On ju lähme sinna, ei, ära sõida. Ennelõuna kolm nädalat puid, kui teiega veel 100 kilomeetrit,  sõidan hobiga autost välja. Lähme, saame eriala peebuga kokku. Tulge, tulge Peebuga kohtumise nimel olin ma nõus terve tee  virinat kuulama. Peep on eriala. Tere, Peep. Tere. Mina olen Otto. Mina olen. Vabandage, aga mida selle elioloogi Te. Võiksite ära mõistatada, sest me läheme praegu ühe uurimis  terioloogilise uurimisobjekti juurde ja seal te võite arvata,  mis asi on terioloogia teo. Terioloogia uurib kõiki imetajaid, nende hulgas Eesti  metsade superlooma. Karu. Karu on Eesti metsade kõige suurem kiskja. Täiskasvanud loom võib kaaluda üle 200 kilogrammi. Karud eelistavad elada suurtes metsades,  mille ümbruses leidub ka rabalaite. Hoolimata sellest, et karu on kiskja, koosneb ta toidulaud  suures osas taimedest ja marjadest. Ja siit otsereportaaž ehitusplatsil. Praegu teeb siin tööd selline loom nagu Rauno. Meie ehitusmeister suur. Seda ongi teinud karu. Et karu murrab maha. Siin praegu on ta murdnud kuuski sellepärast,  et endale maja ehitada. Ja metsas on kaks looma, kes endale kuuseokstest maja ehitavad. Need on metssiga ja karu. Metsigaleks saanud kuusest jagu umbes egi põlvede kõrguselt. Aga vaadake, kui kõrgelt murdis karu. Heitusmaterjalina eelistab ta männile kuuske. Arvake ära, miks? Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsa aluse hämaraks  ja loomadel on kuuse alla hea varjuda. Iga karul. Teine meie metsades leiduv okast puu mänd on väga vastupidav  ja suudab kasvada väga erinevates kohtades,  sealhulgas nõmmel, palumetsas ja rabal. Ainuke, mida sihvaka tüvega mäng pelgab,  on pimedus. Männimetsa all kena jalutada, sest männimetsaalune on  tavaliselt lage ja samblane. Männi alla peitu pugeda on väga keeruline. Karu on umbes sama hea arhitekt kui metssiga. Näiteks Cobras on parem arhitekt, kopral on korralikum. Maja. Nii et kas nad siis ei tee endale sellist moodsat suurt maja? Asi selles, et karu teeb ühe korra aastas ainult maja iga  igal sügisel ja ta teeb selleks lühikeseks perioodiks,  ta ei tee, sellepärast ei ole tal mõtet,  nagu korralikku maja teha. Karu ei tee maja seinu ja ei tee katust,  aga ta teeb endale korraliku põranda. Ja seda ta teeb sügisel selleks, et talvel seal rahulikult magada,  sest karul ei ole talvel eriti midagi süüa  ja siis ta on mõtelnud välja sellise asja,  et hea on magada talvel. Aga miks te siis katust ei tee, ta saab nii märjaks sügisel,  kui vihma sajab. Enamus karusid ei tee katust ja paljud karud kasutavad  looduslikku katust nagu ka siin. Lähme vaatame, äkki on sinna läinud äge,  siia. No aga mis puuella selle teha võis? Kase alla või? Teki kuuse okstest äkki teeb kuuse alla,  seal tundub mingi selline tihedam koht olemas. Isegi segi see kask on tema maha muutnud. Vaata äkki see näeb küll väga sellise, see tundus küll  karupesa s. Võiks olla ma siis proovin, kuidas seal pesas on? Kui sa julged Täitsa seal allpool see on täitsa mugav olla. Soe põrand ja väga mugav on, tahaks ise ka niimoodi elada. Karumaja põranda ks on madallõhke katuseks mõni tihe puu,  talvel kuhjuvad lumevallid, mis moodustavad  ka seinad. Nii on karul täitsa mõnus magada. Vahel võib karu taliuinakus heita ka niisama mõne puus alla. Leidsin karva ka. Tead, ma arvan, et siin on kährik, maganud siin kähriku  karvad hoopis, need ei ole karukarvad. Aga kährik on siin pärast karu maganud. Mis see tähelik siin magab? Siin on hea soe koht, pehme koht ju karu soe veel sees,  see karu, kes siin magas, on umbes sama suur,  kui viis teid kokku. Viis teiesugust kokku. Et see oli päris suur karu. Jälgede järgi oli seda näha ja selle pesa järgi ka,  