need konkreetsed olud,  kus loom elab, need on iga kord natukene erinevad. Kui me võtame lihtsa näite, näiteks mõtleme ämbliku peale,  kes peab ehitama oma võrgu ristämbliku peale,  siis see koht, konkreetne koht, kuhu ta selle võrgu ehitab,  see on iga kord natukene erinev. Mis tähendab seda, et loom tegelikult ka teatud mõttes  loovalt peab siis kasutama seda teadmist,  mis talle on ütleme, bioloogiliselt kaasa antud. Kas see loovus kuidagi ka loomade suhtlemises väljendub  selles mõttes, et kas nende suhtlemine on puht praktiline või,  või suhtlevad ka nad nii-öelda meelelahutuslikult,  nagu inimesed sageli seda teevad? Ma arvan, et siin on mõlemad küljed olemas selles mõttes,  et suhtlemise puhul kindlasti on oluline see,  et loomad või isendid tuleksid 11 ära, see tähendab seda  suhtlemine peab olema teatud määral stereotüüpe. Need väljendid, mida kasutatakse, peavad olema äratuntavad  just selles tähenduses, nagu nad on mõeldud. Aga samas paljudel juhtudel kindlasti on siin  ka see kreatiivne aspekt juures, eriti nendes väljendustes,  mis kuidagiviisi just nimelt selle Isendi enda olemist peavad esitama me võime mõelda siin  linnulaulu peale kus kindlasti see individuaalne  meisterlikkus on olulisel kohal. Linnulaulu uurimisest räägime lähemalt aga kunagi edaspidi. Sellest nädalast võib saada kõige hoogsam,  kõige tormakam nädal looduse aastaringis. Samas algas täna vaikne nädal kannatuste nädal. Kristuse surmapäeva suure reede kohta üteldakse koguni,  et sellel päeval ei laula linnud ega kasva  ka rohi Pole miski pühaduse teotus. Kui lähete siiski ja vaatate, kuulate, kas laulavad  ja kas kasvab.
