Keskkonnakriis on seadnud inimkonna karmide valikute ette. Vaja on suuri muutusi, sest senisel loodust saastaval  ja kurnaval viisil elamine läheb meile kalliks maksma  ohustades koguni inimese olemasolu planeedil. Euroopa eesmärk on saada esimeseks kliima neutraalseks  maailma jaoks. Kuidas seda teha. Osooni uurib kuues saates, mismoodi toimub rohepööre  Saksamaal ja Taanis, milliseid lahendusi proovitakse  ja mis võimalusi pöördes nähakse. Intensiivne põllu ja metsamajandus, valglinnastumine  ning keskkonna saastamine on põhjustanud Euroopa elurikkuse  järsu languse. Ohus on tuhanded loomataime ja seeneliigid. Teadusandmed näitavad, et üle 80 protsendi elupaikadest on  halvas seisus. Üle Euroopa otsitakse võimalusi looduse hoidmiseks  ja taastamiseks. Saksamaa noorimas rahvuspargis toimuvad muutused,  mida pole sealkandis sajandeid nähtud. Maastikud kattuvad taas metsikute kooslustega. Taanis hakati rahvusparke looma alles veidi enam kui 10  aastat tagasi. Looduskaitse ja majandustegevuse üksmeele leidmine on siin  tänaseni igapäevane väljakutse. Saksamaa otsustas 2007. aastal, et kaks protsenti nende  maast peab saama loodusele olema inimtegevusest puutumatu,  sealhulgas viis protsenti metsadest. Ma sõidan praegu Hyunsrik Hoffwaldi, et näha,  kuidas kujundatakse Saksamaa kõige nooremat rahvusparki  mis on kuue aasta vanune. Uute kaitsealade loomine Saksamaa-suguses riigis on keeruline. Asustustihedus on suur ja maa on intensiivses kasutuses. Ometi leiti Rainland Falzi liidumaal Hundrücki piirkonnas. Ala, kus on, mida hoida vaid kuue aastaga,  on siin tehtud nii olulisi edusamme. Et Saksamaa looduskaitseamet toob Hundrüg Hoffaldi esile kui  üht riigi elurikkuse tulipunkti. Üks siinse loomastiku sümbol on metskass,  kelle populatsioonile on Hundsrüki suured metsamassiivid. Tähtsaim elupaik kogu Saksamaal. Kaitseala loomisest 2015. aastal on selle loodust oluliselt taastatud. Kohtun veeökoloogia professor Stefan Stolliga,  kelle uurimisrühmale on noor rahvuspark just nagu vabaõhulabor. Stefan on hästi kursis siinse looduskeskkonna paranemisprotsessiga,  mille kiirendamiseks tehakse kohati ka ulatuslikke maastikutöid. Teadlaste uurimistöö kinnitab, et rahvuspargi looduse areng  kulgeb õiges suunas ja edasist oodatakse põnevusega. Ometi on Hunsrik Hoffaldi loos ka hapuõppetund,  sest loodus piire ei tunne ning ilma laiema keskkonnahoiuta  ei pruugi kaitsealade loomine loodust päriselt kaitsta. Veel lähiajaloos oli see piirkond väga lähedal,  ökoloogilisele katastroofile. Õnneks mõisteti juba 1900 kaheksakümnendatel,  et õhusaaste vältimiseks on tööstuse korstendele tarvis  tõhusamaid filtreid ning aja jooksul on kehtestatud ranged normid,  mis elukeskkonna edasist hapestumist ära hoiavad. Paraku võtab happe taandumine pinnasest veel kaua aega. Looduskaitsetöö ja bioloogiliste uuringute kõrval on Hunsrik  Hoffaldis tähtis roll ka loodus haridusel. Igal nädalal saabub siia külalisi, kes lähevad  pargivahtidega retkedele. Perede suureks lemmikuks on rahvuspargi servas asuv  metsloomade varjupaik ja liigikaitsekeskus,  kus saab hea õnne korral näha ka kuulsat,  ent pelgliku metskassi. Rahvusparki käsitletakse tervikuna, mis võimaldab kestliku  elujärje nii siinsele loodusele kui kogukonnale. Hiljutine põhjalik regionaalarengu uuring kinnitab,  kui oluliseks rahvas loodushoiu tähendust peab. See metsaosa siin undre hafaldis on olnud looduse päralt 30  aastat ehk siis tegelikult oluliselt kauem kui see  rahvuspark ise on eksisteerinud. Aga puud kukuvad siin ise ümber jala pealt,  kui nad on suremas või surnud. Ja samal ajal on järgmised elustikurühmad,  kes võtavad sealt endale toitu või elupaika. Ja omajagu selle metsa juures on ka see,  et siin on niiskeid kohti, selliseid soisemaid alasid  ja sakslased ise on väga uhked, et just nii peakski siin  loodus omasoodu toimetama. Looduse taastumine inimtegevusest on väga aeganõudev protsess. Küll aga on rõõmustav näha, et saksa inimesed saavad väga  hästi aru, milleks puutumatu loodus tegelikult vajalik. Võib-olla osaliselt just sellepärast, et inimtegevusest  alles jäänud loodusmaastikku ja keskkonda on neil alles väga vähe. Ma olen Taani lääneosas Vaadeni mere rahvuspargi,  mis rajati 2008. aastal ja lähen varahommikusele linnurõngastesringile. Taani läänepoolsemas punktis riigi vanimas linnujaamas on  linde uuritud alates 1963.-st aastast. Siinsel kaitstud alal peatub aastas miljoneid rändlinde  ning pea 60 aastased katkematud andmeread võimaldavad saada  pildi looduse üldisest käekäigust. In Wat situationist Termax Vercity right näo. Loodusalade paremaks hoidmiseks ja taastamiseks hakati  Taanis rahvusparke looma veidi enam kui 10 aastat tagasi  ja nüüdseks on neid kokku viis. Kestuspark on Taani suurim ja on osa veelgi ulatuslikumast  Saksamaa ja Hollandi rannikuni laiuvast ning UNESCO  maailmapärandi nimistusse kuuluvast madalast vaadenseest  ehk muda merest. Mere ja maa vaheline piir on siin kohati peaaegu eristamatu  ja muutub pidevalt. Merevee tõus ja mõõn mõjutab siinset taimestiku,  loomastiku ja maastikku väga oluliselt. Näiteks see saarele viiv tee on kaks korda päevas  korralikult üle ujutatud. Tõusu ja mõõnavahe on 1,8 meetrit. Ala rahvuspargiks muutmine ei ole kaotanud siin majandustegevust,  mis otsib nüüd pidevalt areneva looduskaitse  ja turismiga tasakaalu. Kõige olulisem töö on olnud huvigruppide kokkutoomine  ja igaühe vajaduste väljaselgitamine. Ma tulin külla oolele, kes kasvatab siin Vaadeni mere  rahvuspargi loomi. Poollooduslike karjamaadel. What sit like tou ras atli on Natural ara ise diffrient? Ka farmer Olle naabruses elav õllepruulija Tommi on leidnud  siinses looduses kasvatatud saadustest omale  sissetulekuallika ja rahvuspargi, st hea turundusplatvormi.
