No tere, hea vaataja veebruarikuu on käes  ja teadagi, peetakse seda ju meie vööndis kõige külmemaks kuuks. Eks näis, kuidas läheb. Igatahes Pekingis on käimas taliolümpiamängud  ja ka meie sportlasi on seal näha. Aga meil on teile täna toredaid lugusid,  oi kui palju. Kõigepealt meenutab Aivi kunagist legendaarset muusikut  Bobat ehk Vladimir Sapos. Annab ühe mõnusa retsepti, saame teada, mis on nõel,  tehnika ja räägime ka kodukandi seltsiliste projektist. Ta on selline natukene selline nügija, et,  et ma ei jääks nagu niisama istuma, vaid ikkagi teeks oma  toimetused ja, ja sellist elujõudu mulle nagu andev. Ja persooniks on täna muide kunagine iluuisutaja Peeter  Kulkov Olid sellised sellised uisud, mille nimi oli nurmised  ja mäletan nurmised ja nurmised, see käis niimoodi,  et kanna alt kanna alt käis, oli klamber  ja siis külje pealt siis ta tavalise saapa peale tõmmati,  tõmmati kinni. Aga alustame siis ja Aivi toob teieni loo Bobast. Kes siin siis õigupoolest mängib, kas vanaisa  või lapselaps? Tundub, et lapselaps ei pääsegi löögile. Ja rongihäält tehes lustid, mees, kes viieselt hakkas  esinema kloonina hiljem žonglööri ja akrobaadina teame teda  kui viiuli virtuoosi ja muusikainstrumentide emiteerijat,  kelle sünnist möödus lõppenud aastal 115  ja surmast 25 aastat. Andekart testi suur kirg oli mänguasjade kogumine  ja neid lelusid hoitakse Tartu mänguasja muuseumis. On legend, et Vene viimane tsaar Nikolai teine kinkis  väikesele Sapožninile tinasõdurid. Kas see nüüd on ilus legend või on sellel ikkagi tõepõhi all? Sellel peaks olema tõepõhi all, sellepärast et Boba Sapožin  on ise seda lugu rääkinud. Tema mälestustest on teada, et, et kui ta oli selline alla  10 aastane, ta ei ole isegi väga täpselt öelnud,  et võib-olla ta ei mäleta tagi nii täpselt seda aga et,  et kui ta oli umbes selline kaheksa üheksa aastane poisike  siis olevat ta esinenud tsaari õukonnale tsirkuses  ja tsaar siis hiljem soovis teha kingituse  ja kingituse lugu oli isegi selline, et,  et Boba oli viidud mingisse suurde ruumi  kus oli hästi palju mänguasju ja ta võis valida ükskõik mida. Ja tema oli valinud lihtsalt kartongist kuubikud,  sellepärast et ta oli mõelnud, et nendest saab ehitada tsirkuse. Las ta igapäevaselt töötas, eks ole, aga,  aga siis lisaks sellele, et saar ikkagi leidis,  et peaks olema ka mingi nagu päris kingitus karta kuubikud  on natuke vähe ja, ja siis oli toodud hiigelsuur karbitäis  tina sõdureid. Ja selle tõestuseks on needsamad tina sõdurid siin  mänguasjamuuseumi vitriinis. Osad nendest on säilinud siiamaani, sõdurid jah,  need on viimase tsaari. Nikolai. Teise kingituslegend Bobass. Ta oli väga andekas inimene ja ta oleks võinud. Ma ei tea koguda ükskõik mida, kasvõi näiteks oma esinemiste plakateid,  ta mängis viiulit, oleks võinud erinevaid pille koguda,  aga tema hakkas koguma täiskasvanuna mänguasju. Miks? Tema mälestusi lugedes võib aru saada, et,  et see põhipõhjus oli tegelikult see, et tal lapsena jäi  nagu mõni mäng mängimata või isegi mõned mängud. Ja kuna talle need mänguasjad nii väga huvi pakkusid,  eriti need mänguasjad, mis olid üles keeratavad või,  või natukene nagu kuidagi muudetavad või mis,  mis tegid midagi, mis liikusid, mis viiuldajas hüppasid  siis ta hakkaski just neid koguma. Tema põhiline huvi oli vaadata, mis on. Kanguasja sees, kuidas see lahti käib ja kuidas seda saab  kokku panna. Ma saan aru, et see-vitriin siin sinu selja taga ongi  täidetud pooba mänguasjadega. Ja siin on hästi palju pobamänguasju, sest lisaks nendele  üles keeratavatele asjadele kogus ta ka autosid,  lennukeid, kõik, ka selliseid ralliradasid,  et saame ka vaadata. Siin on näiteks üks selline tore üles keeratav rada,  kus väikesed bussid hakkavad ringi, ratast sõitma  ja tema mälestusi lugedes võib aru saada,  et Talle tegelikult kangesti meeldis neid eksponeerida,  et kui keegi vähegi ütles talle, et kas sa näitaksid oma mänguasju,  siis ta kõik kraamis kohe välja ja, ja ta oli võimeline  tundide kaupa neid näitama. Ja üks hästi armas mälestus on tal tegelikult,  kus ta räägib, et mul oli üks vaba päev ja et ümberkaudsed  lapsed palusid, et ma näitaks oma mänguasju  ja nii see vaba päev mul otsa saigi. Aga nüüd tuleb meile siis mängumehi juurde minu orkester aga  need on niisugused mängumehed, keda on vaja üles keerata. Teiste sõnadega, orkester. Valmistub esinema rängid teevad ettevalmistusi. No nüüd me oleme jõudnud sellisesse kohta,  mida võibki nimetada Boba toaks sest tema mänguasju on  nii palju, et neid on siin muuseumis ka mitmes erinevas kohas,  aga kui palju neid mänguasju siis teadaolevalt kokku on? Tema kogu oli üle 800 eseme, tegelikult,  mis tema lahkumise järel mänguasjamuuseumis se jõudis. Aga eraldi me oleme välja toonud siin need üles keeratavad  asjad ja kosmosemänguasjad, sest need olla Popa lemmikud  olnud hästi huvitavad on minu meelest need karud,  millest ta ka ise on rääkinud, et olid sellised pisikesed  suusatavad