Vanalinna hariduskolleegiumi muusikakooli õpilastest koosnevas orkestris musitseerivad noored vanuses 13 kuni 19 eluaastat. Seekord on orkestri ees dirigent, et Uusberg, kes on meil täna ka stuudios külas tere. Ja koos temaga on tulnud rääkima orkestris mängimisest ja eelseisva kontserdi repertuaarist. Orkestri kontsertmeister Marleen Kristen alasi tere, tere. Sel nädalal on VHK vanalinna hariduskolleegiumi keelpilliorkestrile tulemas kolm kontserti. 25. novembril Viljandi Jaani kirikus, 26. Paide kirikus ja 27. Tallinna Niguliste kirikus, KUS partuvusterg. Kuidas see pakkumine siis juhatada VHK keelpilliorkestrit teieni jõudis, sest orkestrile te olete ju vägagi tuntud heliloojana, aga viste orkestri dirigendina, kui ma ei eksi, ehk esmakordselt? Jah, et olen tänulik Rasmus Puurile selle võimaluse eest, et tegelikult on ju VHK keelpilliorkestri dirigent Rasmus puur, kes on nendega väga head tööd teinud, aga kuna Rasmus õpib siis praegu Sibeliuse akadeemias Rasmusega heliloomingut pool aastat, et siis ta otsis orkestrile selleks pooleks aastaks nagu asendajaid ja minule siis pakkus võimaluse teha novembrikuus üks kontsert ja kuna meil oli kunagi varasemalt ka sellest juttu olnud, et äkki kunagi võiks nii-öelda kätt proovida VHK keelpilliorkestriga, siis tõsi, peab tõdema, et sattus küll mul väga sellisele kiirele ajale see, aga ma ikkagi mõtlesin, et ütleks jah ja tahaks nagu seda kogemust saada, sest nagu ütlesid siis tõesti orkestri ees minu kogemus, et varasemalt on olnud pigem seonduvalt enda loominguga ja vokaal instrumentaalsete teostega, kus ma olen saanud niimoodi mar proovi teha ja siis siis see teos ettekandele viia, aga, aga niimoodi puhtalt orkestriga ühte kava teha ei ole varasemalt olnud võimalust küll jah. Ongi, et ameteid on teil palju, dirigent, helilooja, noorte laulupeo kunstiline juht, et te näete kindlasti oma aega ja tähelepanu väga osavalt ja teadlikult jagama, et kõik tehtud saaks, et kui selekteerib ta, siis lõpuks ole, et mis need tingimused siis peab olema teil tõesti see jah-sõna kätte saada, nagu siis Rasmosburiga sel korral. No kuna mind ikkagi on, on juba pikemat aega tegelikult orkestri dirigeerimine väga huvitanud, ma ikkagi mõlgutanud mõtteid, seda isegi veel õppima minna, kuigi kuigi jah, eks vanus kasvab ka juba ja kas jõuab uuesti veel ülikooli minna, aga, aga praegugi näiteks tule nautis otse Estonia ooperiorkestri proovist, kus Arvo Volmer juhatas Sibeliuse teist sümfooniat, kuna see kontsert on meie kontserdiga samal ajal, mina olen siin Tallinnas neljapäeval ehk siis homme juba kell kuus Estonia kontserdisaalis, siis otsustasin proove külastada, see oli ääretult inspireeriv, nii et et tunnistama, et lihtsalt kuna see orkestri maailm väga inspireerib, siis seetõttu nagu otsustasingi jah öelda ka sellele VHK pakkumisele, et natukene rohkem aimu aimu saada seestpoolt. Aga kuidas te ennast tunnete, kuidas need proovid, kuidas see koostöö on sujunud kõigepealt siis dirigendi poolt ja pärast ma küsin siis ka kontsertmeistri arvamust. Jah, et on olnud, esiteks tahaks öelda, et väga tore kollektiiv on siin minu meelest hästi toredad noored, sellised nagu kuis öelda, särasilmset kaasa töötavad. Ja, ja omavahel paistab neil olevat selline hästi soe keemia. Teisalt on olnud muidugi endalt nõudnud pisut kohanemist just orkestri proovi läbiviimine, et neid proove ei ole olnud, teab mis palju, et ma olen harjunud, pigem ütleme kooriga töötama ja selliste kolmetunniste proovidega ja tavaliselt näiteks kammerkooriga head ööd, vend, teeme umbes üheksa kuni 10 kolmetunnist proovi ühe tunniajase kava ettevalmistamiseks, et siin siis on nagu neli viis pooleteisttunnist proovi, kuigi neil on siis ka need pillirühma proovida, aga et ise dirigendina nagu seda aega on oluliselt vähem ja, ja võib-olla ma tagantjärgi mõtlen, et võib-olla esimestes proovides sai liiga alustatudki oma sellise mustriga, millega ma harjunud olin. Et kooriproovis on seal väga palju aega võtta rahulikult, seal ainult mõni üksik lihvida aga, aga et et olen üritanud ühesõnaga kohaneda natuke teistlaadi mõtlemisega, et mitte nii detailselt võib-olla läheneda, vaid pigem lasteaial rohkem mängida, aga