Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head raadiokuulajad on alanud teadusuudisteminutid puust ja punaseks. Mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on meie saatekülaline arheoloog Marge Konsa. Ja räägime siis erinevad, sest arheoloogiat puudutavatest teadusuudistest, mis viimasel ajal ilmunud on. Ja täna me räägime sellest, et inimesed jõudsid Põhja-Atlandil asuvatele Fääri saartele tegelikult sajandeid varem, kui senimaani arvati. Marge, mis me seniajani arvasime, millal inimesed jõudsid Fääri saartele? No praeguseks on väga kindlad tõendid vääri saartel elasid inimesed üheksandal sajandil. Et nüüd siis olid viikingid, kes Norrast sinna jõudsid, selle kohta on isegi olemas üks saaga, saarlaste saaga, kus räägitakse sellest, et Norra põgenesid kuningas Harald Kaunisjuukse eest. Aga noh, ei pruukinud täpselt niiviisi olla, aga igal juhul on ka arheoloogilised kaevamised, et leidnud tõendeid selle kohta, et alates üheksandast sajandist viikingid Fääri saartel elasid näiteks on välja kaevatud pikk maja jäänuseid, seal 20 meetri pikkune maja mis oli ehitatud kividest ilma sideaineta ja vooderdatud turbaga. Et põhimõtteliselt jah, et selle kohta on olemas arheoloogilised andmed, aga on juba varasematest kirjalikust allikatest olnud märke või vihjeid, et tegelikult need saared võiksid olla juba enne viikingeid asustatud. Näiteks on juttu iiri munkadest, kes olevat nendel saartel seal olnud kuskil seal 300 aastat varem 500 aastat peale Kristust, aga samas ei ole väga selge, kas need olid just need hääri saared, kuhu need iiri mungad läksid. Ja siis on on mingi teade, et ta kuskil seal Inglismaal põhja pool olevates saartele seal elasid, mingid erakud, aga, ja noh, et igal juhul need on siuksed natukene nagu kahtlase väärtusega, et noh, siiamaani on arvatud, et võisid olla õiged, aga ei pruukinud olla õiged. Aga tegelikult nad ikkagi siis olid õiged. Selles suhtes ei ole päris kindel jätkuvalt ka selle uue uuringu valguses, et need olid just nagu iiri mungad. Aga põhimõtteliselt jah, et uus uuring nüüd kinnitab seda, see asustus oli seal enne viikingid ja tegelikult nagu üks ka loodusteaduslik tõsikindel tõend on juba 2013.-st aastast, kus ühe viikingite pikk maja kaevamisel põranda alt leiti odraterasid, söestunud odraterasid ja need olid siis ütleme seal jah, ka umbes nagu 500 aastat peale Kristust. Nii et niiviisi tasapisi on neid tõendeid hakanud koguma. Ja nüüdse kõige uuem uuring selle uuringu algne eesmärk tegelikult ei olnud üldse nagu tõestada seda viikingite eelsed. Ta alustus Fääri saartel. Vaid uurijad läksid ühe viikingiküla lähedal olnud järve peale, et koguda sealt järve setteid ja uurida viikingiaegset kliimat ja looduskeskkonda. Aga selgus täiesti üllatuslikult, et nendest setetest leiti tyhi lammaste DNAd. Ja sellest perioodist siis 500 aastat peale Kristust ja noh, lambad ei saanud sinna mitte kuidagi ise tulla, et need saared on vulkaanilist päritolu ja imetajad on tegelikult kõik sinna inimeste poolt toodud. Nii et see siis nüüd on esimene ja väga selge, mitte esimene, vaid ütleme, et siis nüüd tõesti nagu väga selge tõend selle kohta, et, et seal esmaasustus oli siis vähemalt 500 aastat peale Kristust ja see ei olnud mitte siis nagu lihtsalt, et keegi kogemata sinna koha peale sattus. Toidet kindlasti on siis tuldud koos peredega ja kaaslasena on lambad ja tõenäoliselt on sinna ka siis elama pikemaks ajaks jäädud. Aga noh, arheoloogilisi tõendeid veel täpselt ei ole selle kohta et seda peavad sellised arheoloogid, hakkame uurima, et kus, kus need inimesed siis elasid, kes, kes sinna tulid. Aga põhimõtteliselt teadlased nii-öelda pool juhuslikult sattusid selle avastuse