Täna õhtul kell 19 toimub Arvo Pärdi keskuses Laulasmaal plaadiesitluskontsert. Värske kuue debüütplaadi annavad välja viiuldaja Hans Christian Aavik ja pianist Karoliina Žukova. Ja nemad on nüüd külaliseks stuudios meil tere direktorilt ja teiega on kaasas Greten Lehtma, kes on samuti selle plaadi väljaandmise taga. Kuidas siis teie kõik kokku saite? Karoliina ja Hans Christian Aavik on klassikaraadiopublikule selles mõttes juba tuttavad, et aasta oli vist 2016, kui te olite tuuril. Klassikaraadio tuleb külla, sellest on juba viis aastat möödas ja nüüd siis olete siin oma plaadiga. Just nagu väike juubel isegi. Kuidas siis nüüd see plaadi mõte tekkis ja mis teid kolmekesi kokku viis, mis teid Grethaniga kokku viis? Ma arvan, kreeklane oskaks isegi võib-olla siinkohal kõige täpsemalt rääkida, sest tema oli idee aluspanija. Nii et äkki Tähendab sa oskad natukene ja tere ka minu poolt, et no Hansu ja Karoliinaga viib meid ju aastatepikkune sõprus on meid liitnud juba muusikakeskkooli aegadest ja plaadi idee kui selline sündis eelmise aasta novembris, millest saabki varsti juba aasta aega. Ja sündis Muusikaakadeemia suures saalis selles uues saalis, kui Hans mängis keelpillimängijate konkursil Shakonni ja see läks mulle nagu äärmiselt hinge. Tema mäng on mulle alati väga meeldinud ja ja sümpatiseerinud, aga seal sel hetkel, kui ta selles Jakonni ära mängis. Mul oli veel plaan pikalt kuulata kogu konkursi, aga kui see šokonnali ära mängitud, siis ma lihtsalt ei suutnudki enam seal olla ja siis ma läksin ära jama, tundsin nii erilist tunnet. Ja siis ma sain aru, et nüüd on aeg käes, kui on vaja seda ikkagi võimalikult suure publikuga jagada kõike seda tema interpretatsioon ja ja lähenemist muusikale ja ühesõnaga teda tervikuna. Ja siis hakkasime vaikselt mõtlema, saime kokku ja juba paar päeva hiljem olin ma Tanel Klesmentiga kontaktis ja hakkasime asju ajama. Nii et kuivõrd olulised ja erilised on need sellised hetked, millest sünnib, ütleme, vahel kas või 10 seda pärast midagi täiesti uut ja erilist, aga see impulss on olnud olemas, ma loodan, et paljud inimesed suudavad selliseid hetki oma elus üldse märgata. Testid on. Ja nüüd siis plaat, kus kõlab ka nimetatud Canbachišak on ja seal on veel, seal on Arvo Pärt, seal on Franz Schubert. Kuidas selline kooslus? Kohe, kui meil see plaadi idee sündis, siis mina olin ka kindel, et ma tahan seda teha koos Karoliinaga, sest me oleme nii pikalt juba koos mänginud, meil on nii-öelda juba pikk ajalugu ning Need kõik teosed on meil olnud ka väga südamelähedased, kindel oli mängida Shakonni ning pärgi fraatrist, mida me ka esitasime konkursil ja siis keskmine teos nii-öelda oli meil veel küsimusmärgi all. Ning tegelikult see tuli. Me olime juba pikalt mänginud ühte Franz Schuberti sonaati salatiini ning tegelikult Caroline õpetaja Saksamaal viis meid nii-öelda selle teadmisi, need sinna sobib just kõige paremini vahele. Seesugune täis ilu ja valu. Schuberti sonaat. Ja sedasama haamril Sanaatide siis olitegi mänginud või mängisite te mõnda muud ja õpetaja soovitas just nimelt seda. Ei Me mängisimegi sedasama salati ja ta ütles, et atmosfäär, mida te üritate nende kahe teosega luua ehk siis Pärdi ja Bachi teostega on perfektne tegelikult selle Schuberti jaoks samuti. Et alguses me mõtlesime ise ka korraks selle peale, aga meile tundus, et no äkki see nagu liiga ühtemoodi või liiga kuidagi negatiivses mõttes mõtlesime, aga siis me saime aru, et see on ju tegelikult pluss, mitte miinus mängib täiesti plaadi kasuks selline teos ja see helilooja No milline see atmosfäär siis on, ma arvan, et