karud ja kui see karu, mis nüüd minu käes on,  see on ümberehitamata karu, et võib näha,  et siin on lihtsalt suusad, suusakepid ja kui ta üles keerata,  siis ta hakkab nagu kohapeal tõuklema, aga  siis Boba mõtles natukene, et kuidas saaks seda kõike  paremaks teha ja tasub tähele panna. Ühe karu ta ehitas ümber, õigemini karusuusad,  ta pani siia alla ise pisikesed rattad. Nii et, et kui see karu nüüd üles keerata,  siis tema suudab ikkagi suusata. Ega ta siis ilmselt kõike ju siit suurelt Nõukogude maalt ei saanud,  eks neid vist toodi talle ka mujalt maailmast. Nojah, ta ise reisis palju ja tema poeg leeg oli,  oli väga suur rännumees ja katsus ikka alati isa meeles pidada. Ta on ka toredaid mälestusi rääkinud sellest,  kuidas ta läks mänguasja poodi ja ja ütles,  et tal oli vaja kingitusi osta ja kingitusi oli tal  siis vaja osta oma lapsele, et see oli alati väga lihtne,  et temale ma ostsin lihtsalt midagi toredat,  mis lapsele ikka meeldida võib. Ja aga isa kingitusega ta oli alati nagu natukene hädas ja,  ja siis ta ütles poemüüjale, et kas te aitaksite mind,  et mul on kingitust vaja ja poemüüjad siis tavaliselt ütlesid,  et et kui vanale teil kingitust vaja on ja tema  siis ütles näiteks, et 65 aastasele ja siis alati olla olnud  selline nagu väike tagasilöök müüjate poolt nad olid ennast  ruttu kogunud, kui nad said aru, et ja et tegemist on  kollektsionääriga ja tal on midagi erilist vaja leida. Aga siis siis tõesti neid kõikvõimalike,  nii kosmosemänguasju kui üleskeeratavaid loomi toodi neid  reisidelt kaasa ja see on näiteks üks tore Jaapani karukene. Ja ta on eriline selle poolest, et sellel karul on väike  magnet käe küljes. Ja kui ma ta nüüd natuke üles keeran, siis hakkab ta  nii-öelda raamatut lugema, et ta suudab siis oma  selle magnetist käpaga järgmist lehte ette keerata  ja sealt saab siis lugeda. Siin on üks tore viiuldav karu. See viiuldav mänguasi ilmselt oli Pobale  ka väga südamelähedane. Tõenäoliselt oli, oli see talle väga südamelähedane,  et, et mitte öelda, et, et see oli üks tema lemmikmänguasju  ja see pärineb 30.-te keskpaiga Saksamaalt. Sellel ilmselt oli veel nagu kaks sellist plusspunkti Popa jaoks. Esiteks ta on sellistes nagu natuke tsirkusepärastes riietes  ja Boba ju teatavasti töötas tsirkuses, väike sinutab natuke  lapsepõlve ja, ja, ja lisaks veel see viiuli,  tema kõige armsam pill. Ja tõesti tore on see, et, et kui see, kui see asi nüüd 90  aastat hiljem üles keerata, siis ta ikkagi töötab ja,  ja see ahvike Kukub pööraselt viiuldama, siin peab alati teise eest ära tõmbama,  enne kui ta poognaga kellelegi vastu läheb suures suures  mänguhoos ja siis on veel üks lõbus lugu,  mis on seotud nende koertega, mis siin laua peal on. Ja see lugu meeldis. Mulle väga tõesti. Legendi kohaselt siis mida, mida Boba on ise rääkinud  tegelikult tema mälestustest, on siis teada,  et, et temale kangesti meeldis neid mänguasju näidata,  aga talle meeldis ka mänguasjadega natukene nalja teha  ja teisi inimesi narrida. Ükskord olla ta rääkinud teistele, et nende pere võttis kaks  koera korraga ja kõik olid muidugi, et vaata,  kui tore teil on nüüd koerad majas ja ja see on küll uhke,  aga siis, kui lugu läks edasi niimoodi, et,  et üks koer on meil roosa ja see on puudel,  ta on suurem ja teine koer, on meil selline väiksem koer  nagu pisikene, pruun ja, ja selline noh,  natukene nagu kiirem ja jookseb ringi ja siis,  kui siis kui need inimesed tulid siis neid roosat puudlit  ja seda pisikest pruuni rakatsit vaatama,  siis selgus, et Boboli saanud kaks uut üles keerata. Pooba lahkumisest on juba veerand sajandit,  aga mälestus tema kirevast 85 aastat kestnud artistielust on säilinud. Mälestust aitavad hoida ka tema kogutud mänguasjad,  mis meenutavad nii Poba enda mängulusti kui pakuvad seda  ka suurtele ja väikestele muuseumikülastajatele. No igavesti äge muusik, see Vladimir Sapožin elas väga pika elu,  aga kahjuks on tänapäeval nii, et, et väga mitmed meie  hulgas elavad eakad inimesed, kes on kaua elanud,  on kuidagi üksikuks jäänud. Ei ole kellegagi rääkida, kellegagi seltsida  ja uskuge mind, abikäsi on olemas. Tere tulemast, Krista. Räägime praegu siis teie uuest käivitatud projektist. Kodutunne ja seltsiline või kuidas selle nimi oli? Vabatahtlike seltsiliste kaasamine. Ahah, no ma saan aru, et see projekt on väga aktiivselt käivitunud,  vähemasti on siit-sealt lehest ja ja televiisoristki näha,  et mida te siis sellele inimesele suudate pakkuda,  kuidas see toimib, teil, see projekt? Selle projekti põhiolemus on siis see, et vabatahtlik  seltsiline siis on inimene, kes oma aega  ja vaba siis tahet panustab teiste inimeste heaks  ja vabatahtlik seltsiline toimetab eelkõige  siis sotsiaalvaldkonnas ja me ju teame, et just kohalikud  omavalitsused on täna need, kes enamus sotsiaalteenuseid  koha peal pakuvad ja seltsiline on siis selline tugiisik  või tugitegevus sinna olemasolevate teenuste juurde. Ja meie peamiseks partneriks