Tere hommikust, ootasime me seda kevadet,  mis ootasime, nüüd on ta tulnud sellise hooga,  et põllumehel pole aega magadagi. Kevadtööd on alanud ja täna vaatamegi, millise tehnikaga  põllule minnakse? Kui mulla harimise käigus tähendab külvi all see  mullaharimise käigus muld tolmab siis on selge,  et on hiljaks jäädud. Kevadise lindude rändeajal muutub Matsalu lindude paradiisiks. Paradiisiks peavad seda ka välismaised linnuvaatlejad. Eesti võiks olla Euroopas loodusturismi sihtmaana vähemalt  kolme esimese hulgas. Grillihooaeg on algamas, vaatame, kuidas sepp Mart Salumaa  kodus sütt teeb. Mingil ajal oli ju puu süsi sama oluline energiakandja,  nagu tänapäeval on elekter. Proovime teha puutöömeister Tiit Raigiga kalasaba tapi. Teeme sellise kalasaba kasti nurga, et. Mida saab kasutada siis sahtlite näiteks näiteks sahtlite  nurkade tegemiseks? Sibullillede maailm on värvikirev ja liigirikas. Meil on on siin botaanikaaias haruldasi Taimeliike ja sorte peaaegu igast perekonnast. Kevadkülviaeg jõudis tänavu kätte päris äkiliselt põllul,  kus veel nädal tagasi ujusid ringi pardid võib juba  traktoriga peale minna ja need põllud, mis asuvad kõrgemal  ja on kergema mullaga juba tolmavad. Päike on mõne päevaga mulla kuivaks ja soojaks muutnud  ning põllumehel tuleb nüüd olla hoolas, et külvamiseks õiget  hetke tabada. Nädala keskel käis Kehtna mõisa põllul odra külv,  sest kõik mulla näitajad seda juba võimaldasid. Näitajad peaks olema sobiv. Olema praegu on, noh kevad on alles külm algkaasis aga  praegu sobib selline temperatuur siin, kui on kusagil  kolm-neli kraadi, on heinaseemnete küljeks paras. Viis-kuus kraadi hernes, kaer. Ja kui juba üle 10 kraadi, siis muidugi on ulimaeg küllalt  rapsi ja keskvalm. Suvinisu läheb ka siia veel varase odraga sinna enne enne keskvalminootra,  nii et keskvalmi odra al on väga oluline see,  et mulla temperatuur oleks 10, sellest sõltub. Peaproduktiivsus suurel määral see on nagu pikaajaliste  vaatluste ja katsetuste kogemustega paika pandud. No teine kriteerium põllule mineku juures on see võtta  labidas kätte ja vajuta labidas siis mulda  ja tõsta ta siit välja ja raputada teda. Kui see muld ilusasti mureneb, siis on optimaalselt haritud  ja teine pilt, mis siit veel välja koorub mullas labida  võtmise juures, see et kas vihmauss, kui sügav see vihmauss on,  kui ta on pinna lähedale tulnud nõndanimetatud risosfääri,  kuhu valdavalt need taime juured tulevad,  see on teine või kolmas kriteerium, et külviaeg on käes. Siin traktor vaikse vaikselt juba külvab,  kas nad hiljaks ei ole jäänud, sest et kõiki tolmab. No ühe jälle kriteeriumid selline, kui mulla harimise käigus  tähendab külvi all see mulla harimise käigus muld tolmab  siis on selge, et on hiljaks jäädud, aga külvi käigus toimub  see külv on mulla või selle kogu selle kavatöö operatsiooni  viimane töö. Et siis kui tolmab, siis ole väga viga, sest enam järgmisse  operatsiooni peale tule ja nüüd vett nii palju mullast välja  ei auru. Kas erinevate mullade? Töötlemiseks on vaja ka erinevaid tehnikaid,  näiteks kui on rohkem savine. No liiva Eestimaal võime jagada oma mulla kolme klassi. Kerged mullad, keskmised mullad ja rasked mullad kergetel  ja keskmistel. Talle sobivad kõik need pindharimise riistad rasketel  muldadel on küsimus see, et need tihenevad ära  ja nende harimise optimaalne harimisaeg on väga lühike,  seal tuleks kasutada siis harida natuke sügavamalt  ja selleks on ka olemas jälle riistad, mida me nimetame rullkäprandaalideks,  tema tööseadustes on siis kettad, käpad. Kobestavad mulda ja siis rull, mis siis selle kobestatud  alal natuke tihendab ära. Aga kuhu poole põllumajandustehnika see trend on? Et kas siin saab ka midagi välja tuua, et