Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head raadio, kahe kuulajad on alanud teadusuudisteminutid puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on saatekülaline arheoloog Marge Konsa, kellega räägime arheoloogiat puudutavatest teadusuudistest. Ja tänases saates tuleb juttu Tuua matmisest. Nimelt hiljutine teadusuuring leidis, et 10000 paar aastat tagasi matside jahimehed naissoost imiku Itaalia koopasse ja hauda pandi erinevaid helmeid ja ripatsid ja seda siis selle eesmärgiga, et näidata, et ka noorimad naised on nende ühiskonnas tähtsad. Marge, kas varem siis imikuid sellisel kombel ei maetud? Me peame siin nagu mõtlema selle perioodi peale, et põhimõtteliselt meil on jääaegsest ajast näiteks 4000 aastat tagasi teada küll päris palju matuseid ja ka laste matuseid, aga see periood, millest antud puhul jutt käib, on Mesoliitikum ja sellest ajast on tegelikult meil väga vähe matuseid teada, et kogu Euroopas vahepeal on teada umbes 200 matmispaika kokku 1000 matusega ja noh, see on siis väga pikka mitmete aastatud tuhandete peale. Et selles mõttes on see väga eriline ja teine asi on see, et tegelikult vastsündinute imikute matuseid on väga raske leida ja väga sageli need ei ole ka üldse säilinud, sest need luud on imetilluke. Kas see, et, et ainuüksi see asjaolu, et need luud olid nii kaua säilinud 10000 aastat, et see on juba väga eriline, kuidas teadlased avastasid need luud seda koobast, arma virana, koobast, loote Itaalias liguurias? See on seal üsna ranniku lähedal, et tegelikult seda kaevama hakati juba 2015. aastal. Ja noh, on ju teada, et inimeseta kiviajal koobastes elasid ja seal kõigepealt leiti D 50000 aasta vanused tööriistad ja need ei ole üldse seotud siis homo sapiens Abientsiga vaid neandertallaste ka. Aga siis, kui nad hakkasid rohkem sinna koopa sisemuse poole oma uurimistega jõudma, siis nad avastasid selle lapse matusse. Kõigepealt tuli seal üks luukene ja siis hakkas tulema neid teokarpe. Ja noh, siis oli selge, et see peab olema noh, nagu väga vana ja, ja siis tegelikult uurijad kulutasid kogu ühe hooaja sisuliselt selle matus detailseks uurimiseks, kommenteerimiseks välja puhastamiseks sellele elustikule nad panin nime leeve, mis tähendab lund itaalia keeles. Ja üks sel juhtiv arheoloogidesteks naisterahvas, tema on ühes dokumentaal filmis ka räägib ise sellest kaevamistes, ta ise ootas just sellel ajal last ja ütles, et kogu nende tagamist töörühma jaoks oli see tegelikult nagu väga emotsionaalne oli selle imiku leidmine ja kaevamine ja hiljem ka muidugi uurimine. Nii et see, et me teame tegelikult seal imiku kohta palju rohkem kui, kui lihtsalt seda, et ta oli seal ja Tal olid need hauapanused kaasas. Et esiteks ta siis nagu dateeriti ära ja siis sihti, kast temast ka DNA analüüs, millega siis saadi teada, et, et tegemist on nagu naissoost imikuga ja siis selgus temaga haplori. Ja see on siis uue viis p. Kaks tee ja see tähendab seda. Ta kuulub sellisesse DNA Ablo rühma, millel on olemas ka tänapäevased järglased. Et ligi 11 protsenti eurooplastest on Uuviis haplo rühma esindajate järglased, et see oli ka siuke nagu emotsionaalselt nende uurijate jaoks oluline teadasaamine. Aga siis selle Kuu hammaste kujunemisastme järgi tuvastati, et ta suri umbes poolteist kuud pärast sündimist. Ja seal nad ei saanud päris täpselt veel teada, et millesse ta suri, aga võimalik, et tal võis olla seal mingi toitainete puudujäägid. Et igal juhul enne sündimist oli tal olnud toidu puudust, et seda sai ka nagu