ongi siis omavalitsused,  nii et üle 40 omavalitsuse on täna juba öelnud,  et see on väga vajalik, et nende territooriumil elab eakaid  ja erivajadustega inimesi päris palju ja et sellist  seltsilisi tuge siis hooldust ötajate juurde on väga vaja,  sest et eks nemad ei jõua ka kõikide inimesteni  ja tihti just on puudujääk selles, et neil ei ole aega  inimesega lihtsalt rääkida või jalutada või raamatut lugeda  ja seal ongi siis selle seltsilise abi kõige parem võtta. Aga kust te need inimesed võtate, kus see inimene,  kes tuleb abi abiliseks, tal peavad olema mingid teatud  teadmised ja oskused kust nad tulevad? Hästi palju tegelikult neid teadmisi ja oskusi on inimestel  endil olemas, sest et Meil kõigil on vanaemad  või vanaisad või siis on ka oma peres neid probleeme  ja nende inimeste selline suur soov ja tahe teist aidata on  see kõige olulisem, et ei pea olema välja õppinud sotsiaaltöötaja,  kuid meie omalt poolt loomulikult siis anname  selle teadmise juurde, et mida tähendab inimesele nii-öelda  seltsilise toe pakkumine ja neid ka siis koolitatakse,  sest et eks sealt tule hästi palju ka neid teemasid esile  kerkida ja et see usalduse temaatika, et kas ma ikka julgen  igat inimest enda juurde siis külla kutsuda  ja me kõik need inimesed, kes soovivad seltsilised olla,  teeme nendega intervjuud, et vaadata, et  mis selle inimese põhiolemus on, kuidas ta nagu teiste  inimestega kontakteerub ja suhtleb. Ja loomulikult vaatame natukene ka seda tausta,  et ega tal juhuslikult ei juhtu mõnda sellist pahategu olema  kuskil selja taga, nii et, et võib-olla see on üks selline  meiepoolne turvalisuse tagatis, et inimesed,  kes seltsilisteks hakkavad, on ka nii-öelda üle vaadatud  ja me julgeme neid siis teiste inimeste juurde saata. No te räägite praegu väga silmade särades kogu seda projekti tutvustades,  aga on äkki mõni niisugune tore näide tuua,  et millega juba hakkama on saadud. Ja sest, et kaks aastat tagasi, kui see piloot oli,  et on ka küsitud, et noh, et me ei usu, et neid  vabatahtlikke üldse olemas kuskil Eestis  siis ikkagi selle tegevusega liitus üle 600 inimese üle Eesti,  mis on ju tegelikult väga suur arv ja ka neid abisaajaid oli  siis topelt sellele arvule nagu vaadates. Ja need head näited on ka tulnud siis sellest,  et et näiteks Hiiumaal on väga tore eakas mees,  kelle juures käib nii-öelda seltsiline, ta on küll samast  külast ja eks see on ka tõenäoliselt väga loogiline,  et, et need abilised on suhteliselt lähipiirkonnast,  kuid et see koostoimetamine, mida nad siis noh ette võtnud on,  abisaaja ise ütleb, et kui teda ei oleks,  siis ma tõenäoliselt oleks mul vähem motivatsiooni hommikul  ärgata või ennast kuidagi korda sättida või,  või et ma üldse tahaks kuskile välja minna,  et noh, ta on selline natukene selline nägija. Et, et ma ei jääks nagu niisama istuma, vaid ikkagi teeks  oma toimetused ja, ja sellist elujõudu mulle nagu andev  ja Pärnu kandis on, mida siis meie ka selline koordinaator  on välja toonud, et selle tegevuse tulemusena noh,  hästi tihti on teine, siis vanemaealine on võib-olla teisele  vanemaealisele selliseks seltsiliseks on tekkinud  ka selliseid romantilisi suhteid, et kus pärast  siis ollakse niimoodi toredasti käest kinni,  hakatakse teatris ja kinos käima ja ja inimeste elu läheb  selle võrra palju elamisväärsemaks. Ja ehk seda ongi öeldud, et see seltsilise tegevus on  kahepoolse kasuga, et ühelt küljelt siis inimese,  kelle elu läheb selle tõttu paremaks, aga teise poole pealt  ka just seltsilisele ja, või ehk on hea uudis  ka see seltsiliseks saab ju tulla lausa alates 16.-st  eluaastast ja siin mina näen hästi seda tugevat võimalust  just ka niimoodi erinevatel põlvkondadel omavahel suhelda. Ja vanemaealise kogemused on väga väärtuslikud noorematele,  kes otsivad alles oma elus väljundit, et  millega nad tulevikus tegelema saaksid hakata,  nii et, et hästi mitmepoolne kasutegur mõlemale osapoolele. Kui palju teil neid abilisi praegusel hetkel juba on teada? No praegusel hetkel me oleme taas nagu sellises käivitumise  taaskäivitamise faasis ja igas piirkonnas  või maakonnas on meil siis koordinaatorid,  kes toimetavad ja nüüd jaanuari-veebruari seisuga me alles saamegi,  siis esimesed andmed, aga tasapisi tuleb  ja omavalitsuste poolt abisaajaid on täna nendest juba  kaardistatud rohkem kui nüüd, ütleme vabatahtlik  ja sellepärast me siin ka kutsume nagu üles vabatahtlik,  eks olema, nii et, et aga igas piirkonnas on selline kuni 10  inimese juba seltskond olemas ja, ja meiega omalt poolt neid  seltsilisi siis nagu sellisesse omavahelise  suhtlusvõrgustiku ka veel toimetada, sest  ega siis ühel seltsilisel võib-olla ka ju mitu inimest,  kelle juures ta käib, nii et ühtegi sellist suurt piirangut  ei ole, nii et et ootame siis nii ühte kui teistpidi inimesi  endaga kontakti võtma. Aga kui nüüd meid vaadatakse seal kodudes praegu  ja on inimesi, kes tahaksid teiega liituda,  siis kuidas seda saab, on