Puit puittoodete import kasvas eelmine aasta 65 protsenti. Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik välja ütleb, et kasv hakkas juba 2020. aastal. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks on meil Eestis välja arenenud väga tugev konkurentsivõimeline saetööstus, kes suudab nii-öelda välismaalt tuua lisaks kohalikule toorainele palki juurde seda väärindada. Teiseks on meil lisaks sellele saetööstusele Eestis väga tugev järel väljendav tööstus, ehk siis sellele saematerjali on siin kohapeal lõudus. Me ei pea teda nii-öelda kohe saatma uuesti välismaale turule tagasi, vaid me teeme enne mingite tooted. Lisaks on viimase kahe aasta jooksul tekkinud Eesti lähistel mitmes riigis materjali ülepakkumine. Näiteks me toome saepalki Rootsist selle tõttu, et Rootsis oli suur üraskikahju, tekitas saepalgi ülepakkumise. Kui kaua see ülepakkumine seal nüüd kestab? Väga keeruline hetkel hinnata. Üks piirkond, kus me oleme Donald palki sisse on Poola täpselt sama lugu, ehk siis looduslike häiringute tormikahjude likvideerimise tõttu tekkinud ülepakkumine. Ja üks rikkust tuuakse palki saepalki sisse näiteks Norra, kus võib-olla kõige stabiilsema väljavaatega, sest et seal lihtsalt ei ole piisavalt kohalikku väärindavad tööstust. Statistikaameti andmetel tuleb kogu puit ja puittoodete impordist kolmandik Venemaalt idanaabrilt saepalki Eestisse ei tooda, kuid juba väärindatud saematerjalist pool tuuakse just Venemaalt välja, tõdeb, et ainult impordile lootma jääda ei saa. Kui me räägime Venemaasuunalisest, siis loomulikult meil on poliitilised pinged mis meid teevad murelikuks sealt materjali toomise osas ja teistest siis Euroopa Liidu riikidest tuues. Loomulikult on hinnasurve, millega tuleb, tuleb võistelda ja mis selle võrra meie olukord eksporditurgudel muudab. Halvemaks. Sama muret nendib ka keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre. Me jääks sõltuvaks Vene puidust, siis nad võiksid nagu väga lihtsalt meiega mängida, nii, kuidas täna teevad pleksiklaasiga? Kui palju Eesti metsa edaspidi raiuda võib, arutatakse ka Euroopa Liidu rohepöörde raames. Keskkonnaministeerium koostab ka metsanduse arengukava. Seeder ütleb, et raiemahud otsustab lõpuks ikka arengukava. Metsanduse arengukava juhtkogu, kes koosneb oma ala tippteadlastest, on on, on soovitanud liikuda ühtlase metsakasvatuse poole kes nagu pikal perioodil ühtlane kasutus siis jah, ja eelmise kümnendi raiemahu keskmisest allapoole jääb. Kava ootab ees veel mõjude hindamine. Riigikokku kinnitamiseks peaks kava seedri sõnul jõudma aasta lõpuks.