uue põlvkonna  asjad on millegi poolest paremad või, või hoopis kehvemad? Trend on sellel, kui me siin oleme harjunud adrapõhiselt oma  tootmist arendama see tähendab, et adraga küntakse,  küll järgselt tuleb palju operatsioone teha,  siis külm on. Viimane operatsioonid on väga suur. Nõuab tööaega, palju, nõuab kütust, palju. Nüüd on tulnud just niisugused agregaadid välja,  millega saab ühe operatsiooni kõik need tööd ära teha. Sellele niisugused. Trendid on maailmas levinud ja järjest minnakse seda trendi edasi. Ja muidugi kõige uuem trend, mitte uuem,  aga suhteliselt Eestimaa oludes vähe kasutatud on ta otse  küll seal ei harita üldse mulda, vaid on spetsiaalne külvik,  mis viib selle seemne mulda. Lõigatakse seemne vaokene, kuhu see seemne maetakse  ja ja niimoodi need asjad toimivad. Aga kuidas talumees peaks endale siis seda  põllumajandustehnikat valima, mis, mis need kriteeriumid  võiks olla, millele tasuks tähelepanu juhtida? Kriteeriumi kõige suurem kriteerium rahakott. Millised võimalused tal on soetuste tegemiseks? Teine on mullastik muidugi väga oluline ja kolmas on tootmisstruktuur. Kui tema on teraviljakasvataja või taimekasvataja  selle spetsialiseerunud tootmisüksus või talu  siis on tal teised lahendid. Kui tal on täistükliga tootmise tähendab  ka teravilja ja taimekasv kõrval on ka loomakasvatus,  siis on tal teised lahendid, siis loomakasvatusest tuleb ju orgaaniline,  on ta tahe või vedelsõnnik, vaid nende käitlemiseks on  ka vaja masinaid jälle. Kehtna mõis ongi selline täistsükliga tootja,  kus põhirõhk on pigem piimakarja ja enamus loomade söödast  toodetakse omal maal. Agronoom Marko Satsi arvates tasub kaasaegses põllumajanduse  nikasse panustada. Kui palju hea saagikusele mõjub? Kvaliteetne põllumajandustehnika. Väga palju mõjub. Sa saad teha kõik tööd. Õige õige sügavusega näiteks mulla harimise puhul  ja ja noh, nad on täpsed selles suhtes, et see  reguleerimisvõimalused on neil väga head  ja ja, ja see annab suure plussi Meile oluline tehnika on silotehnika millega me niidame,  millega me saame selle silo transees ja seal ta kinni tallatud. Siis on mulla harimistehnika. Väetustehnika. Koristustehnika. Need peavad meiesugused peab kõik olema,  kuna me oleme ikkagi niisuguse täistsükliga tootjad,  et et piim, piim ja asjad kõik koos. Neid otsuseid, mida ja kuhu külvata, ei tehta Kehtna mõisas  sügisesi kokkuostuhindu aluseks võttes vaid külvikordi  silmas pidades, mis loomadele piisava söödakoguse tagaks. Plaani tegite, et just see varajane oder tuleb,  et. Kas plaanite sügisel näiteks vaatate maailmaturuhindasi  ja mõtlete, see on päris hea hinnaga, et seda võiks,  seda võiks rohkem panna või, või käib siin kuidagi  teistmoodi see planeerimine? Meie oleme läinud seda teed, et et, et nagu vana vana vana  põllumehe tarkus, et põhjendatud külvikorra järgi,  et meil on tehtud kaheksavälja ine külvikord  ja ja selle järgi me püüame toimetada. Et, et selles suhtes me nagu jah, siin. Iga-aastasi hüppeid teeme vähe, võimalikult et ikkagi. Plaanide plaanin asja pikalt. Mida tähendab kaheksaväljaline külvikord? Kaheksavälja lina külvikord tähendab seda,  et et, et, et ütleme Meie puhul konkreetselt on 1000 hektarit jagatud kaheksaks  kus on siis noh, keskeltläbi tuleb 230 hektarit üks väli. Kas see on ühe põlluna või kolme või nelja  või viie põlluna, noh see nüüd oleneb põllu suurust,  st ja. Ja igal välja on konkreetsel aastal konkreetne kultuur. Et meil, meil, ta on nüüd kolm aastat rohumaa kaks aastat,  siis üks at. Talivili suvivili raps suvivili talivili,  siis läheb järjest edasi. Mis punt seal praegu praegu praegu lendab just? Need on minu meelest sinikael pardid. Aga praegusel ajal neid, mis, mis, mis liigid siin üleüldse  