teil mingi aadress  või kuhu pöörduda? Ja need, need inimesed, kes on rohkem nii-öelda sina sõbrad,  siis internetiga, siis leiab meie kohta informatsiooni VVV  kodukant kaiseltsiline ja, ja kes nüüd ei ole veel nii,  nii interneti sõber, siis kindlasti tasub omavalitsustest küsida,  sest nemad, meie partnerid, täna on teadlikud sellest  ja ka nende juures on kõik kontaktid olemas,  nii et võib ka siis helistada ja seal kodulehe peal on  ka olemas siis iga piirkonna koordinaatori telefoninumber,  nii et võib mitut pidi ühendust võtta nii interneti teel kui  siis ka telefoni teel. Suur tänu, Krista, see on väga vajalik ja väga äge ettevõtmine,  nii et kes tunneb, et tahaks ka käed kaasa lüüa,  siis tehke seda kindlasti. Aga meie jätkame nüüd ühel toredal käsitöö teemal,  me käisime lahemaal ja leidsime sealt ühe väga ägeda käsitöömeistri,  kes oma tehnikaga on läinud nagu tagasi juurte juurde. Hea vaataja, me keerame nüüd aega natuke tagasi  ja samas mul tuli mõte, et iga uus on unustatud vana. Liis. Siin on täna tegemist mingisuguse käsitöötehnikaga,  millest mina ja väga paljud televaatajad vist ei tea mitte midagi,  mis see on, millest me nüüd hakkame rääkima? Selle tehnoloogia nimi on nõeltehnika, ta on pärit juba  muinasajast kaugest-kaugest, ajast, kui ei mõistetud kududa,  heegeldada aga tuldi juba siia jahedamatele aladele. Materjali oli, et endale selga siis soojemad rõivaid saada. Kindad, mütsid, sokid, kampsunid. Et siin Skandinaavias ja Eesti aladel on teda ikka mõnusalt tehtud. Et see on ühesõnaga nagu nagu omamoodi heegeldamine,  aga toona siis tehti, tehti siis luust või millestki tehti  need nii-öelda nõelad millega see tegevus käib  ja näite mul siin on midagi. Töövahenditeks on põhiliselt siis nõel, need on puidust,  näiteks. Need on luust. Võivad olla ka sarvest, on ka üksikuid metallist pronksist  leide olnud. Lõng käib siis sellest suurest silmast läbi. Ja nõelaga pusin siin juba valmis aasade vahel edasi-tagasi. Ja selles mõttes on ta küll heegeldamise põhimõttel,  et ta niimoodi spiraalselt kerkib aina kõrgemaks  ja ta on selline hea ja tihe, et seda arutada ei saa,  et kui mul heegeldamisel tõmban nõela välja  ja tõmban, siis ma võin teda nullini ju tagasi harutada. Kas mina siit tõmban, siis ta lihtsalt jookseb kokku lukku? See on nagu siis meie, Põhjamaade mingisugune käsitöö. Kujutan ette, et kuskil Viikingitel juba soojad mütsid pähe tõmmata. See ongi kõige sellise tüüpilisem aeg, kus temal kõige  suurem kasutus kindlasti oli ka hilisemal ajal,  kui osati juba kirikindaid teha, kasutati nõeltehnikat,  kuna ta on nii vastupidav ja ei hargne siis ikkagi näiteks  töökindabki tehti ikkagi sellises tehnikas veel ikkagi lausa  linna ajal. Mis see nüüd siis on, see on ka kinnas? Ei, siit valmib sokk sokk just peremehel hakkasid jalad  külmetama ja palus endale sokid teha. Et siin olengi jõudnud praegu nii kaugele,  et säär saab ühel hetkel veidi veel kõrgemaks  ja on valmis ja siis tuleb kandära täita. Ja ta on tõesti väga tugev, et ma kujutan ette,  et seda ikka kannab kohe väga mitu aastat enne enne,  pigem ta vanub ennem ära, kui katki läheb. Jah. Tihti neid vanutati ja vilditigi üle, et  siis saab jälle, näiteks siin on ühed kindad,  kus ei ole nii hästi näha seda struktuuri,  eks ole, aga nad on natukene üle vilditud vanutatud. Et selle nõeltehnika kohta on öeldud ka,  et kuulikindel, et et tõesti, ta on selline hea  ja tugev näiteks sõdade ajal. Et ongi mehed, tahtsid just neid nõeltehnikas kindaid,  siis tehti siia veel auk sisse, et saadi päästiku pärast  sõrm välja pista, aga et just head villased ja,  ja see nõeltehnika on selline. Nii, aga kuidas seda siis ikkagi tegelikult tehakse,  et see õpetus, milline on, ega ma päris hästi aru ei saanud? Töö peal, kuna ma tahan, et ta ikkagi ühes tükis edasi kulgeks,  ma pean alumise kihiga ära ühendama. Aga neid aasasid, kuidas siin vahel põimida  ja saad, tulevad erinevad pinnad, et siin ongi näiteks kohe  korraks hea näidata, et kui erinevad need ju kaks juba on. Ja siis siin on üks valge, kui seda niipidi tõmmata,  siis ta on hästi elastne. See vastupidi, üldse ei veni. Et need on nagu kudumisel või heegeldamisel,  kõikidel on neid erinevaid võtteid, on ka nõeltehnika,  minul on siin selline võte, mis käib läbi kolme aasta,  kahelt lähen alt, kolmandal pealt ja nüüd pööran teekonnal  tagasi ühelt alt ja kahelt pealt. Sisuliselt jääb selline rist praegu sellise võttega siia  nõela peale. Ja tõmbad lõnga läbi ümber nimetissõrme lukku ma ei sikuta  taga kõvasti kinni. Selleks et muidu jääb väga jäikse pind, tõmban näpu välja. Ja mul on viimane aas. Ja jälle lihtsalt kordan, kahe alt ühe pealt keeran tagasi  alt Pealt pealt ja niimoodi väga mõnusasti annab seda teha  iga nurga peal. Ega see nüüd väga mõnusasti, kui sa esimest korda näed,  ilmselt välja ei tule. Jah, mu esimesed esemed on mul seniajani alles  ja nende pealt on hea näidatagi, et mis need tüüpilised. Vead algajal tekivad, et