Neil päevil on keskkonnaametisse pöördunud palju murelikke kodanikke, kes on kahtlustanud, et ehk talvine ilm on veelindudele liiga teinud. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Jan Simson kinnitas, et enamasti linnud siiski külmunud ega hädas ei ole. Veelinnud on sellised, et sobival talvel, kui kui veekogud üleni ära ei jäätu, jäävad nad suuresti Eestisse. Ja, ja probleemi nendel ei olegi, sest tegelikult külma nad ei karda ja kui on vaba vett, kus nad sööki kätte saavad, siis on jaoks tegelikult kõik korras. Et rändale minek on nende jaoks omamoodi energiakulu ja võimalusel nad üritavad seda siis mitte teha, esin hakkama saada. Nüüd mõnikord, kui ilm läheb külmemaks, siis Nad saavad küll süüa vähem kätte, aga, aga selleks, et siis nagu nii-öelda seda energia puudujääki kompenseerida, siis nad suure osa päevast lihtsalt puhkavad, maga valdavalt magavadki, enamus päevast ja, ja siis mööda liikuvad inimesed vaatavad, et luiged on ära külmunud jää peale. Veekogu ääres ei tohiks linde segada ega häirida. Jan Simson. Ilmselgelt nad hoiavad oma energiat kokku ja puhkavad ja kui nüüd inimesed liiga lähedale lähevad, siis nad pigem häirivad neid, sunnivad need linnud teise kohta liikuma ja see on nendele nii-öelda energiakuluks. Et kui seda väga sagedasti teha, siis pikapeale võib see hakata lind siis nagu liigselt kurnama ja nad jäävad jäävad nõrgaks. B lind ei ole vaja üldse toita, tõdeb Eesti ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. Sellega on kaks probleemi, miks inimesed tahavad head teha, aga pigem see mõjub halvasti. Üks on see, et nad ei saa sellest toidust, mida inimesed neile annavad, piisavalt toitaineid ja võivad ära surra, hoolimata sellest, et neil kõht täis. Ja teine pikaajalisem probleem on see, et sellega inimesed meelitavad neid talveks siia jääma, kuigi nad võib-olla ei, ei peaks siia talveks jääma. Et kui inimeste poolt enam piisavalt toitu neile ei anta talvel, et siis nad nõrkevad ja surevad ka, kui nad siia jäävad.