kuulaja tegelikult natuke teab seda, aimab ette, kui need teoseid teada, aga ütelge, palun oma sõnades ka, et mulle vahel tundub, et kui üks artist tuleb välja plaadiga, siis ta tahaks seal mängida, no ma ei tea, vähemalt Tšaikovski kontserti võib aga nii kapriisne Shop Daniel tööde, aga et siis hoopis selline Schuberti, ütleme, habras kõlamaailm ja fraatreze omanäoline tintinnabuli algusaeg. Just see oli ka meie mõte. Sõnal ka virtuaalses on mitu tähendust ja see, see võib ka tähendada lihtsalt ühe ideaalse kõla taotlemist ja see oli meie jaoks tegelikult väga oluline, et nii palju on tehtud neid plaate, kus on lihtsalt pandud kokku üks suur segadus teostest ja ei ole nagu mingit suuremat, et ideed selle taga. Aga just meie soovis midagi sihukesed igavikuliste väärtustega ja midagi, kus nii-öelda peegeldub tõesti nagu varem juba öeldud, see ilu ja valu ja kaotus ja igaviku lisus, jaga see võlu ja see niisugune maagika, et need kolm teost kuidagi võtavad selle nii hästi kokku, et see on tõeliselt kui üks teekond. Et mida siis inimene võiks kuulata algusest lõpuni. Et need heliloojad nii-öelda on erinevad ja erinevatest ajastutest, aga siiski neid ühendab tegelikult nii palju. Ja ma tahtsin lisada ka seda, et üks päev just harjutades seda Schubertit läksin, Hansord ütlesin, tead, mul on selline tunne, et kui keegi kunagi, et kas sa oled mina või keegi muu suudab ära mängida seda niimoodi nagu päriselt see on mõeldud siis see müüdium Virtossus, et see ongi selline mõnes mõttes vastuolulisus, aga samas ka ei ole, et me ei taha justkui selleks virtuaalne plaat, aga spirituaalsus seisneb muusikalises Virtossuses, mitte võib-olla tehnilises Kui me võtame nüüd kas või Arvo Pärdi loomingu, siis virtuoosse seisneb selles, et suuta ühendada ideaalselt kaks nooti ja suuta tajuda, mis nende kahe noodi vahele jääb või mis jääb teisest noodist kõlama, kuni jõuab kätte kolmas et sageli on need ju need kõige raskemad asjad muusikas. Me mängime nooruses tohutult palju tooteid, noodihunnikuid või kuhilaid ja tegelikult on see ka vajalik, ei saa ju ka ilma selleta. Te kõik kindlasti olete seda ka oma elus teinud, aga siis jõuabki kätte see, kui hakkad kuulama, et mis siis on nende kahe noodi vahel. Ja see igavikulised teema võiks mõelda, te olete kõik siin noored, säravad kahekümnendates inimesed. Et kuidas siis nüüd selline kurb ja raske teemaga, kui me mõtleme, et Schubert, kes ei saanudki ju väga palju üle 30 vanaks ja tegelikult Arvo Pärt, kui neid tintinnabuli teoseid looma hakkas, oli pisut üle 40. Nii et noh, tänapäeva mõistes ka veel suhteliselt noored inimesed Jaa, absoluutselt igavikuliste teema, ma arvan, on igal inimesel läbi käinud ükskõik mis ajahetkel. Ma arvan, et sellest tõsiasjast ei saa mööda minna. Võib-olla Hans mõtleb ka seda igavik olisus ja nagu Gretend mainis, ka siin ei ole. See ei ole selles mõttes, et sa kuulad seda plaati, sa muutut morbiidseks, sa mõtled ainult surmale ja kõik selles valguses ei ole tegelikult nii, vaid see on pigem just lootus, mis võiks ärgata inimestest, kui nad seda kuulavad ja lootus igas mõttes, mitte ainult muusikalises mõttes või lootus artisti mõttes, et ta on lootustandev artist ja nii edasi vaid lootus üleüldiselt ja see on see väga oluline punkt, mida me tahame ka selle plaadiga edasi. Just see helgus ja see valgus ja kõik, tegelikult kogu see plaat. Ta on nagu äärmiselt algusest lõpuni väga sügavalt läbi mõeldud ja see väljendub nii-öelda, kui sa selle plaadi kätte võtad, siis see on nagu tervikteos igas aspektis, alustades juba plaadimaterjalist, kuni selleni, et kuidas