noh, eks siin istub kõrval ma arvan, aus kõrv ja silm võib kommenteerida, kuidas talle Nii Marleen Kristian Alasi VHK orkestrile ongi siis olnud tegelikult väga põnev nii-öelda hooaja algus, nagu Pärt Uusberg siin mainis, et Rasmus puur on valdav osa ajast ikkagi ära. Tean, et teil oli ka väga huvitav projekt siin Reinud Teppijade Villu vihermäe eestvedamisel saite proovida siis kuidas on mängida varajast muusikat kuidas siis nii tartu sbergiga, kuidas see koostöö sujub? Kõigepealt kogu see poolaasta on olnud tõesti väga inspireeriv ja orkestri ees on olnud nii palju uusi inimesi. Et see on ka minu jaoks olnud väga inspireeriv ja rikastav. Ja minu meelest Pärdiga koostöö on olnud ääretult meeldiv, et väga sümpaatset proovid ja, ja tõesti on, iga kord on nii hea meel uuesti orkestri proovi minna. Nii et ma olen väga elevil tulevaste kontserdite pärast. Mitu aastat oled sa olnud nüüd VHK kontsertmeister ja mida sa selle ajaga õppinud oled? Tegelikult olen ma alles selle aasta septembrist. Nii et see aeg on olnud päris lühike, aga seal olnud väga katsumusterohke ja on lisandunud uus, teatud tüüpi vastutus. Aga Mulle väga meeldib see kuidas möödub nii sinu kui ka su klassikaaslaste ka orkestri liikmed jaoks siis see koroonaaeg, see distantsõpe ja, ja kõik see, et muusika on ikkagi mõeldud selleks, et seda koos teha ja kindlasti see on üks selliseid suuremaid rõõme, mida orkestri mäng teile kõigile pakub. Kuidas siis on, et jääd lõpuks oma pilliga kahekesi oled kodus, mängid, kas üldse tuli tahtmist võtta pillikastist välja või või pigem ikka ootasid seda, et saaks seal orkestrisse. Tegelikult oli isegi suurem kihk pill kastist välja võtta ja, ja noh, eks esimene karantiin oligi kõige raskem. Aga siiski me tegime nii-öelda kodust isolatsiooni projekte mis olid kõik väga toredad ja siis seda suurem oli rõõm jälle orkestriga taas koos olla ja musitseerida. Kuidas siis praegu tunne on, et kõik, muidugi töö, Rasmus Puriga, aga ka need külalisdirigendid teised õpetajad, kes siis orkestri ette on sattunud, see kõik kindlasti inspireerib. Kas sa tunned, et tahad oma elu siduda muusikaga, kas ütleme see koroonaaeg Vediga võib-olla kohutas, et kuidas nagu muusikaga ära elada, kuidas hakkama saada või kuidagi see soov isegi suurenes? No minul see muusika peale minemise otsus küpses selle koroona ajal valmis, et mina kindlasti tahan sind oma elu muusikaga ja ma väga ootan, mis, mis nüüd edasi saama hakkab. Aga räägime nüüd siis nendest kontsertidest lähemalt, mida saab kuulda ja, ja miks just need heliloojad, miks just need teosed said välja valitud? Jah, et kui Rasmus mul augustikuus helistas ja sai, sai jah öeldud siis kohe asusingi mõtlema kava peale teadsin, et ka novembrikuu selline hingedeaeg ja et, et minu puhul alati on endale oluline, et sellel kaval oleks mingisugune põhjendatud loogiline tervik, et alguses võib-olla oli neid heliloojaid mõttes isegi rohkem, aga, aga lõpuks siis taandusse kava üsna minimalistliku ks, et kuna ma ise olen ka helilooja, et siis tundus võib-olla tore ja huvitav jagada noortega, siis nagu oma teoseid kahte tsüklit, üks juba üsna ammu kirjutatud tsükkel meeleolud lapsepõlvest ja siis üx tellimusena klaaspärlimäng sümfonietta kirjutatud Eestimaa taevastes kumab ja siis nende tsüklite vahel kõlavad siis sellised Arvo Pärdi igavikulised väljad, ma ütleks niimoodi, et ja mis on ühtlasi teosed, mida ma ise väga palju selles vanuses, kus enamik orkestrantide on, kuulasin stiinalente summa ja kantus Benjamin Britteni mälestuseks, et. Ja siis kontserdi lõpetuseks hoopiski üks Edward kriigi teos, nii et mul on jah, endal selle kontserdiga selline mõneti isegi selline isiklik lugu jutustada, aga ma mõtlesin, et las jääda samas võimalus kuulajal kuulata oma isiklikku lugu seonduvalt nende paladega, nii et ma seda isiklikku lugu võib-olla ei hakkagi siia jutustama, aga, aga et ma mingi, ühesõnaga, kui ma avastasin enda jaoks selle sellise isikliku aspekti, siis mulle tundus, et. Ma võiks nüüd selline olla. Marleen, mis on need rõõmud, Need, raskused nende teoste ettevalmistamisel nende heliloojate teoseid mängides? No näiteks Arvo Pärdi teoste puhul tegelikult tekst ei