Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere alustab puust ja punaseks teadusuudiste rubriik sel nädalal meditsiini ja tervise teemadel. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos Siim geeniteadlane Kairi Koort. Ja täna räägime Ühest terviseprobleemist, mis on maailmas aina hoogu kogumas ja suuremat muret tekitamas, ehk siis suhkurtõbi diabeet ja võib-olla uued lootuskiired sellega toimetulekuks. Kairi, see diabeet on tõepoolest aina rohkem murettekitav, eks ole. Diabeet on väga tõsine ja see on ka krooniline haigus. Ja teatavasti 230 miljonit inimest maailmas kannatab diabeedi all 25 miljonit inimest Euroopas ja Eestis on nii esimest kui teist tüüpi diabeedi all kannatajaid diagnoositud 70000 kuid arvatakse, et umbes samapalju veel kõnnib ilmad diagnoosimata meie seas ringi ja kannatab sümptomite all kuid ei ole arsti juurde jõudnud. Ja selle tõve keskmes on üks selline molekul, nagu insuliin ühend, mille nii-öelda eraldamisest möödus möödunud aastal 100 aastat ja, ja mida senimaani on siis üsna edukalt kasutanud siis diabeedi kontrolli all hoidmiseks ja insuliin, tuletame siis meelde, on, on see ühend, mis kontrollib meie veres suhkrusisaldust, eks ole. Ta tegelikult kontrollib lipo, lüüsid rasvade lagundamiseks, et kui me sööme, siis satuvad vereringesse erinevates energiarikkad, rasvad ja glükoos. Ja siis insuliin omab võimet need erinevad energiaallikad siis suunata, kas kasutusse? Lähme, jookseme, natukene, kasutatakse ära ja kui me selle asemel diivani peal istume, siis suunat, insuliin, need rasvkoe tekkesse, nii et need siis säilitatakse hilisemaks kasutamiseks ja need inimesed, kellel on tekkinud siis diabeet, siis nendel on see protsess kuidagi viltu läinud. Just nendel inimestel, kes diabeedi all kannatavad, võib esineda siis insuliiniresistentsus, kus glükoosi verest tõhusalt ei eemaldata ja ka kõrgem lipo lüüs suurendab rasvhapete taset. Ja seepeale siis rasva, et kiirendavad seda glükoosi tootmist maksas, suurendades seda glükoosi taset veelgi. Et selline kinnine ring ja kõik see glükoos ujutab üle terve meie organismi ja rasvhapped kogunevad erinevatesse elunditesse. See sissejuhatus selle insuliini ümber on olnud tarvilik selleks Tihuda siis see koos uudiseni, mis ütleb, et, et insuliin ei olegi tegelikult ainus molekul kui meie organismis, millel need võimed on olemas, mida sa just kirjeldasid, eks ole nende energiarikaste ühendite lagundamine ja suunamine sinna-tänna vaid vaid nüüd, äsja, siis teadlased avastasid veel ühe sarnase ühendi ja see ühend tõepoolest on avastatud. Ning uuring avaldati selle aasta alguses ajakirjas selmet hädalist ning avastati, et hormoonil juba enne teada hormoonil imega FG F1 on üks lisafunktsioon. Lisaks teadaolevale ja näib, et see hormoon suudab vere glükoosisisaldust reguleerida pärssides rasvade lagunemist, seda lippolüüsi. Ja miks on see oluline, vajalik teadmine on see, et ta, nagu ma aru saan, siis ta nagu toimib natukene teistsugusel moel kui see, kus insuliin, ehk siis nad tegelevad sama ülesandega ka nii-öelda teiste tööriistadega. Kes nimelt, et kui me mõtleme nüüd sellele, kuidas diabeediga haigeid ravitakse, siis neile antakse insuliini juurde. Aga kui on tekkinud insuliiniresistentsus, siis ei ole sellest palju abi ning peab leidma teisi viise, kuidas siis inimesi aidata. Ja insuliin pärsib seda lipo lüüsi ühe teatud molekulaarse raja kaudu. Nüüd seal selle raja käivitumisel toimub signaali ülekanne ja toimivad lisa, erinevad ensüümid. Aga nüüd selle SPF ühe puhul tuli välja, et sedasama signaali ülekanderada ei kasuta, kasutatakse hoopis paralleelselt alternatiivset rada. Ja see annab nüüd väga palju lootust diabeetikutele, kellel on insuliiniresistentsus, sellepärast, et et kui on erinev signaali ülekanne, siis On jääb lootust, et kui üks rada ei tööta, saab kasutada teist. Nii et ehk on võimalik seda FG F1 mõjutatud rada siis kasutada mingisuguste uute ravimite väljatöötamisel? Esialgu nagu on seda katsetatud ikkagi peamiselt hiirte peal on nagu näidatud, et seal ta nagu toimib sellel soovitud eesmärgil. Aga nagu ikkagi lootus on suuresti sellele, et et tõesti suudame selle põhjal teha valmis ka inimestele uued ravimid. Ilmselt too homme ega järgmisel aastal, aga, aga ma eeldan, et arvestades seda probleemi suurust, siis päris aktiivne töö selle nimel käib. Ja seda kindlasti, et selliseid uuringud tavaliselt alustatakse kysis kõigepealt laboratoorsete uuringutega, siis uuritakse mingisugust inimesele lähedast väiksemat organismi, milleks andistki hiired ja alles seejärel minnakse siis inimkatsete kallale. Nii et jätkem meelde insuliini kõrval selline ühend nagu SG üks, loodetavasti võib-olla tuleb talle ka mõnigi selline suupärasem nimi varsti külge. Aga tõesti, lootus suhkruhaigetele siin peitub. Sein oligi tänaseks ka selleks nädalaks puust ja punaseks. Täname teid kuulamast. Stuudios olid sel nädalal meditsiini ja terviseuudiseid teieni toomas saatejuht Arko Olesk ja Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort. Järgmisel nädalal puust ja punaseks naaseb siis juba teistel teemadel. Püsige meiega, kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
