Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere, raadio kahes alustab puust ja punaseks igapäevane teadusuudiste rubriik ning sel nädalal oleme kõik uudised leidnud üles, mis puudutavad meditsiini ja tervisevaldkonda ja siis tõesti välja noppinud seal kõige põnevamad, mida teieni tuua. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin neid lahti selgitamas Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort. Ja täna räägimegi geenidest räägime sellest, kuidas geenid liiguvad. Me kõik teame, oleme kooli bioloogia tunnis õppinud, et haavama geenid oma vanematelt, ehk siis need päranduvad põlvest põlve. Aga see pole mitte sugugi ainus viis, kuidas geenid meie organismide vahel liikuda võivad ja, ja alustamegi Kairi, sellest, et me natukene avame sellist asja nagu, nagu horisontaalne geenitriiv ongi selline mõiste. Mida see endast kujutab. Horisontaalne geeniülekanne on selline protsess, nagu see sõna horisontaalne ütleb, et see ei ole ülevalt alla vanemalt siis lapsele järglasele, vaid see on näiteks minult sinule Härkad. Ja me teame, et bakterid suudavad teha sellist asja. Ja kuidas see siis toimub, on üks bakter, kes on oma keskkonnas ja näiteks keskkonnas oma nii-öelda tunnetab enda ümber teisi surnud baktereid, kus on välja tulnud Nende pärilikkusainet ja ta suudab haarata teatud selliste jätkede abil need suvalised DNA tükid keskkonnast ja oma raku viia. No see on üks horisontaalseks geeniülekandeviis, aga neil on võime ka nii-öelda ulatada käsi teisele ja lihtsalt võtta neilt geenikoopia. Ja bakterite puhul on seda uuritud palju ja sellel põhjusel on näiteks ka väga oluline antibiootikumi kuuri lõpetamine, sest antibiootikumiresistentsus, geenid võivad niimoodi levida. Ja Me õpetame seda praegu rutiinselt ülikoolis kõikidele tudengitele ja räägime, et jah, bakterimaailmas selline asi on võimalik. Aga eukarootidega selliseid näiteid eriti ei tea. Kuid see artikkel, mis avaldati siis ajakirjas Maiga elasi, uuris viiruseid ja eukari, oota, mis tähendab siis päris loomseid organisme, et vaadata, et ehk on ka minevikus toimunud selliseid horisontaalse geenisiirdesündmusi, mis on praegusel Meie genoomis tuvastatavad. Ehk siis protsess nagunii lihtne ei ole, et ma lihtsalt nii-öelda võtan ja annan või või, või, või saan vastu ja siis muudan enda enda genoomi, eks sul peab olema kuidagi võimekusse saadud geen enda sisse kirjutada. Ja see võimekus on nii-öelda see, mida nende bakterid ja viirused valdavad ja mida mida sellised nii-öelda inimesed, loomad, taimed, kus nagunii kergesti ei käi, kui nad vajavad ikkagi selleks samamoodi vist viirust abi. Just nimelt ja sellepärast uuritigi selles konkreetses töös seda, et kas me näeme viiruste genoomis näiteks eukariootidel nagu inimene või siis mõni väikene vetikas geenide jälgi või et kas mõni viirus on unustanud maha mõnema geeni meie genoomi. Ja, ja leiti, et nagu ma aru saan, päris palju ja üllatavalt palju ja eriti siis vetikate mikrovetikate seas me näeme, teatud suured DNA viirused on, on tohutult palju võtnud geene, nende genoomist ja siis on jätnud ka maha enda geneetilist materjali Nende genoomid. Ning seda peab arvestama tulevikus ka, kuidas me, kui me, kuidas me interpreteerimine siis evolutsiooni, et see kindlasti on mõjutanud nende üherakulised, vetikad, revolutsioone ja ka natukene keerulisemate eukariootide evolutsioon näib olevat viirustest mõjutatud. No see vist ei ole tegelikult