et see on päris suur pesa, et karu, karu ei maga niimoodi,  jalad pikalt välja sirutatud, nagu teie siin olete,  tema keerab ikka kerasse ja magab võimalikult võimalikult väikseks,  teeb ennast, siis kaotab ta vähem energiat. Külmaga. Aga karud on väga erineva suurusega, et kui karu sünnib,  siis ta on ainult 500 grammi raske. Niisugune roti suurune on karu poeg. Jah, ja, ja väga suured karud kaaluvad kuni 400 kilo. Et karud ongi hästi erineva suurusega 400 kilo jah, äkki see kaalub nagu tiip? Karud on enamasti pruunid, need karud, kes Eestis elavad  ja Eestis elavad karud. Nende nimi ongi pruun karu liigi nimi tegelikult. Karudel ongi niimoodi, et et osad karud võivad olla päris  helepruunid ja osad võivad olla peaaegu mustad,  mustjas pruunid aga keskmiselt on karud niisugused keskmised  tumepruunid umbes nagu selle kuusekoor. Aga kui karud noored on, siis osadel on valged kaelused nagu krae,  nagu lips on kaelas, niisugune valge päris kõikidel ei ole,  aga jah, aga kui ta vanemaks saab, siis see valge kaelus  kaob ära. Karud kasvavad palju aeglasemalt kui enamus Eesti loomi. Enamus teised Eesti loomad, võtame metskitse  või põdra või või kelle veel nad kasvavad peaaegu  üheaastaselt on nad juba täiskasvanud looma suurused. Võib-olla natukene veel kasvavad, aga karu kasvab nagu mitte  nii aeglaselt kui inimene. Aga ta kasvab aeglaselt, et karu saab täiskasvanuks alles nelja-aastaselt,  teised loomad saavad tavaliselt ühe või kahe aastaselt täiskasvanuks. Karud elavad meil umbes looduses 20 kuni 30 aastaseks,  aga, aga muidu muidu nad võivad kuni 40 aastaseks elada,  nii et kaks korda vähem kui inimesed keskmiselt. Ja nad kasvavad ka natuke kiiremini kui inimesed. No teised loomad niikaua päris ei ela. Ja, ja, ja karu poeg elab oma emaga koos  siis umbes poolteist aastat vahel elab ka kaks aastat. Et selle ajani on vaja karul kindlasti ema hoolt,  siis on tal julgem, sellepärast, et aeglaselt kasvab. Minu meelest on karupojad ikka väga armsad. Ja ongi, ongi karupoed armsad, aga nad on natuke aega armsad. Kui karupoed on kahe, kolme või nelja kuused,  siis nad on väga armsad ja tahaks neid tõesti võib-olla oma  voodisse võtta. Aga kui nad kasvab natukene suuremaks, võtab pooleaastane  karu enam ei olegi nii väga armas. Muutub üleannetuks ja Ta hambad on juba hambad lähevad juba  nagu nagu päris täiskasvanud karul. Ma näitan siin koljusid, et, et ühel aastal juhtus niisugune õnnetus,  et, et üks ema üks karupoeg jäi miskipärast ilma emata,  keegi ei teagi, miks ja siis leiti, leiti surnult see väike karupoeg. Ja, ja see on nüüd neljakuune karupoeg, et temal on sellised  selline pisikene kolju ja tal on piimahambad  ja loomulikult niisugune väike karu ei saa üksi ilma emata  hakkama ja, ja sureb ära. Ja siis. Kasvab karu tasapisi suuremaks ja suuremaks  ja suuremaks ja ja, ja kui see karu on emakaru,  siis, siis ta kasvab umbes selliseks, et ta pea on  nii suur. See on nüüd täiskasvanud vana vana ema,  karu kolju ja siin te näete, niisugused võimsad hambad tal on. Et karu ongi kiskja. Järgnev muinasjutt võib panna tarretuma teie vere,  sest räägib kuldkiharast ja kolmest kiskjast. Kord jalutas ilus kuldkihar metsas, kui oh õnnetust,  ehk siis ära taastus, oli piiritu, kuni nägi majakest. Kuldkihar astus sisse ja tundis mõnusat toidulõhna. Kolm taldrikukest maitsvad mufinitega. Kuldkihar maitses esimest. See oli liiga soolane, teine liiga terav  ja kolmas. Kolmas maitses ülihästi. Kuid majaomanikud olid kolm pruunkaru Euroopa suurimat kiskjat. Nad jõudsid koju ja märkasid kohe noorim karu virises,  kes on näksinud ta mufinist tema karu porises. Et ka tema oma oli söödud ja