Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head raadiokuulajad on alanud teadusuudisteminutid puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on stuudios külas robootika spetsialist Heilo altim, kellega me oleme võtnud luubi alla põnevamad tehnoloogiat puudutavad teadusuudised ja täna teeme juturobot ta käest. Nimelt teadlased ei ole senimaani suutnud luua või välja töötada selliste robotkätt, mis oleks ühteaegu tugev, aga samas ka täpne. Heilo, miks ei ole sellist kätt suudetud välja töötada? Senimaani? No inimene on ikkagi kõige parem bioloogiast inspireeritud masinad kui nii võtta, selles mõttes, et kui sa lähed midagi haarama, oletame, et kui sa oled laps, siis sa näed ju küll ja küll siis lapsed võib-olla pigistavad mingit asja liiga kõvasti, viinamarja katki ei tunneta veel, et, et seda ei pea nii kõvasti pigistama ja, aga sina, täiskasvanu, lähed seda viinamarjavõtma, siis sul on kaks asja, sul on üks, on teadmine et viinamarja ei pea nii kõvasti pigistama ja sul on patutunnetus, kui kõvasti sa saad, nagu sa saad aru robotitele, seda pole praegu suudetud niivõrd selgeks teha või et nad ei ole sellist minu teada vähemalt masinate programmi koostatud, et instruks robotkäsi haaraks järjest rohkem erinevaid asju. Ja teine pool on muidugi ka see robot ka enda füüsiline ehitus. Et hästi palju lahendusi on kinni ikkagi riistvaraliste selliste lahenduste taga ei eksisteeri ja nende väljatöötamine ei ole nii lihtne, kui, kui vahepeal võib-olla programmi kirjutamine. Aga siis Stanfordi ülikooli teadlased lähenesid siinkohal jälle inspireerituna loodusest, katsetasid hästi pikka aega ja leidsid, et looduses eksisteerib üks loom kellel on siis üks huvitav omadus tal on nii-öelda sellised, need käpad siis ümbritseb mitte ümbritsetud kaetud sellise materjaliga, et on selliste omadustega, mis aitab neil võimalikult hästi pindadest kinni hoida või haarata. Mis loom see võiks olla? Majandus, seda uudist lugenud? Selles suhtes tean vastust, aga võin jätta siis targa hõlja ilmselt ja öelda, et Kekkod ja just see oli Kekkod. Keiko tõepoolest suudavad ronida tänu sellele, et nad haaravad asjast paremini. Et need, Stanfordi ülikooli teadlased siis nad ei nüüd vähemalt nii on, töötasin, ma loodan ka, et nad kuskilt Kegosid ei, nende nende materjali ei, ei koorinud vaidlejana tegelikult kondebrintisid seda välja või mingite peenete printeritega ja katsid siis selle robotkäe sõrmed selle Keiko sarnase siis materjaliga. Ja, ja see aitas läbi selle siis suurendada seda materjalist kinni hoidmise nii-öelda jõudu või haakuvus, ütleme Haagust. Ehk siis Kekkode käpad ilmselt on tegelikult tulevad kasuks ka robotile tulevad kasuks, mina sellega kursis varem ei olnud, aga pärast seda uudist sain teada, et tõepoolest, et et kõik, et jah, neil on, neil on mingisugune huvitav materjal nende, nende Se käppade alune siis või viise koosnebki sellistest miniatuursete, sest nii-öelda kuidas öelda imi napadest või mingisugusest materjalist, mis siis aitabki neil väikse surumis jõu korral juba hästi asjadest kinni haarata. Ja põhimõtteliselt tänu sellele, et see robotkäsi sellise materjaliga kaeti, nad suutsid ühe robotkäega sedasama robotkäega siis haarata ühtemoodi nii taldrikuid, munasid viinamarju, aga see robotkäsi suutis hoida käes ka siis nurklihvijad, noh, mis ei ole just kõige kergem masin. Ja varasemalt ei ole jah suudetud Ta robotkätt, mis suudaks teha kõike. Ehk kui sa teed robotkäe, mis, mis suudab nii-öelda tunnetada selliste vähem jõudu nõudvat pigistust siis samal ajal ta ei suuda nagu selliseid raskemaid asju arvatav. Ja tõtt-öelda, tegelikult, kui seda uudist lugeda, siis ega nemad ka seda päriselt lihtsalt hiilisid sellest mööda läbi selle haakuv materjalid. Miks üldse on vaja sellist robotkätt, mis suudaks kõike teha, et kas see võiks olla niiviisi, et näiteks ühe tegevuse jaoks on üks käsi teise tegevuse jaoks teine käsi? No toome lihtsa näite, et me ei tea noh, praegu meil on robottolmuimejad, aga võib-olla varsti meil on ka robotteenijad, robot, koduabilised ja siis Sandra, nüüd sa kujutad ette, et sa tahad, et see robot teeks kodus ühte tööd ja siis selle teise töö jaoks peaksite nüüd Käära vahetama, et sest et selle jaoks vana käsi enam ei kõlba, et me