tõesti need pildid on tehtud, kuidas on kujundatud juba, kuidas ta on nii-öelda volditud kokku ja seal on nagu palju aastamist ja et see kõik taotleb seda ühte mõtetest, on sellise tervikuna nagu ka selline helge, et ta kindlasti ei ole midagi kurba ja ühesõnaga, kui see plaat kätte võtta, siis küll saab täitsa Parema ülevaate sellest, mis me kogu selle asjaga oleme mõelnud. Just ma arvan, et kui inimene seda plaati tõesti kätte võtab, siis on tunda seda kuidagi rahu noh, see kõik see plaadipilte, mida me tegime ka erakordse fotograaf Kaupo Kikkase ka. Et see pikk horisont, niisugune tõeline lõputu pilt. Et see on midagi, mis jätab, tõesti mõtleme, see, see on nii avatud. Ma arvan kõigele ning me saimegi sellest aru, et just need kolm teost võtavad kõige paremini kokku selle pildi ja maalivad seda veelgi paremini, kui üldse sõnad seda suudavad. Ühesõnaga, muusikaline olukord või pildiline olukord, kus ei olegi piire, vaid kus on pidevad võimalused. Absoluutselt mis on väga huvitav olnud, on need sellel teekonnal, nii sellel muusikalisel teekonnal kui ka sellel loomise teekonnal on tulnud nii palju huvitavaid avastusi meile endalegi ja üllatusi, mis sobivad kui pusle tükid sinna meie üldisesse kontseptsiooni ja lisaksin lihtsalt siia juurde, et ma arvan, et kui selle plaadi võtta ja avada, siis sealt leiab ka ise nagu neid üllatusmomente ja neid nii-öelda erinevaid nurki, kus siis see igavikulised erinevatel viisidel välja tuleb. No mis need üllatused olid? Minu meelest üks suur üllatus, mis lõpuks tuli, oli see, et seda plaati on võimalik kuulata algusest lõpuni ilma peatusteta. Helistikud, mis omavahel sobivad perfektselt, on kuidagi täiesti meile ootamatult, et tõesti sobib ideaalselt, see on taotluslik. Alguses algusest peale see ei olnud taotluslik, aga see sobib nii ideaalselt, et võib-olla Hans oskab täpsemalt rääkida, kuidas need helistikud omavahel seotud. Põhimomendina võib olla puhtalt muusika, teoreetiliselt rääkides lähvad need väga hästi kokku, nimelt seal on veel enne sakonni väike prelluudium ja pärast ka post luudium. Et see on võetud siis Bachi ülestõusmispüha kantaadist. Ning Me alustame tee mallis, see kantaat nimelt selle soprani aldid, duett on siis kardee mullis ning täpselt sama Bachi bassikäiguga nagu Shaq on. Ning kui see post luudium lõpeb täpselt A noodiga, siis algab Schuberti, A-moll viiulisonaat ja isegi et see lõpeb Mollis mallis siis Pärdi fraatris algab ilus teadur sext akordiga. Nii et ta annab ühe erakordse terviku ning need sillad nende teoste vahel on tõeliselt tunnetatavad. Kas seda plaati salvestades puutusid kokku ka elava helilooja Arvo Pärdiga? See rõõm meil oli tõesti ka. Just sellega on ka üks hea lugu, nimelt me teadsime, et Arvo Pärt, et tuleb meie plaadisalvestusele kohale ning saame võib-olla väikseid näpunäiteid. Me teadsime, et ta tuleb millalgi päeval ja meil on rahulikult aega, et sinna sisse nii-öelda elada plaadi salvestusprotsessi. Ja kui me kohale jõudsime hommikul, me olime väsinud, siis viie minuti pärast oli Arvo Pärt ukse taga juba istus saalis. Nii et see oli meie jaoks tohutu üllatus. Pidime hakkama mängima absoluutselt ilma mingi soojenduseta ja kohe sihukesele maestro mängima tema enda kirjutatud teost, aga see oli lõppkokkuvõttes väga eriline elamus ja need asjad. Ja need laused, mis ta meile ütles, on siiamaani mul väga hästi meeles. Mida ta siis ütles näiteks üks tore lause, mis ma arvan, et jääb mulle elu lõpuni meelde. Oli see, et aga Hans Christian a- keel on ka inimene mida ta tahtis sellega öelda Pärdi fraatorise alguses kadents ning võib-olla ma ei