isa karumeie metsikut,  kes on tema muini nahka pistnud. Siis märkas karuisa korra alla, käid ust magamistoas. Kes on minu voodis püherdanud, muretses karuisa. Kuid kes see minu voodis magab, ehmatus,  karupoe, kuldkeha rääkis selle peale üles  ja pistis 1000 nelja jooksu ja karud tema järel. Sest karud teadupärast ei söö ainult mett. Kuigi karu on kiskja, siis ta, eriti murdja loom küll ei ole. Et karul on ka need hambad. Need hambad on, ei ole, selleks on niisugused lamedad  erinevalt näiteks ilvesest ja hundist, kellel on nad teravad selleks,  et liha ja kõõluseid närida. Karul on niisugused, nad lamedad selleks,  et mäluda ka kõiki muid toite. Karu tahaks küll liha saada, aga, aga ta sööb ikkagi rohkem  taimset toitu. Ja, ja kui ta seda loomset toitu sööb, siis enamasti on need putukad. Pisikesed putukad, aga ta sööb neid neid putukaid nendes kohtades,  kus neid putukaid on palju koos. Ja nüüd mälumäng, täna astub võistlustulle karu Otto. Ta peab langetama mitmete ahvatluste vahel raske valiku,  mis on tema lemmiktoit. Pinge tõuseb, kas tuleb otsus? Ei, Otto mõtleb veel ringi. Nii teeb oma valiku. Kas see on õige? Aga kas ta siis mett ei armasta? Ma arvan küll, et ta armastab mett, ka karu armastab kõike,  mis on söödav ja mis talle palju energiat annab,  et mees on ju hästi suur suhkrusisaldus ja sealt ta saab  palju energiat ja ja toitaineid on karule vaja  selle jaoks, et et ta saadaks, tõuab ju mitu kuud magama  siin majas talvel, kus ta üldse süüa ei saa. Selleks ta peab endale tagavarad varuma. Et ta saaks siin ilma söömata olla mitu kuud. Ja selleks ta sügisel toitubki hästi palju sööb kõike,  mis talle rasva naha alla tekitab, mis talle energiat annab. Kas ta sööb siis isegi inimese teatud prügimetsa? Kui inimene jätab mingit söödavat prügimetsa,  siis ta kindlasti sööb selle ära, jah, aga,  aga inimesi ta ei söö. Sest inimesi karu kardab. Aga ta sööb mett ja ta sööb. Ta sööb ka mesilasi. Et mis talle rohkem maitseb, kas mesi või mesilased,  ei tea tõenäoliselt mesi, sest mesi ei nõela. Aga aga näiteks ta sööb ka herilasi, herilastel ei ole pesas  üldse mett, aga ta sööb ka herilasi, järelikult ta sööb kõike. Mis süüa saab. Sest ja karda valu. Aga veel hullem oleks see, kui karu ei saaks kõhtu täis  ja peaks talvel ära surema, sellepärast et tal ei ole  piisavalt tagavarasid kogutud naha alla rasva näol  ja tal hakkab külm ka, kui rasvakit õhuke on. Aga vetsus peab ikka käima, käib vetsus enne magamaminekut  ära korralikult laseb tühjaks ennast ja siis ta ei pea talve  jooksul üldse vetsus käima. Ja siis, kui ta alles siis, kui ta üles ärkab  siis ta läheb vetsu. Ja siis Siis ta kakab välja sellise asja, mida nimetatakse karupunniks. See on esimene kakao mida karu teeb kevadel,  kui ta koopast üles tõuseb. See on teistsugune kui tavaline kaka. Tavaline karukaka. See karu on siis siin juba mätsus käinud,  sellepärast et ta on ju üles tõusnud. Jaa, aga karu oma majja kindlasti oma häda ei tee. Selles mõttes, aga ta teeb tavaliselt oma maja lähedale. Tal on. Välivets karupunn peaks olema selline hästi tumedat värvi,  must peaaegu. See on niisugune päris jäme. Kuna siin on suur karu, siis ta peab niisugune jäme olema  ja tavaliselt on karupunn siin paarikümne meetri raadiuses karupesast. Kui keegi pole teda ära näpanud, siis me võiksime ta üles leida. Ta võib-olla ka lume all, aga võib-olla ei ole lume all. Ta on. Nii hästi tume pruun, peaaegu must peaks olema  ja nuku päris jäme. No siin on ta jälle hägusem. Vaata siin ja vaata. Ongi jah. Haiseb küll. Ja mõelge, karu karul on ta kõhus siis tekkinud mitu kuud,  neli kuud, karu läheb tavaliselt novembris magama. Ja