näiteks hakkad liiga kõvasti kokku tõmbama,  et siis hakkasin nii laia kinnast, mis varsti läks niimoodi kokku,  et et, et see on nagu käekirjaga kirjutamine. Et alguses on konarlikum, pärast muutub ühtlasemaks. Jõudsimegi. Sai vastase kohta, et mul tegelikult sai lõng otsa,  mis nüüd saab, et kui nüüd vaadata, siis tavakudumil on sees  pool lõnga jätkamise kohad. Aga siin ei ole mitte kummaltki poolt mitte midagi näha. Et kus näiteks siin kohe on hea näidata kahe värvi ühinemise koht. Ja siitpoolt ka, Elik, igal juhul jääb see töö seespoolt  ka väga kaunis ja et seda võibki kahtepidi kanda. Mis sa nüüd teed? Mul on siin lihtsalt järgmine lõng valmis pandud. Et kui ma teen midagi, mis on paaris, siis ma teen neid topelt,  samal ajal kahte korraga ja mõõda, et mõlemad jätkatud  lõngad oleksid sama pikad lihtsalt, et see on mul lihtsalt  valmis keritud. Aga jätkamine toimub nii et ma võtan need lõngaotsad lahti. Ja niimoodi panen nad omavahel kokku. Tegelikult tuleb siin natukene veel kätt niisutada,  et hea on, kui on vee tassike lähedal, et praegu mul teda ei ole,  siis ma pean natukene rohkem hõõruma hops  ja mul on see lõng jätkatud. No tõmmata igaks juhuks ei maksa, vist. Võin teda täitsa näed ikkagi niimoodi tõmmata,  et ta on ikkagi üks tükk ja igast assiit läbi sikutades. Alati seda kohta natukene hoian, sest vahel harva ikkagi ta  hakkab libisema. Aga nüüd saangi siit võtta ja jätkata ja mul läheb sujuvalt  siit üle. Miks üks noor inimene midagi taolist teha tahab,  mis see sul on? Mind on alati huvitanud, mis on jäänud meie selja taha,  et ka selleks me siin lahemaa pärimuskojas toimetame  tegelikult väga mitme asjaga ja üks põhisuund ikkagi on käsitöö,  et abikaasa rooland toime rahvusliku puutööga minu toimetada  on siis jäänud vill ja võtame ka inimesi vastu,  räägime sellisest muinasajast, teeme koos käsitööd  ja näitamegi, seda, kuidas siis lambakasvatus toimib,  inimesed saavad tulla lambale pai teha ja et see tuleb  kuidagi seest ja muidugi kasvatuse, st vanemad on alati  austanud meie pärimust ja meie kultuuri ja on seda  siis meile oma lastele ikkagi ka mõnusasti sisse pookinud. Täitsa põnev teada saada, millist käsitööd kunagi tehti,  aga räägime nüüd toidust. Liia tänane retsept on selline, et see tuleb nagu odavalt  kätte ja ennekõike meeldib ta kindlasti taimetoitlastele. Tere hommikust, täna me küpsetame nõgese krõbeleiba seemnetega,  see on puhas tervisele pai. Selline leib võiks olla pidevalt kodus, et kui on mingi  väike ampsuisu, siis võtad tükikese seda seemnekrõbeleiba  ja on kõht täis ja teeb tervisele pai. Selle krõbeleiva jaoks läheb 250 grammi erinevaid seemneid,  mina ostsin poest leivasegu, on valmis, kus on  siis päevalilleseemned, linaseemned, seesami seemned  ja kõrvitsaseemned siis läheb siia sisse 80 grammi  mandlijahu jälle, kelle mandlijahu pole,  võib-olla jahvatage lihtsalt mandleid. Ja on olemas, läheb oliiviõli. Ja oluline komponent on Ma teen linaseemne munad,  siia võib panna neli muna. Aga kuna see retsept on minu uuest taimetoitude raamatust  hernest on letti, siis seal on mul munavabad toidud,  muna, piima, ja ei ole ka loomsed, loomulikult kui on taimsed. Ja selle jaoks on väga hea jahvatada neli supiseid linaseemneid. Ja siis ma segan nad kahe detsiliitri veega,  et üks linamuna on siis üks supis linaseemneid  ja pool detsiliitrit vett. Jahvatamiseks on mul täitsa omaette selline vana kohviveski,  selline retrovärk jälle. Et kuna ma teen leiba ka pidevalt ja jahvatan siin alati linaseemneid,  sest päris linaseemet me ei omasta, aga kui ta on jahvatatud,  siis me saame kõik need kasulikud rasvad  ja ained sealt palju paremini kätte. Nii hetkega on nad jahvatatud ja kellel on kodus  ka linaseemne jahu, sobib siia samamoodi loomulikult. Aga linaseemne jahu säilib hästi vähe aega,  seda peab siis külmkapis hoidma, sest seemned rääsuvad  siis lina seemned säilivad väga kaua, kodused  selle segab kokku, jätan siia hetkeks siis seisma  ja paisuma nii-öelda. Ja see on kokku selles. Nii 250 grammi siis seemneid 80 grammi mandlijahu. Kolmveerand tsilitrit oliiviõli. Tee on niisugune täis peent meresoola. Ja väga oluline, siis kuna ta nõgese krõbeleib,  on siis teelusikatäis ka nõgese pulbrit. Selline ilus roheline on see. Ja kellel ei ole seda pulbrit, siis saab täiesti uhmuris  ka purustada kuivatatud nõgeseid. Ma arvan, nõgeseteed saab igast apteegist  ka osta ja muud siia seemne nõgeseleiva sisse ei lähegi. Segan selle segamini. Ma võtan ahjuplaadi, ma olen selle vooderdanud ära küpsetuspaberiga. Oi, linaseemned jäid hulka panemata. Segane need ka veel hulka. Ja selle siis lükkame siia ahjuplaadile laiali. Tõstan väiksed kuhjakesed, siis on lihtsam seda. Lükata. Ja see nõgese seemne krõbeleib, on väga mõnus teha. Kui tulevad külalised, siis. Või hakkate filmi perega vaatama, siis on see väga tervislik näkitsemine,  ma teen pärast ühe vahva päikesekuivatatud tomati oamäärde  ka veel peale. Meie peres on see suur