pööranud siis piisavalt A keelele tähelepanu, nii et. Eks ma siis teadsin paremini. Ja üks asi, mis oli veel hästi selline inspireerib, kuna see oli meie esimene salvestuspäev, siis andis sellise nagu hoogu. Sellele kõigele oli see, et ta ütles, et sellelt armsalt, nagu ta ikka ütleb, et kallid lapsed ja siis ütles, mulle tundub, et see lugu on teil veres ja siis see kuidagi niivõrd inspireeris, et tõesti selline kindlus tuli, et me tegelikult tõesti teame täpselt, mida me öelda tahame, et me peame midagi kartma, et äkki meile ei meeldi see või äkki pärast kuulame, mõtleme appi, mis salvestus vaid me olime täiesti kindlalt, et tõesti ongi meil veres nii nagu meie seda tunnetame ja mulle tundus, et talle väga meeldis. Kas ta sai ka aimu sellest, et plaadi peale tuleb ka Schuberti teos ja seal on pahvitžak, on, et kas ka tema, nagu viitas sellistele seostele? Jah, et kui me mõtlesime selle plaadi kontseptsiooni peale ja rääkisime läbi seal erinevate inimestega, siis meie täielikuks üllatuseks tuli ka välja, et arvab, Läti jaoks on väga tähtis helilooja Franz Schubert ning et ka tema jaoks on see Schuberti ühe noodi täiuslik taotlemine. Et tema sai ka sealt väga palju inspiratsiooni ja meil oli see ainult tunnetuslik ja intuitiivne, et nende vahel on seos. Aga seda oli erakordselt kinnitav kuulda, et sega on päriselt niimoodi. Et selle plaadi tegemise kulg läks ka väga ladusalt, mina ise sain kinnituse sellele, et kui me tutvustasime inimestele ideed ja tahtsime neid sinna kaasata, siis see kõnetas neid nii palju, et nad ütlesid kohe, et ja ma teen ja hea meelega ja tulen ja annan oma osa ja teeme koos midagi ilusat. Aga üllatuslik lugu veel siin me võime rääkida näiteks sellest, kuidas fotograafiga. Me käisime seal Peipsi peal pilte tegemas, et see ei ole ka juhuslikke kuidagi, et tegelikult seal oli olukord, kus hansa Karoliina olid Saksamaal ja nagu me teame, siis selle koroona piirangute ja sellepärast nad pidid olema pikalt karantiinis. Ja meil oli arutelu, et kas nad siis tulevad selle pildistamise jaoks Eestisse või mitte. Ja lõpuks otseselt nad tulevad, see jõudiski välja sinna, et täna on meil sellised pildid, et me käisime seal Peipsi peal pilte tegemas ja seal oli täpselt just sel nädalavahetusel kuidagi niimoodi see sulanud jää. Ja see vaade, mida järgmine nädalavahetus juba ei oleks olnud, sest siis oleks kõik olnud sulanud ja mida jällegi nädal enne sellisel kujul ka seal ei olnud, et asjad juhtusid nii, nagu nad juhtuma pidid, ilma et me läksime liialt punnitanud, sest see mõte, see tuumik on siiani nii tugev ja kogu see kulg on olnud hästi loomulik ja sellele on hästi hea meel. See on ka nagu annab kinnitused õiget asja. Ajame. Aga see plaadifirma nüüd, mille rajaja oledki, siis sina käendan Lehtma, et kuidas siis nüüd niimoodi on, et kas hakkabki neid plaate tulema koos nende muusikutega või ka mõnede teistega? Vot see kõik on juba sihuke huvitav tulevik, et eksin, minu ambitsioonid ja plaanid on olemas ja mõtteid on palju ja ma arvan, et üleüldiselt on jah see see vastus ja andsin vaikselt, kui see siin on läbisans küll on aega nagu rohkem süveneda just selle plaadifirma arendamisesse ja kogu millegi uue loomisesse, et üks asi korraga ja vähem ja kvaliteetselt, kui, et korraga väga palju ja püüda nii-öelda kõike teha. Sinu keelpillimängu taust on muusikaline pool, aga sa läksid ka õppima edasi ja tegelikult töötad praegu ju ka Eesti kontserdis. Räägime natukene ka sellest uuest poolest ja õpingutest. Ja see on väga tore selles mõttes, et nagu ma juba mainisin, see koroonaaeg oli huvitav aeg ja tegi siin