nagu nähtavad on penijõel. No praegu on siia roostiku ja Siia kohale jõudnud juba. Punapeavart sõtkad, laugud, kosklad. Kevad on siin pihta hakanud ta oma tavapärasuse rütmis. Linnusõbrad on jah oma. Uudistes edasi andnud, et olgugi, et kevad on hästi hiline ja,  ja pikalt veninud, et ränne on alanud oma tava pärases rütmis. Et need saabujad on ikka õigel ajal tasapisi tulema hakanud,  aga aga jah, võib-olla päris massi veel siin näha ei ole,  et lagled aeg on alles ees. Marika Mann alustas loodusturismi ettevõtjana Matsalus juba  kümmekond aastat tagasi. Sel ajal sattusid siiakanti veel üksikud välismaalased  ja põhiliselt tutvustati loodust siinsetele huvilistele. 10 aasta visa tööga on Marika suutnud Eestit Euroopas  nii palju tutvustada, et sel hooajal on meile tulemas sadu  välismaiseid linnuvaatlejaid ja loodushuvilisi. Suudad sa eelistada loodus, turisti ja tavaturisti? On neil nagu natuke erinevus ka. Ma suudan eristada väga hästi. Tavaturisti. Loodusvaatlejast. Ehk sellisest loodusturistist, kes ei vaja looduses  tingimata aktiivset tegevust, vaid tahab lihtsalt vaadelda,  kogeda, määrata kuulaa. Ja uusi liike saada ja niimoodi väga selgelt on see arusaadav,  näiteks kui me võtame väljamaalasi lennujaamas vastu  siis algusaastatel ma kasutasin silti, et grupp tuleb,  praegu me juba aastaid ei tee seda, nad on ilmeksimatult ära  tuntud teiste inimeste seast, ükspuha kust riigist nad ei tule. Mille poolest siis või kuidas see on? Ma ei tea, nad on teistsugused. Nad on esiteks riietunud vastavalt sellele,  et ees ootab nädal aega matkamist värskes õhus  ja ja mõnikord ka halvad ilmad. Ja. Nende silmaring on laiem ilmselt, sest nad on palju maailmas  ringi rännanud erinevates riikides ja nad oskavad võrrelda  ja nad on kogenud erinevaid kultuure, erinevaid inimesi. Aga kui suure konkurentsivõimega Eesti on loodus turismi osas? Päris suurega Euroopa mastaabis küll võttes,  nüüd on nagu oma turundustöö ja tulemusena ja,  ja ka klientide tagasiside baasil oleme me  siis välja selgitanud selle, et. Et. Eesti võiks olla Euroopas loodusturismi sihtmaana vähemalt  kolme esimese hulgas. Ja tegelikult ta ongi tõusmas juba sinna,  sest eelmine aasta, kui me käisime Iga aasta me käime Bertfeeri Inglismaal,  augustis toimub, see on siis maailma suurim linnu  ja loodus turismimess. Siis sahinad käisid juba seal, et Eestist,  Eesti on möödumas Poolast, Ungarist Eesti vastu huvi tõuseb. See on tõsi, et meil on väga palju sellist veel säilinud,  mida heaolu riikides enam ei ole. Mainisid Inglismaal on messidel käidud, kuidas see turu  turundus veel käib, et, et väljaspoolt inimesi Matsalu  linnuriiki tuua? Mitte ainult Matsalusse, vaid üle Eestimaale,  aga jah, Matsalu on kõige kuulsam linnuriigina Eestis  ka mujal maailmas. Me oleme kutsunud Tutvumisreisile ajakirjanikke ja uusi partnereid reisibüroosid,  kes meie korraldatud pakett edasi müüb sama turistidele. Ja see on väga hästi. Toiminud ja väga hästi töötanud, et ajakirjanikud,  kes on siin käinud, on tõesti Eestist väga ilusaid lugusid  kirjutanud ja nad on nagu Eesti usku pööratud. Et ju siis on need reisid hästi õnnestunud  ja need on hästi vastu võetud ja ju siis ikka meie loodus  ongi nii imeline, ju siis meie giidid ongi  nii pädevad olnud, et see kõik on muljetavaldanud. Ja noh, ikka ja jälle jookseb läbi tagasisidest  nii ajakirjanike kui ka klientide tagasi sidest see üllatus,  et et teil on nii korralikud teed ja teil on  nii palju radasid ja torne ja teil on nii heal tasemel  hotellid ja nii maitsev söök, et kõik on olemas,  et oi, me ei teadnudki seda, et noh, see kõik on selline  tore asi. Marikas sai ettevõtja olude sunnil, kuid varasem töökoht  Matsalu looduskaitsealal andis sellele