see karu, kes siin oli, see ärkas üles. Veebruari viimasel päeval, nii et. Arvutuga kokku neli kuud tekib tal see junn seal sees,  nüüd me oleme pesa üles leidnud, aga. Selle aja peale peaks juba olema mitmed paljud karud üles  ärganud taliuinakust, et läheks, otsiks,  äkki leiab mõne jälgi. Äkki leiab isegi mõne pesakonna jälgi, kus on ema oma  poegadega liikunud. Ja kui. Kui ei leia poegadega ema, siis leiame võib-olla mõne üksiku  karu jäljed. Lähme, otsime. Aa tegemist on, ongi karu karu jälgedega on tegemist siin. Et teistel Eesti loomadel ei ole nii, selliseid jälgi. Ehk siis, kus on varbad ilusti näha ja ta natukene nagu  inimese jälje moodi, eriti karu tagumine käpajälg. Niisugune piklik ja siis on varbad näha ja küüned on ilusti näha. Ja karu jäljed näitavad, ütlevad päris palju  selle karu karu kohta, et kas tegemist on noore karu vana  karu emase või isase karuga. Et. Selleks mõõdetakse karu jälgi ja karu jälgi mõõdetakse  esikäpa jälg, esikäpa jälg on see selline lühem,  nagu siin siin on. Siin on ta kahe käpaga ostnud tagumise ja esimese käpaga aga  esimene käpa peal on karul suuremat raskusi,  tavaliselt ta vajub sügavamale sisse. Et see osa on siin esimese käpajälg ja mõõdetakse niimoodi,  kõige parem on mõõta niisuguse pulga ga. Pannakse see pulk siia jälle põhja. Nii see ongi nüüd selle esikäpa jälje laius,  seda mõõdetakse. Ja siis. Peab olema kaasas, kas tikudoos tikudoos on viis  sentimeetrit või siis ka mõõdulint? Mõõdulindiga saab ära mõõta siis selle pulga pikkuse. 12 pool sentimeetrit, umbes 12 pool kuni 13 sentimeetrit. Et sellise jälje suurusega on tõenäoliselt On kaks võimalust, kas on täiskasvanud ema karu  või on nooremapoolne isakaru. Üldiselt on niimoodi, et isa karudel täiskasvanud isa  karudel hakkab jälje suurus kuskil 14-st sentimeetrist. Emakarudel on see jälje suurus 12 kuni 12 kuni 13  sentimeetrit ja väiksemad on siis noh, seal väiksemad on  noored karud, pojad. Esimese aasta poegadele õib seal kuni kaheksa,  viis kuni kaheksa sentimeetrit alla. Ja. Aastastel poegadel siis siis kaheksa kuni 11. Kõikide loomade jälgede järgi saabki, saabki rääkida,  noh, see räägib palju sellest, et kuhu see loom,  mida see loom tegi, kus ta liikus, kuhu läks et jäljed on  sageli need, mille järgi just just nagu loomakäitumist vaadatakse,  et loomi näeb ju looduses suhteliselt harva,  aga jäljed räägivad palju enda eest. Loomade eest. Kuid jäljed ei anna meile vastust, miks karud ronivad puu otsa? Karud on head ronijad. Nad võivad puu otsa ronida mitmel põhjusel. Esiteks selleks, et küünejälgedega märgistada oma territooriumi. Teiseks juhul, kui puutüves asub mesilaste pesa  siis ronib karu puu otsa ja lõhub sinna nii suure augu,  et käpp sisse. Loomulikult võivad noored karud seda teha  ka niisama lusti pärast. Aga miks karusid süstereseeritakse? Noh, sellepärast, et inimene on selline liik,  kes tahab ennast lõbustada hirmsasti ja karu on karu on  niisugune loom, kes, kes on nagu inimese moodi oma  kehaehituselt ja teda saab panna see selles mõttes tri,  ke tegema erinevaid trikke näiteks jalgrattaga sõitma  ja inimene siis tunneb sellest hirmsasti lõbu,  kui, kui näeb, et et loom, kes elab metsas  ja peaks nagu me metsas toimetama see sõidab hoopis jalgrattaga,  inimesed naeravad ta üle, siis. Ja karu on. Karu on selline loom, kes on küllalt hästi õpetatav Kuigi rahvas räägib, pigem, peab karu niisuguseks rumalaks  ja aeglaseks ja uimaseks. Tegelikult tegelikult ta ei ole, et, et kui me metsas Võrdleme karu mõnede teiste loomadega, siis karu on ikka  keskmisest loomast märgatavalt targem ja teravama mõistusega. Aga mõtelge, kas teie saaks