otsa. Nojah, selles mõttes, et nad ei, see ei olnud nende algne uurimiseesmärk, aga et kui nad neid setteid uurisid, siis nad loomulikult uurisite kõiki kihistusi, et mitte ainult seda viikingiaegset kihistust, vaid ka varasemaid kivistisi ja sealt varasemast kihistusest nad tõendit nende lammaste kohta leidsid. Aga selles teadusartiklis, kus uuringut tutvustatakse, teadlased spekuleerivad selle üle, et kes need siis olla võisid, kes sinna koha peale jõudsid. Et me teame nagu arvestama ka seda enne, siis kaheksandat sajandit. Ei tõenäolised purje ei Läänemerel, legagis siis Atlandi ookeanil ei tuntud ja kasutatud, niiet Ta on uurijad nagu välistavad, et, et need asukad võisid olla sealt Norrast. Et see tundub nagu liiga pikk vahemaa. Et pigem võisid nad tulla siis sealt kuskilt nagu Šotimaalt ja tõenäoliselt nad pakuvad välja tõenäolised võiksid olla keldid üksjagu keldi rahvastest. Sest fääri saarte on päris mitmed nagu toponüümid. Kohanimed on just pärit keldi keeltest ja tänapäeva Fääri elanik. Emaliinis on ka väga palju nagu kelti pärit taluinimesi ja samal ajal kui isaliin on pigem siis nagu Skandinaavia päritolu tänapäeva. Elanikel seda me nüüd ilmselt teada ei saa, aga mis võis põhjus olla, miks inimesed läksid sinna Fääri saartele elama? Ei tundu just võib-olla kõige atraktiivsem kohta, kus elada ei tundu ja et neid variante on, eks ole, mitu kuidas inimesed kuhugi uuele saarele või asustamata kohale satuvad, et üks võib-olla lihtsalt nagu juhus. Ta Sulbaat kuidagi kandub eemale ja sa juhuslikult satud sinna ja siis sa sul õnnestub ka oma algsesse kodukohta tagasi jõuda ja siis siis minnakse juba järgmisena sihipäraselt. Võib-olla ka nii-öelda maade avastamine, et uurimisretked, aga tegelikult on nagu veel üks võimalus, et Inglismaad tabas seal viiendal, kuuendal sajandil anglosakside ränne Taanist ja, ja Põhja-Saksamaalt. Nii et noh, see on lihtsalt minu enda nagu spekulatsioon, et sageli sellised suured rahvaränded või massmigratsiooni mõjuvad efektina, et et seal varem kohapeal elanud inimesed gaasis rändavad edasi. Et see, see võis olla, et see oli üldse siuke rahutu rahvasterändamise aeg. Ja, ja see võis olla vajadus nagu otsida uusi elupaiku. Aga kui nad sinna läksid. Koos koduloomadega, siis nad pidid ilmselt teadma, et need Fääri saared on olemas või sattusid sinna pooljuhuslik. Ja ma arvan, et nad lammastega sinna pooljuhuslikult tulnud, et noh, nagu rahvaste rändamisel või rändekäitumise lükata, et tegelikult sul see rahvaste ränne enamasti ei toimu niiviisi, et sul kogumass läheb korraga kogu suur rahvastiku hulk läheb korraga liikvele vaid seal on nii-öelda nagu pioneerid, et sul alguses võib olla, On mõned üksikud inimesed, kes nii-öelda vaatavad üle või lohes teavitavad teisi ja siis kui juba perekondade ja koduloomadega minnakse, siis tegelikult juba teatakse, et mis seal ees et keegi sattus sinna võib-olla juhuslikult ja siis saatis sõna ette täitsa asustamata piirkond, tulge kõik ja miks mitte. Aga noh, et see Fääri saared ise on üsna nagu keerulisse loodusega selles mõttes, et neid kohti kuhu, nagu tollel ajal üldse oma elupaik teha, majakene püsti panna väga palju ei ole, nii et, et need on siis siuksed, varjatud lahesopid tasase maaga, et enam väga paljud rannikutanud seal kaljused. Nii et selles mõttes, ma arvan, on nüüd arheoloogidel kindel siht silmade ees, kust nüüd neid keldi asulaid otsima minna. Ja mine sa tea, mis kõike huvitavat, Ta võib veel välja kooruda nüüd kui on teada, et tegelikult see saar sai varem asustatud. Aga meie aeg tänaseks on läbi, aitäh sulle, Marge, aitäh. Head raadiokuulajad kuulamast ja kohtume teiega juba homme samal ajal. Ilusat päeva puust ja punaseks, puust ja punaseks.