tahame lihtsalt seda, et robotid aitaksid inimesi nendes ülesannetes, mis me igapäevaselt teeme või mis meil on või, või mida me ise ei taha teha, kuna nad on ohtlikud. Ja kõik see keskkond, kus me elame, nõuab sellist hästi suurt volatiilsust, ehk me peame ikkagi hästi erineva pigistus jõu ja, ja sellise tundlikkusega. Neid asju haarama ja, ja selle tõttu neid roboteid üritatakse ka inimese sarnaseks ikkagi teha. Jah, see oleks päris huvitav, kui ühel hetkel meil ongi robot-koduabiline olemas, kes teeb kõike kodutööd meie eest ära. Üldse ei ütleks ära sellest absoluutselt mitte, et on ju uuringud välja tuhanded õnnelikud inimesed, nendel on koristajad, et see oli üks näitaja, aga see teadusuuring tegelikult siis meid lõpuks ikkagi ei viinud kuigi palju lähemale sellele, et see robotkäsi suudaks kõike teha. Päris jah, lähemale ta ei viinud, sellepärast et nad lihtsalt kasutasid seda Gekko laadset materjali, aga nad, kui enamus robotkäsi nüüd kuulad, võid ette kujutada, pigistavad asju kinni sellised C kujulise pigistusega, ütleme c-tähtanne, siis nad niimoodi sihukeste kaarjate pintsettidega võtavad asjadest kinni. Siis nemad tegid selle oma käe selliselt, et kõigepealt jah, lähevad nagu sõrmeotsad kinni, aga siis nagu inimeselgi hakkavad järjest need sõrmeliigesed edasi nii-öelda omavahel kinni minema ja nad jäljendasid seda, et ka robot haaras sama motika päris sõrmeotsad, siis hakkas järjest näpud nagu kinni lukustama ja selline eile vajalik, et siis saavutada seda Kekko materjali ja, ja siis selle haaratava asja vahel võimalikult suurt haakuvus pinda. Sest et nad ütlevad, et selle nii-öelda Keiko materjale on siis selline, seal tekib selline vandervaali jõud, mis siis on tegelikult nõrk intermolekulaarne jõud ja, ja tänu sellele ikkagi see liigutab, et elektronid sealt molekulidest veidike välja ja tänu sellele see materjali haakuvus ikkagi väikse jõuga tekib, et et nad üritasidki lihtsalt, et kui nüüd sõrmed lähevad kokku, siis tekib kaseping, millega ta seda asja haarab, on, on suurem. Kas see käsi nägi välja ka siis selline nagu Gekko käpad? Ma ei tea, kas käpp on õige öelda. No ma tean, et loomadel, kes on kes on neljajalgsed, enamasti öeldakse jah, et on, tagumised, on nagu jalad ja esimesed, et nagu inimeselgi, et meil on jalad, et kui tõstaks püsti nagu inimese, siis ongi, et tal on jalad ja käed. Aga, aga siin on räägitud tema jalgadest. Tõtt-öelda selles artiklis ei olnud sellest pilti, kas sina leidsid mõne pildi sellest käest, et oleks võimalik öelda, et ta nüüd kõikolaadned? Mina hakkasin otsima üldse, et milline see Gekko käpp välja näeb, mis sa leidsid. Ta tegelikult näeb üsna välja selline nagu inimese käsi põhimõtteliselt, et tal on ka. Sellised justkui nagu sõrme, ma ei tea, kas tema puhul seda sõrmedeks nimetatakse, aga üks, kaks, kolm, neli, viis tükki isegi vähemalt ees kätel, siis justkui. Ja tagumised on neile pikemad, pikemad sõrmed siis kui eesmised, ehk siis ta tegelikult välja näeb küll üsna inimese moodi, aga vist sõltub sellest Kekko liigist ka täpsemini, sest võib-olla ka liike, kus, kus need käär ja käppade ehitus on natuke teistsugune kui teistel, aga ma ei tea, kas Kekkod ise haaravad mingeid asju või kuidas nad kui aktiivselt. Tead, ma arvan, et me peaksime siinkohal Loomaaia minema ja kutsume, kuuled üles jääd, kui te nüüd järgmine hetk kuhugi loomaaeda satute, siis ma usun, et te vaatate Kikot pisut teistsuguse pilguga, et seal võib peituda võti meie tuleviku robot kätes. Minu sõbrannal on kodus Kekkod, nii et ma kohe lasen tal pärast saadet endale mõne video saata, et kuidas need kirikud seal akvaariumis toimetavad, et siis on näha, et mis nad teevad, sest ma tõesti pean ütlema, et mina ei ole väga kursis, nad tunduvad ikkagi üpris eksootilised loomad minu silmis. Ei, ei, nad on eksootilised loomad, et Eestis neid väga looduses teil õnneks õnneks ja aga sa võid seda pilti siis pärast jagada. Ma usun, et see oleks päris põnev vaatamine. Jah, saame vaadata, millised Kekkod on täpsemalt ja kindlasti Youtube'is on ka erinevaid videoid, kuidas siis nad liiguvad. Aga selline saade tänaseks aitäh teile, kuulajad ja kohtume teiega juba homme samal ajal mõnusat päeva jätku. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