oma tõuke. See maailm ja kõik see suhtlemine ja kõik see loodus  ja suhtumine loodusesse ja see kõik hakkas mulle meeldima. Olen tegelikult ise maal sündinud ja kasvanud  ja pole kunagi kaotanud seda sidet loodusega. Sellisel moel, et sellest lugu pidada ja oma lastele seda õpetada,  aga võib-olla ma lihtsalt ei ole nagu sügavuti kunagi juurelnud,  et millised liigid kõik mu ümber elavad ja niimoodi,  et lihtsalt on kena ja armas ja tunnetad õigesti seda  ja aktsepteerid ja austad oli üldse üks selline aeg,  kus. Kus tahtsin elus pööret teha. Ma olen päris mitmeid kordi seda öelnud,  et kui ma oleksin teadnud, et see teekond tänaseni on  nii keeruline ja raske, ma ei oleks iial julgenud seda teha. Aga võib-olla, kui ma oleks jälle teadnud,  et olgugi, et see on raske ja keeruline aga kui palju ta mu  elu muudab ja kui huvitavaks ta mu elu muudab,  siis ma äkki oleks ikka julgenud seda, aga ma ei teadnud kumbagi. Ma lihtsalt tegin. Marika firmas teevad lisaks talle tööd veel  turundusspetsialist ja reisikorraldaja, samuti on ihu  ja hingega ema tööle kaasa elanud ka tema tütar Tuuli. Oluline on ka see, et turistide teenindamisel saavad  rakendust paljud kohalikud majutajad, toitlustajad,  giidid, bussijuhid ning ka paadimees Tiit,  kellele turistide sõidu tamine on nii hobi kui hea lisateenimisvõimalus. Tiit, kaua sa paadimees oled olnud? Aadimees olen siin Matsalu kandis olnud kuskil kaheksa aastat. Aga see on nagu lisateenistus, et tegelikult oled kalamees  ja tuled siin Marikale appi turiste vedama. Ma olen printsumees ja enne olin kalamees  ja see on mu viimane kalamehepaat. Aga aga kuidas te Marikaga nagu kokku saite,  selles mõttes, et ta leidis sind üles. Tule, tule mulle appi, hakka hakka turiste vedama. Ma tulin penile ema vaatama ja Marika ütles,  et tal oleks vaja ühte paati, et on puudu. Ma ütlesin, ma lähen, virtsu on paadi ära. Et kaheks päevaks on vaja, nüüd on kahest päevast saanud  vist juba, ma ei tea. Kaheksas aasta. Ja nii ta läks. Kuidas siin kaladega lood on, on siin piisavalt palju? On küll, kala on tublisti, aga püüda ei tohi,  eriti paremate kohtade peal, ma mõtlen, aga sellepärast ongi  kalameheamet nagu ka maha pandud, et et ei ole tööd. Lihtsalt tööd oli ja kala oli ka, aga muidugi jäi. Vähemaks lõpuks suure mere peal, aga teda ei olnud kuhugi  müüa enam. Eestis ju ei ole enam töötlemist eriti. Ja siis oli mõttekam juba midagi muud tegema hakata. Elama peab ju millestki ja. Kuna ta on kodukoht, vana kodukoht ikkagi  siis oli tore oma kodu jõgede peale tagasi tulla  ja turiste vedada. Loodusturism saab üha populaarsemaks ka eestlaste hulgas. Sellest aastast pakub firma nii siin peatuvatele,  välismaalastele kui kohalikele inimestele paketti Matsalu tikit. Igal laupäeval maist kuni septembrini on võimalik liituda  rahvusvahelise grupiga ja saada targemaks  ja rohkem teada Matsalu rahvuspargist. Valida on võimalik kolme erineva teenuse vahel. Kas minna bussi? Sõita ringi, teha paadisõit, käia külastuskeskuses  ja süüa mõnusat talutoitu lõuna ajal või minna saatjaga  kanuuretke läbi pikniku, korv kaasas või rentida ratas  ja saada juhised ja kaart kaasa ja sõita ringi omapäi. No sina selle looduse keskel, meil siin oled,  kindlasti sa näed ka seda, et mida, mida Eesti pool saaks  veel ära teha. Et et me muutuksime veel atraktiivsemaks  selle looduse vallas, et siia tuleks kuidagi ikkagi veel rohkem,  kas saab midagi teha, on midagi nagu hinge kripeldama jäänud? Et. Et mulle tundub, et see, see turundus on nüüd sinnamaani  küll ära tehtud Eesti Eesti Eestile, et me olemegi juba väga atraktiivsed. Ja nüüd me võiksime olla valmis selleks,  et järgmine 10 aastat meile tulebki. Päris palju turiste? Aga ma ei usu, et me peaksime