hitt, et mul abikaasa võib iga õhtu  krõbistada paar seda nõgeseseemne kuubikut ära  ja pole haigeks ka jäänud, puhas tervis. Et ta ei tohiks olla paks kiht, eks ole,  et see ahjuplaat peaks olema teil selline korraliku ahju suurusega,  mitte mingi väike vorm, et ta selline krõbe jääks pärast  ja siis panen selle ahjuplaaditäie ahju 170 kraadi juurde. Umbes 15 20 minutit, ahjud on nüüd väga erinevad,  vaadake kui on selline kaunilt, et väike pruun jume juba näete,  et kõik on kuiv ja leib tundub ka krõbe,  et siis on õige aeg ta välja võtta. Ja nüüd valmistame siis selle oa päikese kojutud tomatimäärde,  mis samamoodi on väga-väga tervislik ja väga maitsev,  see on piisavalt vürtsikas. Muidugi, mulle meeldivad vürtsikad, asjad. Siin on üks purk valgeid ube, siia võib panna  nii valgeid kui punaseid, mis teile meeldib. Ja need loputage siis sõelal voolava vee all kohe täitsa  paar minutit, senikaua kuni näete, et sellist vahtu alt ei tule. Sest oad muidu seedi da on mõnele natuke rasked,  aga kui nad on korralikult ära loputatud  siis ei ole hullu. Ja kindlasti soovitan seda teha. Siis on mul väike purk päiksekutud tomateid umbes  siis 150 grammi. Ma olen nõrutanud õlist. Ja lõiganud natuke ka ribadeks, siis läheb siia sisse kaks  supiliset tahinit. Tahiini on seesamiseemne pasta. Kui teil nüüd seda tahiinit ei ole, ei juhtu  ka midagi, kui te üldse ei pane või siis jahvatage  seesamiseemneid kaks supilusikatäit siia sisse. Aga väga maitsev on poest osta seda pastat  ja panna juba jahvatatud kujul, need siis läheb siia kolm  supelsee oliiviõli või mina näiteks nõrutasin nendest  tomatite juurest purgist, et seda õli ei taha ju  ka päris ära visata. Kaks suurt küüslauguküünt olen teinud natuke väiksemaks  teelusikatäis vürts köömenit. Mis annab väga mõnusa vürtsikuse ja kes kellel veel vähe on,  siis võiks panna natukene ka enne pipart ka. Panen umbes teelusikatäis sortsu, panen vahtra siirupit,  võib panna ka makaavisiirupit või, või natukene suhkrut,  et väike törts magusas teeb head ja siia pressin veel siis. Ühe sidrunimahla umbes kaks kolm supisiga täit võiks minna  sidrunimahla ka see annab sellise hea happesuse. Loodan, et see väike masin selle meil ilusti ära purustab pärast. Ja siis teelusikatäis soola. Ja nüüd on kõik komponendid koos ja tegelikult on ainult  kokku suristamise vaev. Nii ja ongi valmis. Väga hea, midagi ei vaja juurde, see on mul  nii paika timmitud retsept, et minul ta toimib igal juhul. Nii meie seemneleib on valmis, kust te nüüd aru saate,  millal ta valmis on? See võib-olla, et osa seemneid siit äärtest hakkavad nagu  kergelt pruunikaks minema? Ta on meil kuum praegu, tegelikult peaks ta jahtuma. Ja kas siis murrate ta jahtunult selliste ebamäärasteks  tükkideks või mina olen teinud ka nii, et et lõiganud nagu  pikuti ribad ja jätnud siis jahtuma, neid ribasid on väga  mõnus nagu pärast murda. Et kindlasti teda ei maksa kohe nüüd kuumalt süüa,  sest lihtsalt teda ei saa siit kätte. Juba on sellised krõbedad tükid, eristuvad. Et seda lõikamist ei pea tõesti tegema aga kuna meil on vaja  praegu serveerida siit üks tükk, siis ma siiski katsun lõigata. Niimoodi. Tuule võib ka väiksemad teha, aga mulle meeldivad umbes  sellise kujuga nad endale. Ka pudiseb, mis peabki üks krõbeleib tegema. Ja annan väikse nipi, et kui te seda määret serveeriti,  et siis võib-olla on natuke ilus seesami seemneid peale panna. Ja nüüd juba siis. Võtame siit natuke ääred ja niimoodi saabki teda sööma hakata. Selline ilus seemneleib nõgesega, head isu. Hiljuti võõrustasime Tallinnas väga uhkest Euroopa  ja maailma parimaid iluuisutajad ja ka meie Eesti noored  sportlased osalesid seal. Näis, kuidas neil olümpiamängudel nüüd läheb,  aga mina sain hiljuti tuttavaks ühe toreda perekonnaga,  kus iluuisutamisest on lugu peetud juba läbi mitme põlve. Nii vanaisa, nii poeg, ehk siis isa ja ka lapselaps,  kõik uisutavad. Te saate tuttavaks nüüd kunagise iluuisutaja,  nüüd treeneri Peeter Kulkoviga. Nonii saame tuttavaks, mis sinu nimi on,  minu nimi on Lauri Hernits, Lauri Hernits. Vaat kui tore ja kes see mees sinu kõrval on? See on minu treener Peeter Kulko, aga mitte ainult Peeter,  vaid, vaid ka vanaisa, sinu vanaisa, kuidas vanaisa käe all on,  on trenni teha, et mida karm ka või ei ole,  annab niisugune kergenduse tunde. Pigem jah, naeratus näol ja rahulikult. Vaata, ma vaatan, et ega see väga väga kerge sport ei ole,  et siin on seda alguse tee on ikka nagu viiulimänguga,  et hästi ei tule välja, et on kukkumist palju  ja valus ka, kui kukub, ei ole, ma olen juba ära harjunud. Vanaisa, kuidas poisil tulevik on või see on väga raske  praegu öelda. Seda enam, et me jagame ka ühe teise ala vahele,  kas ta üksinda uisutamas ei käi. Tal on praegu on noortemaja asi ikka käia sketebargis. Ja ta teeb seal väga-väga võimsaid trikke juba,  nii et, et et eks me siis vaatame. Kus paremini minema hakkab, eks selle selle  selle peale pärast minnakse üle. Aga kaua sina oled