karu trikkidega hakkama kasvõi  ainult mööda sirge puud üles ronimisega või ajaks karusid  samamoodi naerma nagu meid tsirkuses. Poisid, mis te karjute nii kõvasti nüüd ega ta metsas ei ole. Vaata metsas olles tavaliselt ei tasu eriti karjuda,  sellepärast et sa häirib sellega teisi loomi. Ja nad peavad põgenema, sest nad loomad üldiselt kardavad inimest. Aga samas vaikselt võib häält ikka teha,  sellepärast et et mitte näiteks karuga ootamatult metsas  kokku saada. See võib tasapisi omavahel omaette rääkida  või väikest laulukest joristada. Siis ei saa karuga kokku, sest kui karuga metsas nagu  ootamatult kokku saada, siis karu võib pahaseks saada  selle Ameerikas. On ka ehmatada. Sina võid ehmatada. Aeerikas on Ameerikas alati, kui käib, siis tuleb laulda. Kui ootamatult läheneb, siis kuuma või. Täpselt nii karuga on sama lugu, aga kui sa tahad jälle  kindlasti karu näha metsas, siis pead jälle hästi vaikselt käima. Aga karu võib mõnikord ka inimeste enesekaitseks rünnata kui  ta hästi lähedale inimesele ootamatult satub. Ja või vähemalt võib inimest korralikult ehmatada,  selles mõttes on mõistlik. Võib-olla, kui karuga kohtuda ei taha, siis tasapisi laulda,  häält teha? Praegu ei varitse. Ei karu, ei varitse ega karu, ei taha kunagi inimest rünnata. Mõnikord võite rünnata enesekaitseks. Näiteks kui ta haavatud on või kui tal pojad Tere, mina olen mõmmi ja see on minu perekond,  minu pooljääkarust, ema ja tema väike beebi. Siin on minu isa ja siin on minu väike õde. Ei ole. Kahju ta räägib vahel rumalat juttu, teda ei tasu eriti väga uskuda. Ärge kraagelge nüüd, las Peep räägib, kuidas tegelikult karu  perega lood on. Jah, et karud tegelikult ei, ära ela niimoodi perekondadena koos,  kus on isa, ema ja lapsed sellepärast et isa karud nimelt ei  armasta oma lapsi väga isakarud elavad eraldi. Ja ega isa karud ei armasta ema karusid ka,  nii väga ainult kevadel paari kuu jooksul. Nad armastavad. Et tegelikult isakarud elavad üksinda aga emakarud elavad  siis koos poegadega, kui neil pojad on ja nad elavad nende  poegadega umbes umbes kaks aastat koos. Ja, või poolteist aastat et kui karupojad saavad pooleteist  aasta vanuseks, siis siis isakaru ja emakaru saavad taas kokku. Ja selleks, et uusi väikseid poegi teha ja  siis tavaliselt need need vanad pojad, need põgenevad ära,  sest nemad kardavad isa, karu ja isakaru neid ei armasta,  nagu ma enne ütlesin. Ja siis, aga need, need pojad, kes nüüd siis eraldi lähevad,  peavad ära põgenema sealt need otsivad seltsi edasi  ja nemad võivad pärast, pärast, kui isa ja emakaru on oma  toimetamised ära teinud, võivad jälle kokku saada  ja siis nad elavad veel kuni sügiseni koos. Aga aga kui nad selle emaga enam pärast kokku ei saa,  siis nad võivad. Otsida seltsi mõne mõne teise emakaruga või mõnede teiste poegadega. Et tegelikult on nad selts, seltsi elu on neil päris hea. Aga isakarutega ei taha keegi eriti koos olla. Aga väiksed karupojad on ju nii armsad nagu kaisukarud. No on jah, aga nad on armsad, ainult kui nad väga väikesed on. Et tegelikult inimene ei tohi nagu karuga väga sõbralikuks  saada kunagi sellepärast et karud kasvavad suureks  ja kui nad on inimestega harjunud siis. Nad ei karda inimesi enam ja siis võib õnnetus juhtuda. Nad tulevad inimeste juurde, näiteks toitu otsima. Ja inimene arvab, et et karu tuleb talle kallale ja,  ja siis tekib. Siis võib. Halvasti minna kas inimesel või karul. Ja kuna me keegi ei taha, et karudel läheks halvasti,  siis võtke kaissu ainult kaisukaru. Kui karu on Aga ta sõidab rattaga, ta sõidab rataga,  kuhu siis? Ta sõidab kiiruga või väikse tiiruga esote lahti on kõik  suur maamets.