kartma ma,  et siia hakkab voolama sadu tuhandeid, aga mõni 1000 või,  või, või 10000 turisti aastas oleks küll tore asi Eesti jaoks,  aga mis võib-olla hoopis Eesti peaks nüüd ära tegema,  et. Et ta peaks nagu otsustama, et nagu meile kõik need head  looduse sõbrad välismaalt ikkagi südamele panevad,  et hoidke seda, et see võib nii kiiresti kaduda,  et, et ei märkagi, kui, kui poliitilised otsused on sellised,  nagu nad on kiiresti ja ruttu, ühes suunas,  et võib-olla 20 aastaga on meil ka elupaigad poolenisti  kadunud ja siis pole seda enam võimalik näidata. Et pigem teha siis see otsus, et kas tasa  ja targu ja ja tuua tarbijad nende enda raha eest meile siia  vaatama seda või et pürgida siis hästi intensiivselt Euroopa turgudele,  mis võib-olla on kallim võimalus. Kindlasti on teil selle kevade esimesed grillimised juba  tehtud ja selle tarvis poest sütki ostetud. Otepää lähistel ketta talus tegutsev 20 aastase staažiga  sepp Mart Salumaa teeb aga sütt ise kuid seda mitte grilli,  vaid pigem ikka sepa ääsi tarvis. Tavaliselt ostetakse grillsütt poest, tänasel päeval. Sina teed seda ise, miks? Eks mina olen ka ostnud poest, aga põhjus oli selles,  et kui me siin vaatame, on lepasüsi, eks  või see õigemini lepapuit siis lepapuu on selline puu,  mida nüüd sepatöö tegemiseks kasutada ei saa. Aga kui ma oma välisepikojaga rahva ees olen,  siis, Kivise kasutamine ei ole otstarbekas juba kas  või sellepärast, et kui ma viskan kivisütt juurde,  siis kõik potentsiaalsed ostjad lähevad minema. Nii et see puuse kasutamine välitingimustes on ainuõige  ja teine asi veel, et kivisüsi s. Saastab selle tulepesa ära ja alati ei pruugi  siis see töö edeneda hästi, aga puusöega mingit muret ei ole. Kui on õige puit valitud töö tegemiseks,  siis. Siis päevane kulu on ka küllalt väike, et üks  kartulikotitäis läheb ära päeva jooksul. Mis puit on kõige parem. Mida tihedam, seda parem, et saar, tamm,  sirel, õunapuu. Mis osistest see süsteem siis nüüd koosneb? On võetud üks. Kahesajaliitrine. Toiduainetetööstuses kasutatav. Mis ta siis võiks olla plekktünn jah, kontsentraaditünn ja,  ja sellele on siis uks tehtud ja, ja kolle sisse. Kolle on sellepärast vajalik, et kui kollet sisse mitte teha,  siis see tuli läheb kõige lühemat teed pidi korstnasse. Ja siis plekaan peale vitsaga kinni. Nii pole siin vaja põlema vahepeal protsessi tööle. Nii ei läinud küll jah, ega see piirituse leeg,  seda ei ole eriti näha ju. Kui me kaane peale paneme siia, siis kaane sees on kena auk. Justkui korsten ja, ja selle me juhime siis jahutajasse  selle väljuva suitsu. See on energeetika ajalugu, et mingil ajal oli ju puu süsi  sama oluline energiakandja, nagu tänapäeval on elekter. Et no mida siis puusöega vanasti siis tehti,  et kõik hõbesepatöö, kõik kullassepa töö,  kõik klaasitöö Et see andis puhta ja kuuma leegi, et. Vot jällegi kui me ahju kütame päris märjapuiduga,  siis me saame ju ainult mingi osa soojuse st kätte  ja siin tegelikult see sööga on seesama lugu,  et me aurutame kõik absoluutselt välja, mis seda kõrget  temperatuuri pidurdab, et. No just see praegu me aurutame välja ja siis pärast kasutame  seda puhast kütust. See on siis kõige viimane ja. Tõrvaämbrike või see on tõrvaämbrike jah. Kui Mart kasutab sütt vaid ääsis, siis vaatame,  kuidas sepa peres grillitakse. Moodi mees sellepärast, et kui tavaliselt on mingisugune ren või,  või ufox kutsutakse sellist ümmargust grill,  grill alus, siis sul on jälle omamoodi lähenemine. Räägi sellest ka, mis saab. Aparatuur on. Noh, see on selline Seadeldis, mida kasutati Skandinaavia aladel viikingi perioodil. Tegelikult on nad pärit ju kuningaududest,  nende asjade eeskujud. Et ega ma oma peaga neid välja pole mõelnud  ja nad on