Keskkonnakriis on seadnud inimkonna karmide valikute ette. Vaja on suuri muutusi, sest senisel loodust saastaval  ja kurnaval viisil elamine läheb meile kalliks maksma  ohustades koguni inimese olemasolu planeedil. Euroopa eesmärk on saada esimeseks kliima neutraalseks  maailma jaoks. Kuidas seda teha. Osooni uurib kuues saates, mismoodi toimub rohepööre  Saksamaal ja Taanis, milliseid lahendusi proovitakse  ja mis võimalusi pöördes nähakse. Põllumajandus annab maailma kasvuhoonegaaside heitesse ligi  kolmandiku ja inimestele toidu tootmiseks on ümber  kujundatud suur osa Euroopa loodusmaastikest. Kemikaalide ja väetiste liigne kasutus on saastanud vett  ja vähendanud elurikkust. Kuidas saada ka tulevikus toitu nii, et loodus terveks jääks. Saksamaal on viinamarjakasvatajad asunud taastama oma  istanduste liigirikkust. Euroopa suurim sealihatootja Taani otsib tavalisest rohust  asendust suure keskkonnamõjuga sojaubadele. Ma olen jõudnud Saksamaal tuntud veiniistanduspiirkonda  Moseli jõe ääres. Siinsed farmerid on võtnud kasutusele erinevad meetodid,  kuidas toetada liigirikkust. 2021. aasta polnud mitmetel Euroopa veinipiirkondadele armuline. Kevadised äkilised külmalained rikkusid viinamarjapõõsaid,  nii et põllumehed pidid taimi tulekollete  ja küünaldega soojendades päästma. Winningeni küla viinamarjakasvataja Peeter  ja tema abilised koristavad oktoobri alguses tuntud  riislingu viinamarju. Ka Mooseli jõe oru viinamarja istandustele polnud 2021.  heitliku ilmaga aasta ideaalne mari küpses kauem  ning saagikus võis väga heade aastatest olla kohati 10 kuni  20 protsenti väiksem. Ebasoodsate kliimamõjude pehmendamisel on Peterit aidanud  uus loodust kaasav lähenemine viinamarja kasvatamises. Kui seni on kantud hoolt, et istanduses oleksid vaid  põõsaste read ning nende vahed muudest taimedest puhtad  siis hiljutise projekti raames istutati vahekäikudesse  hulganisti kohalikke taimi, et luua elurikkust. Lisaks on Peeter loobunud seni laialt levinud kasvatusmeetoditest. Moseli oru liigirikkuse tõstmise projektis osales kokku 40  viinamarjakasvatajat ning tulemustega on põllupidajad väga rahul. Projekti vedanud Anne-Liise tutvustab mulle taimi,  millega istandusi rikastati. See on ju tuntud maitseaine köökides kasutusel majoran. Väga mõnus. Zo o alwady seed, et Inex like thes plan's that you sead ed her. Paistab, et see hotell igatahes putukatele paljunemiskohana  on väga meeldinud, sest kui lähemalt uurida,  siis osa nendest aukudest on sellise korgikesega suletud. Ja selle ukse taga on parasjagu putukavastne näiteks  siis kimalasevastne ja tuleval kevadel tuleb ta siin nukust  välja ja alustab oma valmiku ehk täiskasvanu elu. Kümned kilomeetrid eemal näitab oma töö tulemusi  viinamarjakasvataja Stefani, kes jagab lahkelt taimede  seemneid ka teistele huvilistele ning on valmis oma kogemusi  edasi andma. Stefani kogemus näitab, et kuigi viinamarjapõõsad kasvavad  rohttaimedega koos aeglasemalt ning nende marjasaak on väiksem,  on nad konkurentsi tingimustes seinaigustele vähem vastuvõtlikud. Lisaks aitavad elurikkust pakkuvad taimed vähendada  ebasoodsate ilmaolude mõju. Ja isegi kui aastad on erinevad, saagid kord suuremad,  kord väiksemad, on paljud Saksamaa viinamarjakasvatajad veendunud,  et liigilise mitmekesisuse toetamine on just see tee,  mida tuleb minna. Seakasvatus on Taani põllumajanduse üks alustala,  paraku on see väga suure keskkonnajalajäljega. Nüüd otsitakse siin lahendust, kuidas seda vähendada. Taani on üks suurimaid sealihatootjaid kogu maailmas. Igal aastal eksporditakse siit ligi 28 miljonit siga. Lihaloomade sööda peamist valguallikat sojauba imporditakse  igal aastal 1,6 miljonit tonni peamiselt Lõuna-Ameerikast,  USAst ja Aasiast. See avaldab sealsetele looduslikele aladele tohutut survet  ja sööda kaugelt. Kohalevedamine jätab ka suure süsinikujalajälje. Ülikooli teadlased proovivad leida imporditud sojale  kohalike jätkusuutlik Alternatiive paljulubavaks kandidaadiks on seesama rohi. Mitmeaastaste põllukultuuride näiteks ristiku laialdasem  kasvatamine oleks tõhus tööriist Taani põllumajanduse  keskkonnamõjude leevendamiseks ja elurikkuse säästmiseks. Nende taimede jaoks ei pea maad igal aastal üles kündma  ja seega väheneb ka nitraatide leostumine. Veekogudesse kulub vähem pestitsiide ja suureneb õhust  süsihappegaasi sidumine. Otse söödaks on rohi sobinud siiani siiski vaid veistele,  kelle mitmeosaline magu suudab seda seedida. Nüüd on taanlased taasavastamas ja edasi arendamas vana  tehnoloogiat biorafineerimist mis annab rohttaimedele palju  laiemad kasutusvõimalused. Arhusi ülikooli eksperimentaaltehases. Uuritakse veel tuleviku võimalusi, kuid juba praegu on püsti  pandud kaks tehast, milles võetakse olemasoleva tehnoloogia  abil kohalikest rohumaadest välja maksimumi. Ausumkaardi farmis on terve rohuringlus korralikult läbi mõeldud.