omasi korrektuure kõigi meie eludes ja siis, kui see koroona tuli, siis ma tulin ka Eestisse nädalaks puhkama ja ei läinudki tagasi. Sellisel kujul otsustasingi Eestisse jääda ja võtta nii-öelda kõik, mis võtta annab, sellelt aastalt. Läksingi otsa kooli õppima, õppisin ettevõtlust ja sain palju-palju-palju asju teada ja milles on alati olnud see korralduspisik ja see hakkaja pisik sees. Ja nüüd siis ma olengi seda poolt endas arendanud ja, ja nüüd siis kasutanka professionaalses elus, et aidates siis oma sõpru ja ja luues koos midagi rohkemat kui lihtsalt harjutamine, pillimäng ja kontserdid ja et ühesõnaga seda poolt upitada natukene ka aitan. Lisaks siis tööle Eesti kontserdis siis ka omapoolselt. Mis firma nimi sul on? Et inimesed teaksid, kuuleksid sellest? Et selle ettevõtte all on selline bränd nagu pilv ja sel Altpill Records just täpselt niipidi, mitte pilvesalvestised, aga et nagu pilv salvestab justet pilvi kordsete oma tegusõna, mitte nimisõnana ja et selle alt me siis selle plaadi välja anname. Plaadifirmana ja ehk siis tulevikus ole näha, mis sellest edasi kasvab, et sellest juba siis, kui aeg on käes. Hans Christian ja Karoliina, kuidas teie muusiku elu praegu läheb? Plaadistus on nüüd tehtud, täna õhtul esitleb seda kontserdiga. Aga kuidas muidu, kuidas õpingud? Kuidas kontserdielu nii Eestis kui ka võib-olla siitpoolt väljas. Te olete ju Frankfurdis? Minu jaoks see koroonaaeg alguses oli väga raske, sest meile ära väga palju kontserte Hansuga, aga kui ma nüüd tagasi vaatan sellele peaaegu kahe aastane, siis on kõik väga tõusvas joones läinud ja kõik on läinud paremini, kui ma üldse kunagi olen suutnud mõelda või unistada isegi, et on teele tulnud võimalused. Ja inimesed, mis ongi kõige tähtsam, inimesed on kõige tähtsamad, tänu inimestele tulevad üldse võimalused. Ja sellised kontserdid ja igasugused erinevad asjad. Me teeme väga palju asju koos Hansuga, mis on väga tore ja nüüd me oleme viis mõlemad ja seal on ka väga palju erilisi õpetajaid, mängijaid, kellega saab koos mängida, et kokkuvõtteks ma olen väga tänulik ja õnnelik, et see, kuidas hetkel läheb, läheb aina paremini ja paremini. Jah, ma nõustun täielikult Karoliinaga, et neid võimalusi on tõesti erakordselt palju olnud ja, ja tegelikult ka juba ette teada väga palju. Ja meil tuli see võimalus minna õppima Viini vahetusse mestriga, nimelt mul on võimalus õppida siukse erakordse võiks nagu öelda lausa legendi juures Julien trahvlini juures, kes anneks erakordne mees ja kindlasti läbi tema on õppinud väga palju. Ja just see koroonaaeg on tegelikult olnud väga tegus, et võib-olla saigi rohkem aega võtta, et jälle mingeid asju mõtestada, enda jaoks väga palju uut repertuaari läbida, mida siis terve suve meil oli vaja esitada erinevatel kontsertidel ja just täna üks pikaajaline idee saab reaalsuseks ja ehk siis on näha, kuidas kõik kuhu edasi liigub. No täna õhtul te esitate plaati, Schubert Bach ja Pärt, aga mis olid need uue repertuaari teosed, mida te suvel siis või üldse selle viimase aja jooksul omandasite ja esitasite ja mida seal leidus? Tegelikult see kava halli erakordselt suur, nii et ma mäletan, et kui me kevadel üldse hakkasime vaatama seda plaani ning repertuaari hulka, siis meil mõlemal käis peast läbi ikkagi see mõte, et kas see on üldse võimalik läbida need teosed. Aga meil oli väga huvitavaid heliloojaid, nimelt näiteks mängisime Ravelli viiulisonaati. Mängisime John Adamsi road-movie, mis oli üks minu pikaajaline unistus. Mängisime jana tšeki, viiulisonaati sai läbitud teoseid, piad Sollalt Le grand Tango, väga võimas. Kirgib