nii geniaalselt tehtud. Kuningatele tehti häid asju, et ega midagi ära võtta ei saa  ja juurde ka panna ei ole, et. Ta töötab täiuslikult. See on siis nüüd grill, alus? Grillresti jah, ja kolmjalg kolmjala keti otsa võis panna  ka pada. Aga see on selles mõttes multifunktsionaalne,  et seda selle kõrgust saab ju reguleerida täpselt  nii ja. Puu puid on, rohkem, saab kõrgemale siit tõsta. Niimoodi või siis sellel ajal, kui me näiteks keerame  ja kui on natukene vähem siis lahti. Natuke näiteks nii kõrgele lähemale. Mul on Selline pann, eks võib-olla leiu vanus on  siis 700 aastat peale Kristust, nii et küllalt. Iidne asi. Aga ta töötab suurepäraselt. Mina olen teda palju kasutanud juba. Et. Kui ma teda tegin, siis ma mõtlesin, see koht siin on ilu  pärast või et ta on toetuspind, aga tegelikult kui me  kasutama hakkasime, siis tuli välja, et see on soojalukk. Et ühel pannil oli hästi tublisti see koht ära harjatud  ja kui me siis pannkooke küpsetasime, siis ilmnesid  selle koha peal noolutusvärvid. Poole sentimeetri peal langes temperatuur kuskil 100 kraadi  ja see soojalukk töötab nii et kui Lõke põleb, siis kogu soojus läheb ülesse  ja hapnik peab ju peale jooksma muidu või peale voolama lõkesse,  muidu ta, see lõke ei saa ju põleda ja siis tegelikult see  soojalukk ongi tuule käes. Mida me siin teeme, seda võib nimetada eksperimentaalarheoloogiaks,  et kõigepealt, kui arheoloogid leidsid hauast mingi aua  panusena pandud mingi rauast eseme, siis see  eksperimentaalarheoloogia see nüüd valmistab samasuguse  eseme ja ja siis. Siis saab teda siin kenasti kasutada ja kontrollida,  millised olid üldse kasutamise võimalused. Ma käisin aastal 99 Taanis eksperimentaalarheoloogia  keskuses õppimas seda asja kaks kuud. Roskilde lähedal on selline eksperimentaalarheoloogia keskus,  kunagi aastal 64 rajati see ja, ja tänaseks on selliseid  keskusi maailmas juba kuskil 150, aga võib-olla nüüd juba 200. Nii et see on selline uus mõttelaad. Uurimistöödeks no sööme, sööme näpuga, see ongi väli,  väli, välikohviku tüüp. Natuke liha maitset, ka, liha liha natuke  ka peale tilkunud. Arvad, no tahad lohuta? Muistseid köögiriistu uurides on Mart teinud neist oma kollektsiooni. See on ikkagi needitud pada ja miks padasid neediti ammuammu? Ütleme Rooma riigis juba tunti needitud pada  ja Siin meie aladel võib olla 500 aastat peale Kristust põhjus imelihtne. Terase kvaliteet ei olnud piisavalt hea,  et teha sellest. Suur tükk metalli ja sellest välja kahrutada,  siis padi Pada. Et vaadake, siin on nüüd räbupesa, see on nüüd Rootsis  tehtud 2004, üks soorauatükk, et et näete,  siin on räbupesa ja kujutada ette, kui te nüüd  selle laiaks venitate pajale auk sisse, siis pata ei tööta ju. Nii, ega siin on ka mingisugused riistad,  ausalt öeldes ma ei saagi täpselt aru, mis,  mis, mis ketid ja taldrikud siin kõik on. Üks sõber tellis siis tule aluse. Ja siis ta tahtis sellist tule alust saada. Ma siis tegin talle sellise tulealuse. Aga eks ma kasutasin ise ka samasugust asja,  siis. Aga puud ei püsinud hästi peal, siis ma mõtlesin välja  sellise rõnga siia. Et see rõngas, siis hoiab puud kohal ja ja,  ja see panni kõrgus on ka kohe palju parem. Et näete selle serva peale, on siis seda? Parem toetada. See annab sellise välitingimustes on see väga hea. Nendesamade kettide otsa võib teda riputada. Teda võib riputada siis kolm jala külge nagu vokkpanni. Nii ja täiesti vabalt võib siis vokirooga  selle peal teha ja on tehtud ka. Et sepatöö kogemusi on mardil aastatega kogunenud küllaga,  koolitab ta ka hobiseppasid Tartu rahva ülikoolis  ning korraldab kettal seppade päevi. Tema arvates pole aastatega sepatöös suurt midagi muutunud. Tuleb austada vanu traditsioone. Üks neist on