Natura metsaelupaikade omanikud pidid seni olema raietöödest pisut ettevaatlikumad ja said selle eest 60 eurot iga hektari kohta aastas. Euroopa Liidu hinnangul ei tohi neil aladel üldse raiuda. Et vältida suuri euro trahve, otsustas keskkonnaamet läinud reedel, et 42-l 1000-l hektaril, sealhulgas 12-l 1000-l hektaril erametsas korraldatakse suuri inventuur seal, kus on päriselt väärtuslik metsaelupaik. Kehtestatakse väga ranged reeglid ja omanik hakkab saama suuremat kompensatsiooni 110 eurot hektari kohta. Seal, kus nii palju kaitsta pole vaja, jätkub asi vanaviisi. Aga otsust tegemiseni pandi neil aladel raiumine seisma, räägib keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma. Ja oluline on siin see nüanss seni ajutiste piirangutega aladele toetusi tegelikult makstud ei ole. Piirangute rangus niisiis eeldab, et metsaomanikule makstaks sadakümme eurot toetust. Määrus lubab neile maksta 60 eurot. Taimo Aasma ütleb, et iseenesest võiks omanikele maksta suuremat toetust, aga enne tuleb lahendada kaks küsimust. Esiteks läheb vaja poliitilist otsust kulutada umbes 600000 eurot rohkem kui keskkonnaministeeriumi eelarves plaanitud. Teiseks tuleb uut sorti toetus välja töötada. Toetuse tingimusi tegelikult eelkõige ette valmistada, kas ID pool taotlemiseks need materjalid omanikel oleks see kõik seal korrektselt? Taimo Aasma avaldab lootust, et tänavu siiski õnnestub täiendavat toetust maksta. Isegi kui vajamine bürokraatia aprillikuiseks taotlusvooruks valmis ei saa. Kui see eeldab eraldi taotlusvooru korraldamist sügisel, siis selline mõte on tõepoolest ka lauale. Paljusid erametsaomanik ei lohuta siiski ka 110 eurone hektaritoetust. 2015. aasta määruse seletuskirjas seisab, et toetuse arvutamisel hinnati, kui palju raha jääb metsaomanikel piirangute tõttu saamata, aga võrreldes 15. aastaga on kõigi puuliikide hind kõvasti kasvanud. Taimo Aasma kinnitusel mõistab ministeerium metsaomanike muret. Need teemad on olnud siin arutluse all ikkagi üsna jõuliselt teda taxi tegelikult ka erametsaomanikele muuta ja neid takse kõrgemaks kergitada. Suur osa toetuste rahast pärineb Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika eelarvest järgmise seitsme aasta eelarveperioodi läbirääkimistes, pakkus keskkonnaministeeriumit. Toetust võiks tõsta, kuid lõpuks jäid summad ikkagi 60 ja 110 euro peale ehk kui lisaraha otsida, siis pigem riigieelarvestrateegias. On keskkonnaministeeriumi soov kahtlemata on, et need toetused oleksid õiglased, et see meie põhimõte kindlasti on.