ole ju väga raske, aga kõige keerukam osa on selle muusika mõtestamine, et mõelda just selle peale, et et muusika ei ole mitte seal nootides kirjas, vaid kahe noodi vahel olev aeg, et kuidas seda siis enda jaoks nii-öelda lahti mõtestada ja ja kuidas seda interpreteerida, nii et ma saaksin ka kuulajale nagu selle üle kantud. Ja muidugi Pärt, Uusbergi muusika, see on väga hea võimalus olnud töötada dirigendiga, kelle enda teoseid me esitame, et väga huvitav on kuulata nende teoste tagamaid ja, ja sellega nii-öelda selle protsessi käigus siis on olnud palju lihtsam esitada neid teoseid. Pärt Uusberg, milliseks kujuneb aasta lõpp ja millised plaanid on, ütleme veel hooajal, mis jätkab järgmisel aastal? No aasta lõpp on kujunenud ootamatult tihedaks jah, et peab tunnistama, praegu eks ma olengi sellises topeltrollis juba ju aastaid, et helilooja ja dirigent või dirigent ja helilooja, et kumba pidi vahepeal on üks tihelda peal, te teine all, et praegu peab tunnistama küll, et on siis natuke kirjutamine kahjuks soiku jäänud, et on niisugune aktiivne dirigendi perioodist vehaka kava ja siis kohe järgmisest nädalast algavad tegelikult proovid Eesti filharmoonia kammerkooriga. Kuna ma osalesin siin paar aastat tagasi Eesti noorte koorijuhtide konkursil ja õnnestus pälvida Fila eripreemia, et siis mille preemiaks siis oligi teha nendega kava, et siis nüüd on aeg kätte jõudnud see kava ellu viia, nii et ootab ees proovitsükkel ja neli kontserti Eesti filharmoonia kammer kooriga ja, ja ühtlasi ka oma kammerkooriga. Head ööd, vend on enda sünnipäeval 16. detsembril plaanis tuua esiettekandele üks, üks oma teos nimega jõululugu. Selline pooletunnine kristlik jõululugu luuka angeeliumist, tekstid, mida jõuluõhtul loetakse, aga on põimitud sinna ka eesti luule Visnapuu, Underi äär, Stenno, et selline eestimaine jõululugu Kõik muusikud, keda ma ikkagi tean, kibelevad lavale ja neid, kellel võib-olla aasta lõpp tuleb väga rahulik, neid on vist väga vähe. See aeg on olnud selline natuke segadust külvab ja, ja me ei, me ei tea täpselt, kuidas orienteeruda isegi kõikide nende reeglitega ja kogu selles virvarris, kus me praegu oleme. Aga sellest hoolimata. Me peame ammutama kuskilt inspiratsiooni, jõudu, mulle väga meeldib seda valgust, et kus me saame seda eriti praegu, sellisel pimedal ajal seda helgust oma ellu, et lõpetuseks küsingi teilt mõlemalt. Kust te seda praegu saate, kust te ammutate seda valgust? No mina ütleksin, et muusikast, et et ma ütlen, et ma just tulin siia praegu sealt rahvusooper Estonia orkestri proovist ja no lihtsalt täitsa uskumatu, et kui ilus, On lihtsalt klassikalise muusikamaailm Sibeliuse teine sümfoonia, no lihtsalt selline tunne, et see on küll natuke selline ülekasutatud võib-olla väljend see kvaliteetaeg, aga, aga ta on igal juhul isegi kui ma lihtsalt olen kuulajana, selles proovis taoline nähtus nagu sümfooniaorkester, taoline helilooja nagu siberis, et olla nende kõlade sees, et see annab juba lihtsalt nii palju sellist vaimset jõudu ja, ja samas ütleme ka praegu endal need VHK orkestriga proovid või, või siis ootan põnevusega seda filharmoonia kammerkoorikava, nii et minu jaoks lihtsalt jah, puht isiklikul tasandil muusika ise ongi see, mis mulle annab alati valgust, lootust, jõudu. Mina olen enda jaoks hiljuti avastanud pärast seda septembrikuist vanamuusikakava just baroki ja väga palju inspiratsiooni toovad minuni praegu näiteks kambateosed ja, ja kui ma kuulan erinevaid vanamuusika heliloojad nagu Vivaldi Corelli, et siis kogu see nende muusika ja see, mis nad on sinna kirjutanud, et see on lihtsalt vapustav minu jaoks. Et seda on väga suur rõõm kuulda, sest ma küsisin Villu vihermäelt, kui ta siin stuudios käis sellest rääkimas, et kas see on ka võib-olla nüüd neid muusikuid, kes ongi äkki nende barokiusku läinud pärast ta projekte, ta ütles, et ta väga loodab. Nii et kui ta kuulab, seda, siis kindlasti rõõmustab. Nii on läinud. Aga siis, 25. novembril Viljandi Jaani kirikus, 26. novembril Paide kirikus, kus ja 27. novembril Tallinna Niguliste kirikus VHK orkester Pärt Uusbergi juhatusel, aitäh, et tulite stuudiosse kauneid kontserte ja ilusat pühadeaega. Aitäh.