niinimetatud sepasula tegemine,  mis toimub liiva lisamisega tulisele rauale. Sel viisil valmistab Mart ketilüli tulevase grillresti jaoks. Kaks nädalat tagasi õppisime tundma puidutöötlemisriistu,  täna üritame neid ka reaalselt kasutada,  midagi ära teha. Mida me siis täna teeksime? Teeme sellise kalasaba kasti nurga, et. Mida saab kasutada siis sahtlite näiteks näiteks sahtlite  teise nurkade tegemiseks või, või karbinurk nurga tegemiseks? Selleks on meil puuplotsid valmis ja kuidas  siis peab pihta hakkama, et, et kõik see lõpuks õnnestuks. Kaks klotsi peavad olema täisnurgas siledad. Laiused siis ma kõigepealt märgin nende välisküljed enda  jaoks ära. Ja siis. Ma hakkan märkima peale siia seda poolt Saava poolt nii selleks. Panen siia vahele. Nüüd ma võtan nurgiku ja panen siia mõõdu peale,  et ütleme, võtame mingi kaheksa millimeetrit et see jääb  nüüd see serv siit. Märgi need ääred Ja väikeste märkidega. Nii. Nüüd on järgmine asi on. On ma märgi, need tapi otsad sirkliga. Et selle jaoks on meil vaja mõõta ära see vahe See on enam-vähem üheksa sentimeetrit ja kui teha kolm Kolm tappi, siis me peaks ta jagama kolmega  ja natukene õige pisut sinna otsa liitma. Nüüd saab märkida need tapid siia. Ühtepidi. Märkjoonest. Ja teistpidi märkjoonest. Nii. Nüüd on. Nüüd ma märgin, need. Otsad siia peale. Et peavad olema Täpselt täisnurgas. See on väga oluline lõikamise juures ka. Et nad oleks täpselt täisnurgas Sest muidu märkimisel ja kokkupanemisel jääb siia vahet sisse. Ja siis ma võtan rööbitsa. Et on selle materjali paksuse ja märgin Märgin. Selle paksus Et saagimisel tuleb siis jälgida seda, et ta oleks täpselt  täisnurga all, et ta läheks. See joon on siin kõige olulisem. Ja saa paneme nii, et. Hambad paneme vastu tagumisnurka. Need nurgad saetud. On kõige otsustavam või raskemad. Ei ole tegelikult, aga nüüd ma saan. Mina kasutan meetodit, et ma sain Saega need hambad siit siit välja. Nii esimese poole olen valmis saanud, kuidas  siis teisele poolele läheneda. Et teise poole märgime selle poole järgi. Et selle jaoks ma panen selle asja. Et ühe toitus toetuspunktina kasutan ma vöövlit teise toetuspunktina. On mul see. Detail ise. Ma panen selle detaili siia peale. Siis ma märgin selle asja noaga. Ja siis läheb jälle tuttav saak saagimise töö. Vajalik, et siit on nüüd väga oluline märkida ära need,  mis pooled nüüd välja saeme. Nii lõikan siia sellised faasid. Et oleks lihtsam kokku panna ja liimi oleks  ka kuhugi minna. Palju seda panema peaks, et see oleks piisavalt või,  või lirtsuks. Piisavalt, ega väga palju ei ole vaja, et,  et muidu ta hakkab tappide vahelt välja pressima ja. See pole ka hea. Läheb nüüd proovime kokku panna, jah, proovime kokku panna. Nii kasutan selle jaoks metallvasarat. Sellega on parem kuulda, kui see tapp kokku läheb. Et hüveldamine ongi viimane etapp ja ütleme,  lihvi andmine sellele otsale ja siis umbes enam-vähem  meeldioli ta selline, aga siin üks, üks teine näide  ka veel olemas. Et kel, kel huvi ja tahtmist on, siis proovi järgi. Tõeliselt vaprad õitsejad, kes juba lumehangest meid kevadel  esimestena rõõmustavad, on sibullilled lumikellukest  ja siniliiliat, teame kõik, kuid Tallinna botaanikaajas saab näha,  kui palju erinevaid sorte ja liike on olemas. Kevadel, kõige enne alustavad õitsemist lumikellukesed  ja märtsikellukesed, mis on väga paljudele tuntud. Aga, aga meil on siin siis nendest ka palju erinevaid liike  ja sorte näha. Eesti looduses looduslikult lumikellukesi ei kasva,  et kõik need pärinevad siis lõunapoolsetest piirkondadest  ja kasvavad siis valdavalt mägedes ja erinevad  lumikellukesed lehtede poolest. Et meil on siin erinevaid liike, mis siis on hoopis suurema lehega,  on allikad või on