Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on igapäevane teadusuudiste rubriik. Kust me võtame viimastel nädalatel põnevaid uudiseid ja siis toome teieni, teeme puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning selle nädala uudised on meil kõik seotud meditsiini ja tervisega ning olen appi palunud neid teemasid lahti rääkima. Tallinna Ülikooli geeniteadlase Kairi koordi, tere. Tere kõigile. Meie esimene uudis, mida siis täna põhjalikumalt vaatame viib meid puukide juurde, et iseenesest praegu aknast välja vaadates meil valitseb talv, lumi on katnud maa ja me eeldame ja teame, et need puugid on kõik seal kusagil peidus ja me saame täitsa rahulikult looduses ringi käia, kartmata siis neid puuke, kes siis teadupoolest võivad endas kanda kõiksugu pahasid haigusetekitajaid, eks ole, me võime neist saada entsefaliidi. Me võime saada borrelioosi ja sellega nimekiri kaugeltki ei ei piirdu. Ja selles osas seemnest. Me räägime, on üsna halb uudis, ehk siis tuleb välja, et talv ei ole sugugi puukidele nagunii paha aeg, kuidas siis nii Kairilt. See on seotud siis sellega, et puugid on tavaliselt aktiivsed siis, kui temperatuur on kõrgem kui viis kraadi. Kuid teatavasti talvel võib mõnikord temperatuur kõikuda ka meie piirkonnas nii-öelda üsna kõrgele talve kohta. Ja siis selle käesoleva uuringu viisid läbi Ameerika teadlased, kes uurisid meie võsa ja laanepuugi sugulasi Ameerikas, kes On ka haiguskandjad ja nemad vaatasid borrelioosi tekitajat ja seda Willises nii-öelda geograafilises piirkonnas. Seda puuki, selle borrelioosi tekitajaga pooki on nüüd viimastena aegadel leitud, kuidas geograafiline areaal on muutunud ja siis ka seda, et kuidas erineva temperatuuri juures nakatunud puugid ja nakkuskandjad ta puugid ellu jäävad. Eks ole. Haigestumine borrelioosi on kogu maailmas viimasel paaril aastakümnel oluliselt kasvanud ja üks põhjus arvataksegi olevat see, et talved on läinud soojemaks kliimamuutustele käigus. Puugid on nagu rohkem pikemalt, aktiivsemalt aga, aga põnev. Selle tänase uudise juures on just see, et küsimus pole võib-olla ainult nii-öelda selles välistanud ratturi soojenemises vaid tegelikult kaasborrelioosibakter ise. Võib vist nii öelda, et annab puugile supervõimed talvel. Niimoodi see näib olevat nende uuringu kohaselt, et kui nad tegid sellise katse, kus nad kogusid kätt keskkonnast ja viisid nad sellisesse tehiskeskkond ja milleks oli siis väikesed viaalikesed, kus puugid talvitusid siis kas külmumistemperatuuri juures või kolme kraadi juures või siis muutuva temperatuuri juures mis on siis iseloomulik sellisele kliimamuutuste, maailma olukorrale? Nad nägid, et need nakatunud puugid olid elujõulisemad. Nimelt kui tavaliselt elas nii-öelda selle tehisliku talve üle 50 protsenti puukidest, siis kui see Puukoli haiguskandjaga siis nakatunud, siis tema elas suurema tõenäosusega talvel nimelt 67 protsenti nendest puukidest jäi ellu niimoodi, et see on ikkagi märgatav vahel mis tähendab, et sellised puugid kliimamuutuste olukorras, kus temperatuur kõigub ja vahepeal on soe ärkavad tihedamini talvel üles ja üritavad leida sellist peremeesorganismi, keda nakatada või kelle seljas ronida ja näiteks kodulooma seljas talvel siis meie tuppa ja nakatada ka inimest. See on muidugi selline teoreetiline võimalus, mida antud uuring ei käsitlenud, kuid nemad vaatasid siis infrapunasellisel kiirega, selle puugi liikumist ealist välja, et nii kui teil selle kiire katkestas, siis registreeriti tema liikumine. Ja siis selle alusel nad nägid, et kui aktiivsed need puugid on üsna hästi veenduda, et need nii-öelda son sele bakteri enda see mõju siis siis puugile, eks ole, et, et see ilmselt ka see ju bakter tahab, et nii-öelda ta paremini leviks ja siis ta kuidagi mõjutabki seda, seda puugi organismi sel moel, et, et too on talvel vastupidavam ja aktiivsem. See näib niimoodi olevat. Me teame teiste patogeenide näitel, et pataljonid on võimelised peremeesorganismi käitumist mõjutama. Kuid selle konkreetse borrelioosi tekitaja puhul me ei tea täpselt seda molekulaarsed mehhanismi, millega seda puuki siis mõjutatakse. Kuid antud uuring kindlasti lähitulevikus tehakse ja, ja kindlasti annab meile rohkem informatsiooni selle kohta, et millised võib-olla epigeneetilised mehhanismid võiksid olla seotud selle selle käitumise muutumisega, eks ole, see on nagu umbes sama kui Covidi viirus sarskov kaks, et niipea kui seal nakatud tekib