Alanud on Euroopa Liidu Laich projekti loodusrikas Eesti rahastatav projekt, mille käigus püütakse keskkonnaameti ja Eesti jahimeeste seltsi eestvedamisel vähendada väikekiskjate mõju lääne-Hiiu- ja Muhumaa rannaniitudel pesitsevate lindudele. Tartu Ülikooli looduskaitse bioloog Triin Kaasiku. Ja muidugi, me anname endale aru, et see ongi loomulik, Rebane mõned linnupesad ära sööb, aga praegu tõesti, me oleme oma uuringutes leidnud, et rannaniitudel maas pesitsevate lindude pesadest süüakse kogu 86 protsenti ära. Mis siis tähendab sellised ohustatud liigid näiteks nagunii turud putkas, et nad ei suuda oma populatsioon enam taastoota viiel uuringualal järgneva paari aasta jooksul me siis proovime koos jahimeestega vaadata, et kas see väikekiskjate arvukuse vähendamine mõjub positiivselt nendele linnu populatsioonidele? Ja nojah, siis paneme imeks, et kuhu küll need linnud jäävad, aga tegelikult rebaste arvukus on kasvanud, sinine sisend šaakal juurde tulnud. Mulle tundub ka endale, et, et me oleme ise inimestel on selle olukorra põhjustanud, et meil nüüd väikekiskjaid praegust palju on, et kas või näiteks marutaudivastane vaktsineerimine. Et see võib olla suurendanud nende väikekiskjate arvukust. Eesti Jahimeeste seltsi projektijuht Jaanus Vaiksoo Koostöös keskkonnaametiga on see võimalus, et ikkagi neid jahikulusid selle projekti raames ka nendele jahiseltsidele, kes kuuluvad sinna viie piloote ala piirides siis ka mingil moel kompenseeritakse.