siis? Voldilised või läikivate lehtedega laialehine lumikellukene,  mis siis on ümber vare rullunud ja meenutab lehtede poolest  hoopis piibelehte. Siis on veel lumikellukese liike, millele on erkrohelised  läikivad lehed ja meenutavad hoopis märtsikellukest. Krookuse liike on meil ka hästi palju ja hästi palju  erinevaid krookusi sorte. Ja kõige enam ongi sorta kahest krookuse liigist,  üks on siis kuldõieline krookus mis on. Varasem. Ta on hästi rohkeõieline ja nende õied on  siis enamasti kollased, erinevate triipude  või laigukestega õie alusel. Või siis ka valged või helesinised ja teine krookuseliik,  millest on aretatud hästi palju sorte, on kevadine krook,  Nemad on natukene hilisemad õitsejad ja nende õisi on ühel  taimel küll vähe, aga selle eest on nad suuremad. Kustele on veel sarnased ka sügislilled,  mis on omaette mugulsibulatega perekond ja õitsevad  valdavalt sügisel. Aga ka selles perekonnas on mõned liigid,  kes õitsevad hoopiski kevadel ja nendel on  siis kas puhas valged või sellised pur, purroosad õied. Et on meie kollektsioonis Armeenia sügislill valgete õitega  ja siis veel väga lähedane perekond Valev lill  ja merendera, kellel on ka väga sarnased õied  ja nendel on ainult väikesed botaanilised erinevused  ja õie poolest meenutavad väga krookust,  aga lehed arenevad siis neil hoopis teistsuguseks  ja on suuremad ja laiemad, meenutades pisut maikellukesi. Meil on siin ka palju selliseid siniseõielisi sibullilli,  et kui kevadel hakkavad sinetama paljudes aedades  ja parkideski siniliiliad, siis meie kollektsioonis on  siniliilia liike päris palju, kellest siis osad alustavad  õitsemist ka juba enne see kui harilik sinilill  ja kellega me juba tuttavad oleme. Ja õitsejaid on ka veel hoopis hiljem jätkudeks jätkudes  isegi suveks selles perekonnas. Botaanikaaias on veel ka päris palju liike koera hambaid,  nemad on oma sellise natukene imeliku nime saanud. Koera kihva meenutava sibulakuju järgi ja looduses on nemad  siis sellised taimed kasvavad enamasti metsaaladel  ja vajavad ka seetõttu aias natukene niiskemaid kasvutingimusi. Et praegu on juba alustanud õitsemist harilik koera ammas,  tema õis on siis selliste tagasi käändunud õie lehtedega  ja meenutab natukene alpikanni ja lehed on tal väga kauni  pruunilaigulise mustriga. Erinevaid liike siis selles perekonnas õitseb  ka terve maikuu jooksul, et on erinevaid valgete,  roosakate ja ka kollast õitega koera hambaliike. Aga kui pirtsakad sibullilled on, et kas nad on nõus  naabriks võtma igat üht taime? Sibullilled on suhteliselt leplikud, et. Võib-olla tasub nüüd tähele panna seda, et milline on  selle teise taime juurestik, et kui ta, see teine taim ei  kasvata ta suuri võsundeid või ei ole väga kiire kasvuviisiga,  siis kõik sellised püsikud sobivad ka sibullilledele aias kaaslaseks,  eriti sellised. Hiljem tärkavad taimed nagu ostad astilbed. Floksid. Kuidas peaks sibullilledest hooldama, kas nad vajavad  regulaarset väetamist palju nendega hoolt on? Sibulilled on suhteliselt vähe nõudlikud  ja püsivad ühel kasvukohal üsna kaua. Võib-olla viie aasta pärast tasuks nõudlikumaid taimi ümber istutada,  aga päris paljud nendest võivad ka kümneid aastaid ühe koha  peal päris hästi kasvada. Kevadel maksaks siis taimede ümber puistata natukene lämmastikväed. Tist pisut hiljem erinevaid kompleksväetisi,  mis kättesaadavad on. Järgmises saates kohtume tindioru, turismitalu  põhjapõtradega ja uurime lähemalt ka vesioinast. Marjamaa talu mahlu ja moose saab osta talv läbi. Linnud laulavad, aiad ja metsaalused on kirevaid lilli täis,  nii et pole kuhugi astudagi. Toas pole mõtet küll enam olla, sest väljas on  nii palju teha. Tegusat nädalat teile ja kohtume nädala pärast. Sõida maale.