uudiseid ka inimese genoomis seal niimoodi moodi kümmekond protsenti umbes niimoodi geneetilisest materjalist on tagasiviidav viirustele ehk siis kunagi inimajaloos oleme onud nakatunud viirustega on toimunud nii-öelda geenide vahetamine, ütleme, näppamine viirustelt, viirused ise on ennast nii-öelda meie genoomi sisse kirjutanud ja siis nagu nagu jäänudki sinna mingil moel. Ja suur osa sellest on siis nagu öelda, kasutu, aga ei avalda nagu väga olulist mõju. Aga samas mõned lõigud paistavad olevat nii-öelda selle, meie evolutsiooni ikkagi päris oluliselt mõjutanud andmeil mingid omadused, milleta me praegu ei oleks sellised, nagu me oleme. Nüüd kui me räägime sellest nii-öelda teatud organismide genoomi suures näpp, taimed ja nii edasi, siis seal tõepoolest on viiruste jälgi näha. Aga teine asi on, kui me räägime täiesti töötavast geenist. Et see on selle artikli panus meie teadmistesse. Et me näeme neid geene tõepoolest, ka kasutatakse erinevates organismides erineval moel. Ja viirustes nii-öelda on kaks korda sagedasem see, et nad Anneukariootidelt mõne geeni laenanud, kui, vastupidi ja nagu sa viitasid, evolutsioon tegelikult ju elabki selle najal, et leida või noh, natukene muundada geene või ei saada midagi uut ja, ja organismi siis saab selle läbi uusi omadusi või ehk siis tavapäraselt muudatused toimuvad siis loomupäraste Motatsioonidega. Aga nüüd me näeme seda mehhanismi, et selle abil on võimalik saada niimoodi terveid lõike genoomist võib isegi täiesti töötavaid geene, mis siis nii-öelda hops tulevad sulle ja võivad andagi täitsa uusi omadusi. Kest, no selge on see väga keerulised pikad eukariaatide geenid ei saa avalduda viirustesse, aga teatud molekulaarsete mehhanismide puudumise tõttu. Aga viirus teatavasti nii-öelda avaldub ainult eukarioodis, eks ole, nii et me ei räägi, et viirus kasutab iseenda elutegevuseks väljaspool eukari ja neid geene ei, ta kasutab neid siis, kui ta tuleb, nakatab taas organismi ja siis selles organismis Euceriates organismis avaldub see geen, mis on nii-öelda loomupärane ja viirus ilmselt on kasutanud seda ära selleks, et paremini nakatada seda konkreetset organismi. Nagu ma aru saan, siis see uuring ise oli selle poolest eriline, et on nagu tõesti tohutu töö on selle taga, et võrrelda kümnete sadade tuhandete organismide genoomi omavahel ja leida nii-öelda need need jäljed, kus siis et geenid on niimoodi ühelt teisele liikunud. Ja tegu oli äärmiselt mahuka uuringuga. Esimeseks tingimuseks, et see uuring üldse võimalik oleks, on see, et meil peavad olema organismide genoomid sekveneeritud ehk nende järjestus peab olema teada nukleotiidi kaupa. Ja seda 20 aastat tagasi ei oleks saanud teha. Me räägime tuhandetest genoomidest, mille pealt ennustati valgujärjestused, Neil Valka Sis erinevates organismidest võrreldi sarnasuse alusel ja siis selle järgi leiti kätte need piirkonnad millele anti siis tõenäosus koor, et nad on pärit kusagilt mujalt. Ei ole veel selline huvitav pilt sellesse, kuidas erinevad organismid on, on kujunenud ja me näeme, et seal sellist nii-öelda ütleme seal risttolmlemiseks võisite horisontaalne geeniülekanne, nagu see ametlik termin on, et seda on seal tõesti päris palju olnud. Tänu viirustele sein oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Kairi Koort. Täname teid kuulamast ning jätkame sarnastel teemadel ka juba homme kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