hammaste järgi teada, tema hammaste kass oli peatunud kuu enne sündi. See põhjus ilmselt oli siis toidupuudus. Ja nad said ka teada seda, et tema ema oli söönud pigem mais maalist toitu kui merelist toitu ja see tuli ka hammastest ja seda, seda nad said ka jah, isotoop analüüsiga teada. Nii et hambad tegelikult näitavad ikka väga-väga palju ja, ja noh, tal, eks see on, hambad on lõikunud, aga seal lõualuu sees juba siis, kui need hambad hakkavad kujunema, et jah juba juba selle kaudu saab ta väga palju teada. Aga selles artiklis oli mainitud seda ka, et sellele imikule hauda kaasa pandi erinevaid ripatsid, mis tähendusi see annab? Tema siis kere pealt ja seal õlavarreluu ümber oli siis mereteokarpidest helmeid, mis siis oli mingi paela küljes olnud, ilmselt seda paela ja olnud küll säilinud, aga aga oli näha, et need ei on sinna suvaliselt nagu puistatud, vaid nad olid. Et ta oli kuidagi nagu mässitud nendesse Helmestesse ja siis oli seal ka neli merekarbist ripatsid. Nende ripadžite puhul oli huvitav see, neid ripatsid oli varem kant. Et need ei onud siis nagu lihtsalt sellele lapsele korjatud vaid uurijad pakuvad siis välja, et see võis olla siis nagu perekonna varandus, mis siis sellele imikule kaasa pandi. Ja noh, üks väga oluline asi, mida need panused näitavad, esiteks seda et neid imikuid väärtustati, et noh, et kui me näiteks mõtleme keskaja või hoopis hilisemate perioodide peale siis sageli keskajal näiteks kui lapsed ei onud imiti olnud ristitud ta, ta nagu ei olnudki siis inimene näed, teda ei olnud õigust. Kirik aedamata, maeti siis kirikaia taha, et et see matus seal arma Iraanas näitab hoopis teistsugust suhtumist, et alates sünnist oli see väike laps kogukonna liige ja, ja talle pandis teda nagu austati ja, ja talle pandi neilt panuseid kaasama. Ehk siis tegelikult varem isegi inimesed olid võib-olla empaatilisem ad kui siis hilisemas ajas. Nojah, et ei tea, kas nii julgeid järeldusi saaks selle ühe matusepõhjal teha, aga vähemalt selles kogukonnas käituti selle lapsega niiviisi. Aga kas lapse sugu ka mingit rolli mängib? Noh, antud puhul nüüd me näeme, et tegelikult ei mängi, et kui varem on ka leitud laste matuseid, poisslastele matuseid, Me soliitikumist, kus on on olnud ka nagu panused juures, et see siis oli tõesti varaseim naissoost vastsündinu leid Euroopas, et me näeme, et tegelikult tollel ajal inimestel ilmselt vahet ei olnud, kas oli poiss või tüdruk, et ta oli väärtuslika ühtemoodi. Igatahes väga märgiline leid, mis teadlased tegelikult põhimõtteliselt üsna juhuslikult avastasid sealt koopast. Ja noh, siia juurde võib veel tuua nagu Eesti andmed, tegelgutseme, soliitikum ongi selline periood, kus nagu ma ütlesin, et Euroopast on vähem matuseid ja tegelikult ka Eestis on väga vähe matuseid, et et Eesti ala asustati siin 11000 aastat tagasi. Aga tegelikult kõige vanemad matused Eestist on 8500 aastat tagasi, nii et meil on seal väga pikk mitu 1000 aastat periood, kus me ei tea mitte ühtegi matust Eestis, et noh, inimesed elasid, inimesed surid, aga noh, me lihtsalt ei ole, kas satun nende peale või nad siis ei matnud neid korralikult. Aga jah, et Eesti kõige varasem matus on Narva joaorust ja seal on samamoodi olnud kos panustega, et seal on siis hammasripatsid olnud selle matusse juures. Sellise teadmisega me selleks nädalaks lõpetame, aitäh, Marge, sulle sel nädalal stuudiosse tulemast, aitäh kuulajatele ja kohtume teiega juba uuel nädalal. Ilusat päeva. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