trenni teinud üldse praegu,  mina olen umbes 10 aastat jääl 10 aastat,  hääl 10 aastat ja aga kas see, et sa hakkasid  iluuisutamisega tegelema natukene? See põhjus on selles ka, et sinu isa ikkagi on mees,  kes on olümpiamahud käinud? No ikka on kindel ja öeldi, et poiss hakkad sina  ka uisutama või sulle lihtsalt meeldis? Ei ma noh, lihtsalt anti uisud kätte ja läksin jälle. Aga kuidas teil on niimoodi juhtunud, siis ongi mees liini. Ja ongi meesliini pidi jah, ja ega see on väga haruldane,  et meesliini pidi. Kolm sugupõlve, sest noh, mis seal salata,  Peeter ise oled ju ka sama ja loomulikult jah,  olen. Nii Peeter, me oleme nüüd vahetanud kohta Skoda jäähallist  tulnud tondiraba jäähalli, ajame jutu ajal,  millal siin toimuvad Euroopa meistrivõistlused  ja tuleb välja, et siin on ka jalg ukse vahel,  et nagu asja pulk siin ka. Jah, ma olen, tähendab ka eelmistel Euroopa  meistrivõistlustel olin, on olin abiks. Televisiooni bussis. Ja, ja nüüd olen sama ameti peal sisuliselt,  mis see on, ühesõnaga ma ütlen ette, mis element tuleb,  kas tuleb hüpe või püree, et, et kaamerad saaks juhtida  sellele ja et kuhu see hüpe läheb ja, ja nagu juhendamisel  seda protsessi Selge, aga nüüd, mul on kohe küsimuste küsimus,  et kuidas ühest prangli poisist üldse sai iluisutaja. Tean nii palju, et see kohe esimene hobi ei olnud. Ja noh, tegelikult, Kõigepealt mind viidi riistvõimlema ja riistvõimlemine. See oli poptoona, ma ei tea, ma olin väike poiss,  lihtsalt viidi sinna ja, ja kolm aastat ma seal käisin. Üldiselt hakkas, hakkas nagu minema. Aga ilmselt suurtele suurematele poistele ei meeldinud,  et üks väike poiss nendest natuke paremini teeb  ja ja jäin neile jalgu. Ja siis me otsustasime, et ma enam sinna ei lähe. Aga kuna ma oskasin uisutada, õde käis mul  ka uisutamas, siis tema arvas, et võiks proovida,  läheks hoopis uisutama. Mina mäletan oma kooliajast, et see uisutamine oli  nii populaarne, me käisime ikka õhtuti seal noh,  pigem küll meelelahutuseks ja, ja poistega uisutamas,  aga kas sa mäletad, on sul meeles, millised need esimesed  uisud olid, et pidid ka mingid, ma ei tea paeltega  või kruvidega käima alla? Tähendab, kõigepealt, kui ma õppisin sõitma,  siis mul oli küll tähendab olid sellised uisud,  mille nimi oli nurmised ja mäletan nurmised  ja nurmised, see käis niimoodi, et kanna alt kanna alt käis,  oli klamber ja siis külje pealt siis tavalise saapa peale  tõmmatigi tõmmati kinni. Aga aga kui ma ikka uisutama läksin, siis. Jah, uisutamine oli tõesti populaarne ja,  ja olid võistlused ja kusjuures mehi oli päris palju. Praegu näiteks sellega võrrelda ei saa. Ma mäletan, millal ma ükskord jõudsin niimoodi,  et ma jõudsin Eesti edetabelisse 10 hulka. Sellega läks ikka päris kaua aega ja tähendab Ajakirjas kehakultuuri kahast avaldati ju see see edetabel  ja oli ikka juba suur asi. Esimese Eesti meistrivõistluse medali ma sain 64. aastal,  aga see oli jäätantsus. Ja ja siis oli partner ka. Aga lõpetamine, see oli omal tahtel või lihtsalt aeg sai täis. Tegelikult ma lõpetasin 74. aastal, siis kui kui ma juba hakkasin,  hakkasin tipi lõpetama. Aa tippi, mis eriala siis? Mina olen tegelikult haridusest elektriinsener. Ja, ja enne seda ma tegelikult lõpetasin Tallinna  polütehnikumi ja samamoodi ema arvas, et võiks nagu eriala  omandada ja läksin siis tehnikumi õppima,  seal saab stipendiumi ja, aga ikka üks korralik. Et saad korraliku ameti juba kohe endale kusjuures peale  tehnikumi mind võeti sõjaväkke. Ja ma sattusin 68. aastal Tähendab kõigepealt. Läksin Riga spordipatti ja 68. aastal kõik mäletavad,  oli Praha kevad ja siis ma sain esimest korda oma elus  välismaale ja väga pikaks ajaks. Aga tagasi tulles siis oligi otsused akanops,  treeneriks või. Ei, ma sõitsin ju ikka edasi, kusjuures esimesel trennil,  kui kaks aastat pole sen sõitnud, tegin oma hüpped kõik ära. Me alustasime. Sisime oma juttu sellest, et vanaisa hommikul tegi  lapselapsele trenni, et Margus, minek sama teed pidi,  see oli. See pidi nii minema või. Ei, see ei pidanud nii minema, see tegelikult oli,  kuna. 80. aastal või õigemini ehitati, ehitati meile juba esimene  esimene jääväljak. Esimene jääväljak ja siis oli, kuna ta, ta on samasugune  niisugune kõhnasale nagu, nagu mul ülejäänud perekonnaliikmed. Siis siis tegelikult tema oli, noh, ta sobis väga hästi,  selleks ma ei saanud. Ma teadsin, ta ei kasva kahemeetrise s ta ei hakka korvpalli  ja võrkpalli mängima. Et see oli nagu oli. Ta oli. Sinna sobis, sobis selle seda ala tegema ja,  ja kolme aastaselt panime isad alla ja ja läks,  läksime sõitma ja siis oli siis oli meil tegelikult  hakkasime sõitma selles Kadrioru jäähallis just mäletan seda  Kadrioru jäähallis. Me hakkasime temaga uisutamas käima. Ja siis kuue aastaselt Tiiu Valgemäe küsis ta endale  nii-öelda ja Tiiu juures ta sõitis kuni selleni,  kui, kui Tiiu läks Soome ära. Ja siis pärast seda tekkis selline niisugune situatsioon,  et, et, et mida nüüd teha ja ja