inimesel nagu jube tahtmine minna pidu panema, eks ole, et kuidagi mõjutab seda seda peremeesorganismi sel moel, et saaks nagu paremini levida, õnneks vist koroonaviirus seda seda praegu veel ei tee. Jah, seda ilmselt mitte, seal on võib-olla rohkem inimesel sioloogiage tegu, et kui keelatakse, siis tahaks kohe reegleid rikkuda. Aga punkti juurde tagasi tulla, siis õnneks on tegelikult selle halva uudise otsa ka üks selline hea uudis rääkida ehk siis sealsamas Ameerikas nendesamade sugulaspukkide peal on esmakordselt katsetatud ka sellist asja näkku borrelioosivaktsiin, ehk siis seesama emmerrennaa tehnoloogia, mis tõi meile kõik need koroona, vaktsiinid on nüüd leidnud kasutust ka puukide puhul ja see on ka väga põnev lugu, mida ja kuidas seal on tehtud. Ja meil on tõepoolest borrelioos, on suur probleem näiteks Eestis meie Eestis oleme borrelioosi tekitaja sellise leviku endeemilises ehk nii-öelda kodupiirkonnas. Ja samamoodi ka on Ameerikas omad sellised alad, mis on väga tugevalt mõjutatud nende nii-öelda haigustekitajate poolt ja seetõttu on väga oluline leida ka borrelioosi entsefaliidi kõrval vaktsiin ja siiamaani seda ei ole tehtud. Nüüd, kuid see uus tehnoloogia, emmerena tehnoloogia võimaldas Eili Ülikooli teadlastel luua sellise huvitava vaktsiini, mis tegelikult mille sihtmärksõna hoopis puuk ise ja puugi süljes olevad teatud valgud mille siis vastu võiksid inimorganismis või mõnest teisest peremees organismist tekkida antikehad selle vaktsiini abil. Nii et kui puuk meie peal kõnnib ja tahab siis verd imeda siis nii, kui ta hakkab verd imema ja see sülg puugiste organismi satub, siis immuunsüsteem koheselt reageerib ning puuk nii-öelda ei taha enam selles vaenulikus keskkonnas edasi toituda ja lahkub nii-öelda toidulaua äärest pimedale inimese vastikuks. Siis ta seda enam ei hakanud külge, kõlab tõesti nagu, nagu päris hästi ja ka ilmselt selle lühikese ajaga ei jõua ka siis seda haigust meile meile edasi anda, sest et selleks, et borrelioosibakter organismi jookseb, selleks ta peab ikkagi päris kaua meil küljes rippuma ja arvatakse, et lausa kaks päevadeks olema puuk kinnitunud selleks et see borrelioos pärast välja kujuneks. Entsefaliidi puhul on see palju kiirem, aga borrelioos võtab tõepoolest aega, et see tekitaja suudaks nii-öelda meie organismi siseneda. Siiski süda, vaktsiin on praegu testitud ainult merisigade peale, päris inimeseni see veel jõudnud ei ole. Kas me võime eeldada, et, et see ikkagi kude merisigade peal töötab, me teame, hiirte peal näiteks ei tööta. Et kas inimestel ikkagi on lootust, et vaktsiin hakkab toimima? No ma ei tea, kas see juba järgmisel kuul järgmisel aastal juhtub, kuid ma arvan, et need uuringud kindlasti liiguvad selles suunas, et mingisuguse Aja jooksul võiks vaktsiin immuunsuse tagada. Ja selle grupi järgmine nii-öelda tööetapp ongi see, et nad uurivad borrelioosi ka nakatunud tihedalt kokku tulnud siis inimesi, et vaadata, et kas seal nende inimeste verest on tuvastatav antikehad just puugi sülje valkude vastu. Nii et kui me näeme neid, antikehasid puugi sülje valkude vastu inimestes, kes kogu aeg käivad näiteks metsas ringi, on mingisugused näiteks kaitsealade töötajad, kes pidevalt niitudel kõnnivad ja puugid neid kogu aeg ründavad. Kui me näeme, et need inimesed omavad neid antikehasid, siis võib-olla meil lootust, et see, et inimese puhul ka on rakendatav, selline lähenemine, eks kui me leiame need inimesed, kes nagu loomulikult on, muutun puukidele juba vastikuks, sellepärast et nad on nii palju saanud hammustada ja nende keha ise on tekitanud nii-öelda selle, selle vastureaktsiooni juba minu selle vaktsiini piltlikult öeldes need enda kehasse juba valmis näib inimeste puhul, et teatud inimestel, kui puuk hammustab neid, kes on selle haigustekitajaga nakatunud siis neil tekib selline sügelus. Ja teadlased arvavad, et see on viitab sellele, et immuunsüsteem on aktiveerunud ja võib-olla nendel inimestel teatud immuunsus olemas, kuid seda siis järgmises etapis. Keeli teadlased hakkavadki uurima. Täna rääkisime puukidest sellest, kuidas talvel võivad olla aktiivsemad, aga et vaktsiin on meil käeulatuses oligi tänane puust ja punaseks. Jätkame meditsiiniuudistega terve selle nädala, kes tahab järjel püsida, siis kuulake meid taas. Homme-ülehomme ja neljapäeval Arko Oleski Kaeri kord oli stuudios tänavatel kuulamast ning kohtumiseni homme puust ja punaseks, puust ja punaseks.
