Viimasel kümnekonnal aastal võib Eestis märgata poolvääriskivide populaarsuse järsku kasvu kuid sellel huvil puudub vanemas pärimuses võrdlusmoment, kuna traditsioonilises külaühiskonnas sellised kivid naljalt inimese kätte ei sattunud ja seega pole andmeid ka nende au sees pidamisest. Kuid laiemalt võttes on kividele siinmail omistatud erilist tähendust ja omadusi siiski juba ammu. Näiteks olid mõningate pärimustekstide järgi kivid kunagi pehmed. Samuti oskasid need ujuda ja võisid ka rääkida. Ühe uskumuse järgi jäi piiblis kirjeldatud Moosese käsulaudadelt veel osa kirju järele ehk siis neid, mis tema kivitahvlitele ära ei mahtunud. Ja nende kirjade katkendeid võivad leida ka eestimaa kividelt. Matthias Johann Eisen kirjeldab oma usundi käsitluses kividar kes katsuvad neid kirju kividelt lugeda ja nende järgi inimeste saatust ennustada. Üks salapärasemaid kive on pärimuses piksekivi. Paljudes kultuurides on välgunooli kujutatud materiaalsete objektidena. Näiteks on arvatud, et slaavi äikesejumala Pirkuni käes on kivi, millest lendab äikese ajal tulesädemeid kivi kildegi, mis jõuavad maa peale. Seetõttu olevat võimalik piksekivi leida näiteks puude alt, millesse on välk sisse löönud soome pärimuses nimetatud piksekivi jumal Uku nooleks ka eesti pärimuses räägitaksegi isikustatud piksest, kellel on kivist nool, millega ta siis löödia purustab. Kui mõnel inimesel õnnestub see nool enda kätte saada siis on ta seda kandes kaitstud püssikuuli ja pikselöögi eest. Samuti on tema maja selle eest kaitstud, kui ta seda oma kodus hoiab. Kohati on Põhjamaades ja Baltimaades piksi kivideks nimetatud tulelöömisel kasutatud kivisid ehk siis rohkem kui ühte tüüpi erilisi kive. Küll aga kinnitatakse pärimustekstides üsna üheselt, et miks see kivi peeti pühaks. Seda võis kasutada kaitsemaagilise esimena näiteks kurja silma vastu või lendva vastu. Ja sellega sai arstid ja kõiksuguhaigusi. Et selline uskumus on tuntud ka mitmel pool mujal Euroopas. Näiteks, kuid karja välja lasti oli soovitav piksekiviga ümber karja käia et kariloomadele eakaks nõidus peale ja et ka hunt neid murdma ei tuleks. Arhiivitekstide hulgas on kogemuslugusid inimestelt, kes on enda sõnul piksekivi ise näinud ja kasutanud. Näiteks üks selline kogemus kirjeldus on ka järgmine. Kõigepealt siis selgitatakse, et kuidas see pikne üldse maasisse saab. Piksenool puu puruks, ise läheb maa sisse. Siis jutustaja ütleb, mina olen näinud piksekivi. Kui olin laps, siis ühel vanaeidel oli kaks piksekivi nagu noore kanamunad. Kui loomal oli rabanduse haigus, kraabiti sealt küljelt anti loomale sisse oli selline mustjashall. Maa seest oli saadud näitajad mitmel kohal põllu peal olema, aga inimene ei tunne neid ära. Seitsme aasta pärast tuleb ta väljamaa seest pea meeles aeg, kui pikne lööb seitsme aasta pärast mine vaatama ja siis on ta väljas. Teise erilise maagilise kivina väärib kirjeldamist kaarnakivi. Sellel on piksekiviga isegi mõningaid sarnasusi, näiteks rõhutatakse mõlema puhul nende ravivõimet. Kui muidu peeti ronka pigem õnnetuste surma kuulutavaks linnuks, olgu jätka targaks siis temalt üle kavandatud kaarnakivis arvati peituvat eriline. Kaitsevägi. Kirjelduste järgi oli kaarnakivisile ja must kivi, mida on võimalik hankida tema pesast. Kaarnad omakorda pidavat tooma neid kas Palestiinast, Jordani jõelt või kuskilt mere äärest. Mõne teksti järgi toob ronk omale niinimetatud ohukiviga Soomest. Ja siis on kirjeldused selle kohta, et kuidas siis see kivi sealt kätte saada. Et kõigepealt peab inimene salaja ronga munad ära keetma, siis pessa tagasi viima. Ja seejärel hakkavad ronk nii-öelda ristima selle kaarnakiviga oma mune. Et need uuesti tooreks muutuksid. Inimene, kes endale kaarnakivi tahab, tead siis selle kiiresti sealt pesast ära tooma, sest muidu Vi pronksile jälle Palestiinasse tagasi. Teiste pärimusteadete järgi aga kasutab Kaarel Kivi juba koorunud poegade ristimiseks. Pärimustekstis märgitakse, et see inimene, kes kaarnakivi on, omadusse saab pälvib erilise tarkuse, näiteks hakata linnukeelt oskama. Või siis on üleüldse elus õnnelik. Samuti pidavat kaarnakivi aitama kohtus võitu saavutada ja kõik suletud uksed avada. Ja nendest motiividest on osad siis ka mujal Euroopas tuntud. Ajaloolased ja pärimuseuurijad on teinud ka oletusi, et mis kivi see siis oli, mida piksekiviks võidi pidada. Näiteks on pakutud, et see võis olla Telemeniit ehk teatav välja surnud peajalgse eluka koonusekujuline kivistis. Aga on arvata, et see võiski olla mingisuguste muude fossiilide jäänus. Samuti on siis arvamused need piklikud, sellised kiviesemed võisid olla kiviaegsed tööriistad. Kui aga teha üldistusi pärimuse pinnalt, siis igasugused raskesti kättesaadavad mütoloogilised võluesemed, millega saab ühe hetkega tervise ja heaolu probleeme lahendada on tuntud väga paljudes kultuurides. Ja soov sellist eset omada ei ole ka tänapäeva Eestis ilmselgelt kuhugi kadunud. Kuigi ühiskond on justkui ilmaliku maksja ratsionaalsemaks muutunud. Ja üks selle soovi väljundeid ongi ehk siis siin nüüdseks levinud poolvääriskividelembus.