siis ei jäänudki mul üle,  kui hakata, võta hakata ise poisiga tegelema ja. Aga mis tunne on isal olla kohal seal, kui,  kui sa näed, et, et ta on, aga samas näed,  et ka, et see muu maailm, ma pean silmas eriti venelased,  eks ole, on ikkagi väga tugevad sõitjad olnud,  et et noh, süda süda tiksub ainult oma poja nimel,  närv on püsti või, või. No närv on? Ei loomulikult, muidugi närv on muidugi püsti  ja muidugi see see emotsioon kõik selle,  kui on näiteks Maghano olümpiamängudel ja  kus ta ikka sõitis ikka väga hästi. Seal ikkagi see emotsioon on ikka nii tugev,  et sa. Tunned ikka sellest? Tunned, et sul on ikka vot tõesti tunned ennast õnnelikuna,  ütleme niimoodi. Sul on väga tore poeg, ajasin taga hommikul juttu ja,  ja väga lahe poiss, kas see on asjade loomulik käik,  et meesliini pidi lähebki? Lähebki see uisutamine. No ta on natukene ni välja kukkunud, et. Jah, see võib-olla mulle väga palju valikute jäetud ja,  ja mind ma läksin, mind pandi uisutama ja punkte noh,  kolmeaastaselt sa ise ju ei tee selliseid valikuid,  et Lauriga läks natuke leebemalt läinud ja tema puhul on  siis see, et et noh, kuhu midagi pidi poiss tegema  kolme-nelja aastaselt, noh, kuhu sa ikka  nii väga trenni paned, aga et, et oleks tervis karastatud,  jalad tugevamad ja, ja vanaisal oli aega  ja nii ta läks. Nii et ta ikka vabatahtlikult ei olnud, nii et poiss isa tegi,  vanaisa, tegi. Ei, seda ei ole olnud ja ei tähenda minu poolt ma vanaisa  hästi räägi siin aga, aga minu poolt vähemalt,  aga Peeter oli kõva sõnaga treener, et Sakutas oma poega  võttis nagu ühte võistlejat, mitte nagu oma poega. Ma ei tea, ta oli pigem nagu konsultant,  et selles mõttes ta nagu me kõik, mõlemad ju teadsime,  trenni peab tegema ja kui palju ja mismoodi  ja mida leppisime nagu kokku asjad ja ja eks see tegelikult  eks tema trennid, Lauriga on ka sellised,  et mingi hetk on, Lauri ütleb, et nüüd ma teen seda  ja ja nii ongi. Mul on üks küsimus veel, ma loodan, et täna võetakse huumori ga,  et ikka kui ernitsast jutt tuleb, siis tuleb kruvidest jutt,  et kuidas sa täna tagasi vaatad sellele või mõtled,  et täna ajab naerma või. Kas nüüd naerma nutma ka ei aja, et noh,  juhtus, juhtus. Seal oli omad nagu põhjused ka, et siis noh,  see oli 94 aasta ja. Ja see oli, sõitsin oma Soome sõbra kasutatud uiskudega ja. See oli see tase, eks ole, et siis noh Sellised asjad juhtuvad. Igal juhul on tore see, et, et Eesti vähemalt võtab vastu. Tegelikult meil on ju head head sportlased ka,  et ma räägin, et ma arvan, et nii mõnigi Euroopa riik  tegelikult on meie sportlaste taseme peale pigem kade,  et ja me ei räägi siin ainult lõunanaa. Mulle tundub nii, et kuna iluuisutamine tundub,  et läheb meil nagu natuke ülespoole, et meil ei ole enam  ainult üks nimi, kellest räägime vaid juba õige mitu,  et siis siis läheb see ka laste hulgas populaarsemaks. Ta ongi, ongi väga populaarseks muutunud  ja praegu on Selline seis, et lapsi lihtsalt ei saa juurde võtta. Lihtsalt ei ole jääd. Sest praegu on niimoodi väiksed, sõidavad ikkagi 50 60 last  korraga jääl, seda on ikkagi palju. Ja, ja lihtsalt Eestile või Tallinna linnale on kindlasti  vaja veel vähemalt ühte ühte jäähalli juurde trenni trennide jaoks. Kas me kunagi jõuame nii kaugel ka nagu Vene Venemaa on,  et suur riik muidugi ees, eks ole, ja talente kindlasti rohkem. Ega vist? See peab olema tegelikult need inimesed,  kes, kes, kes, kes seal Venemaal on eesotsas,  need on ikkagi super andekad inimesed. Fanaatikud ikka, nad on super super andekad,  tegelikult super andekad ja, ja, ja, ja meil niimoodi Meil  lihtsalt ei ole, ei ole nii suurt valikutki juba ainult  selle materjali leidmiseks. Kui seal on näiteks uisukoolides võetakse iga aasta vastu. Alguses 100 ja sellega esimese aasta lõpuks juba jääb ainult  seal 10 tükki jäetakse alles ja juba tuleb jälle uus 100  ja jälle ja siis vot vot seal on see valik  nii suur ja sealt on. On leida neid ikkagi väga andekaid lapsi. Mis need aastad kõik andnud on, et et see just nimelt  tegelemine iluuisutamisega See kõigepealt on väljakutse olnud, eks ole ju,  iseenda, kui sa oled sportlane, siis pärast seda,  kui, kui sa oled treenerina veel see, et ma tegelikult olen,  olen kohtunik just. Ja ja omal ajal ma olin, tähendab, olin ka. Hindasid ka Venemaal käisid mööda võistlusi  ja ma olen NSV Liidu meistrivõistlusi hinnanud. Ja üks väheseid kohtunikke, kellel on Üleliiduline kategooria ilu esitamises. Siis ma, ma tänan südamest, et mul oli võimalus rahva ette  tuua üks, üks iluuisutamise asjatundja fänn,  kellest me tegelikult suurt midagi teadnud seni aitäh,  Peeter. Sellised jutud olid siis seekord hoiame siis meie  sportlastele ka pöialt, aga teie seal kodudes olge terved,  olge hoitud ja muide hoidke silm peal ka naabruses elaval  eakal inimesel äkki on vaja teha ainult üks telefonikõne,  et õnnelik oleks tema ja loomulikult ka teie  ja meie kohtume teiega nädala pärast jälle,  nii et kohtumiseni ja elame veel.