teos. Näiteks veel kriigi esimene viiulisonaat mõned Mozarti sonaadid, mida oli juba ammu meil mõttes mängida. Ja veel oli igasuguseid väikseid teoseid ja ma mäletan väga hästi, et kui üldse juuli tuli kätte, siis me mõtlesime Hansoga, et põhimõtteliselt, kui vaadata igat päeva, siis homme on juba august, et meil oli lihtsalt nii tihe ja kogu aeg, mõtlesin, millal seal vahepeal harjutada saab, et esinejad on äärmiselt tore. Aga sa pead ikkagi kava valmistama ka ja sul on vaja selle jaoks aega ja tuua nad, sul on vaja ka koos aega, et seda aega me üritasime leida kogu aeg, näiteks kui oli Pärnu muusikafestival, kus Hans mängis epos siis mina laenasin oma sõpradelt klaveri ja samal ajal, kui tema proovis mina istusin kodus Pärnus ja harjutasin, sest mina olin ühel meistrikursusel, kus Hans osales, olin seal ametlik klaverisaatja, eksis väga paljude viiuldatega sai kava läbida, mis tuli lisaks kõigile eelnimetatud teostele lisaks ühesõnaga tõesti väga-väga palju kaua. Võib-olla kõige võimsama teose unustasin üldse ära, et meil oli võimalik mängida Richard Straussi viiulisonaati, mis oli üks niisugune tõeline Mount Everest ikkagi ühe lehe tuua-le just viiuli-klaveri tuua-le. Nii et seda me saime esitada tegelikult korduvalt. Ja nüüd mäletan liinis meil üks õhtu oli veidi vaba aega ja mõtlesime, et lihtsalt teeks midagi, mängiks veidi Straussi sõnad ja see tundus kuidagi sihuke täitsa segane mõte, aga me saimegi seda rahulikult mängida niimoodi, et me tõesti ainult nautisime seda kõike, et see oli üks erakordne suvi ja ma loodan, et selliseid suve tuleb ainult veel. Kus neid teie kontserte teoseid kõiki kuulata sai. Meil oli kontsert, Kadrioru lossis oli näiteks lausa kolm nädalat järjest tegelikult võimalik kuulata. Meil oli erakordne võimalus kuulata Tallinna kammermuusika festivalil ning toimusid ka kontserdid läbi Eesti Interpreetide Liidu. Ning ka olid kontserdid koostöös Eesti kontserdiga. Ja mis teid siis nüüd veel ees ootab, täna õhtul esitleti Arvo Pärdi keskuses uhiuut plaati. Aga mis saab edasi? No siis tuleb kohe kolmapäeval uskatset Viimsi Püha Jaakobi kirikus, kus siis me ka klatti salvestasime, seal sai paksis salve ja see on 27. siis kolmapäeval kell seitse õhtul. Ja mis siis juhtub teiega, lähete tagasi Viini õpingutele ja, ja uut repertuaari ja kõike omandama, et kuidas need õpingud teil seal lähevad, millises vormis, millises mahus? Just läheme tagasi Viini ning tegelikult on ees ootamas ka mitmed kontserdid Saksamaal, nii et tuleb päris palju jällegi reisimist. Aga õpingud lähevad väga tegusalt, meil on väga mitu kammeransambli õpetajat, Karoliina on ka võimalik õppida veel riiklikus ülikoolis Viinis ning mina olen selles privaatne ülikoolis, nii et me saame veel lausa topelt Tunde erinevalt õpetajatelt. Ning eks ta niimoodi edasi läheb. Valmistume järgnevateks tegevusteks ning kontsertiteks. Kõik loomulikult on täna õhtul oodatud kontserdile, et ühe korra veel kell seitse siis Arvo Pärdi keskuses ja kes täna ei jõua, siis kolmapäeval Püha Jaakobi kirikus kell seitse ja see on siis koostöös ka Timo Steineri ka teeme siukse vestlus osa ka, kus me siis pajatavaini natukene neid nii-öelda telgitaguseid sele plaadi valmimisest. Ja loomulikult saab ka neid plaate siis endale soetada ja müügis on need siis Apollo kauplustes ja Apollo e-poes, nii et varsti-varsti on need seal kõik saadaval. Igatahes suur tänu teile tulemast täna saatesse külla ja ilusat õhtut ja suur tänu teile, et selline plaat sai üleüldse teoks. Nüüd ta on kõigile võimalik kuulata, vaadata, katsuda ja nautida. Suur tänu kutsumast, suur aitäh.
