2020. aastal jäid põhikooli lõpueksamid ära ja läinud aastal, kui õpilased olid mõist koolitundidest kodus veetnud, tehti erand. Valitsus otsustas, kuna lastesse on kogunenud väga palju stressi, pole mõtet seda juurde lisada ning sestap seoti eksami tulemus põhikooli lõpetamisest lahti. Toona rõhutati, et tegu on ajutise meetmega, räägib haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin. Kuna see erand võimaldas ka seda olukorda näha, siis tänavu aasta on sellest erandist plaanis siis tehagi nagu selline põhimõte, mis jääb käskima. Enne koroonat oli põhikooli lõpetamiseks eksamil vähemalt kolm välja teenida. See eeldas, et pooled küsimused vastatakse õigesti. Nüüd soovib ministeerium viie-palli skaala asendada protsendipunktidega nagu see gümnaasiumi lõpueksamitel ja jättagi, nii et lõpetamiseks piisaks, kui eksamile kohale minna. Sügisel pidas ministeerium nõuga õpetajate ühendustega. Suurem osa neist kiitis plaani heaks. Samas näiteks Eesti emakeeleõpetajate seltsi juht Kaija Sarapu märgib, et riik saab eksamitel olulist infot nii õpilaste kui koolide tasemete kohta ja et info adekvaatne oleks, eeldab CT. Eksamitel pingutataks. Kui me jääme selle peale lootma, et õpilane on väga-väga teadlik, siis tegelikult alati see nii ei pruugi olla ja eelmise aasta kogemus oli samuti selline, et on õpilasi, kes pigem üldse ei läheks eksamile, sest nad lihtsalt ei viitsi seda teha. Nii et on oht, et kui me laseme eksami nii vabaks, siis tegelikult seda adekvaatset tagasisidet ei pruugi saada. Ülle Matsin ütleb, et eksam ise ei peagi õpilast motiveerima. Motivatsioon peab tulema inimese enda seest. Ja see, kui õppijal on motivatsioon madal põhikooli lõpueksamid hästi sooritada, siis see on iseenesest päris hea väljakutse selles konkreetses koolis sellise õppija motivatsioonikohad üles leida ja temaga sellest rääkida, kuidas ta seda enda sees leida saab. Nii Kaie Sarapuu, Ülle Matsin rõhutavad, et põhikooli lõpueksamid on olulised õpilased tulevase haridustee vaates. Samas korraldavad paljud gümnaasiumid oma sisseastumiskatsed kevadel ning paljude õpilaste jaoks ei mängi see, missuguse tunnistusega nad üheksanda klassi lõpetavad, suuremat rolli. Ülle Matsin ütleb, et reeglimuudatus võiks kasiino arenguid tuua. Ta selgitab, et põhikooli lõpueksamil saadud hinne ei anna. Gümnaasiumitel läheb senisel kujul päris adekvaatset pilti. Kui sooritus oli nagu vilets, siis sellisel juhul ka päev hiljem oli siis võimalik seda koolieksamina sooritada õpetajaga tihedas koostöös ja kindlasti saavutada siis minimaalne positiivne tulemus, mis siis sellel hinda skaalal tähendas hinnet kolm. Matsin loodab, et nüüd, kui uued reeglid paika saavad, annavad gümnaasiumidele hoogu oma sisseastumiseksamitest loobuda ja hoopis põhikooli lõpueksamitest lähtuda.
