Käes on teisipäev ning aeg on asuda novat vaatama. Täna saates uudistame fotomuuseumis. Tekitan väikese virtuaalreatund, tõesti,  paneme käima arvamismängu. Ja vaatame üle uudised. Tallinna raekoja taga asub fotomuuseum. Fred käis seal uudistamas kaameraid, millest pildistamine  alguse sai. Millal tehti esimene fotomaailmas? Sellega on nüüd selline huvitav asi, et kuigi avalikustati  fotograafia aastal 1839, siis loomulikult leiutajad  ja katsetajad tegelesid sellega natuke varem. Seega ongi tegelikult kõige vanim foto, mis siiani on  säilinud ja see on tehtud siis ühe prantsuse teadlase Niipse  poolt ja see on aastast 1827 ja seal peal on  siis kujutatud sellesama niipse selle mehe aknavaadet. Et loomulikult, kui me võtame päris algaastatel,  siis umbes niimoodi, 19. sajandi keskpaigas olid vaid mõned  üksikud fotograafid, päevapiltnikud ja, ja ühe näiteks  huvitav fakt on veel see, et et pildistati ainult suvel,  et kuna suvel on rohkem valgust, ühe pildi hind oli väga kallis,  ütleme selline keskmine kuupalk tollel ajal  ehk siis päeva piltniku juures sai käia ainult selline rikas inimene. Noh, nüüd on meil võimalik siis vaadata läbi kaamerasilma,  kuidas sellise pildi tegemine välja näeb. Nii sa juba istud, eks ole, tooli peal, tool pidi olema  alati stuudios, hästi mugav, et modell ennast seal väga  hästi tunneks. Käed olid käed ugede peal, aga võib-olla üks naljakamaid  asju oli peatugi, selle põhimõte on siis modellile mugavust  juurde anda ja panna siis pea paika fikseerida pea selleks,  et et paremini pilti teha. Aga võib-olla sind huvitab ka see, et, et miks see  siis kõik nii paigal peab olema? See on sellepärast, et kui me tänapäeval kaameraga teeme  klõpsu ära niimoodi klõps ja pilt ongi valmis,  siis vanasti võis see üks klõps kesta, minuteid. Aga mis siis juhtus, kui inimene ennast liigutas? Siis juhtus see, et pilt tuli lihtsalt ebaterav. Siin istudes see peatugi, see tundub kuidagi  nii vei er. Vot see on sellepärast, et täpselt sellepärast ongi vanadel  fotodel inimesed nii kanged ja võib-olla selliste ehmatanud  nägudega Olen siin tahtnud küsida, mis asi see on? Jah, see on nüüd stereoskoop ja ma arvan,  et kõigil on võib-olla huvitav teada lihtsalt seda,  et siin laua peal on selline varajane virtuaalreaalsus  selleks et siis sellist pilti teha ei ole vaja mitte ühe  objektiiviga kaamerat, see on nüüd tavaline kaamera. Vaid kaamera peab olema korraga kaks objektiivi  ja selline pikk film, mille taha tuleb siis korraga kaks pilti. Kui need kaks pilti panna kõrvuti, siis on nad samal hetkel tehtud,  nad on peaaegu identsed. Ainuke vahe on selles, et üks on natuke ühel pool,  teine on teisel pool ja kui nüüd need kaks pilti panna,  siis selliste prillide ette stereoskoobi ette,  siis tekibki kolmemõõtmeline kujutis, inimese aju paneb  selle kokku. Siia sisse vaadates on päris huvitav, kuna ma tean,  et on kaks pilti, aga läbi nende prillide tundub see tõesti  nagu üks pilt siin sees tekitab väikese virtuaalreaalsus  tunde tõesti. Ma näen, et siin mõlemal pool on hästi suured kaamerad,  miks nad nii suured on? Kõigepealt vastates sulle, miks nad nii suured on,  on see, et vanasti osatud suurendada pilte. Kui hiljem tehti väike negatiiv ja sai sellest ükskõik suure  pildi välja venitada, siis enne seda tuli teha täpselt  nii suur see algmaterjal, kui suur tuli ka pilt,  ehk siis, kui te tahtsite nii suurt pilti umbes saada raamituna,  siis tuli võtta täpselt nii suur fotoaparaat,  millele siis nii suurt pilt sinna taha mahuks,  näiteks see on siis kõige suurem. Võib öelda, et Eesti kõige suurem fotoaparaat Kas sellega saab siiamaani pilti teha? Ja need vanad kaamerad on selles mõttes head,  et kui on ees, on objektiiv ja kui on lõõts terve. Siis saab kõigi kaameratega pilti teha sellepärast,  et nad on seest tühjad. Oluline on lihtsalt see valguse pidavus. Nii me tulime nüüd nendest kahest suurest kaamerast siia  nende pisikeste kate juurde mis nendega tehakse. Jah, tõepoolest, need on siis Eestis leiutatud spioonikaamerad,  et see kaamera prototüüp ja, ja see kaamera idee on välja  mõeldud Eestis. Kuna sa mainisid seda spiooni kasutasid,  kes on kõige kuulsam spioon, kes seda kasutanud on  ka filmis? Jaa tõepoolest muideks mõni aasta tagasi tuli film Eesti film. Kus oli samuti minu jaoks kasutusel, see on nüüd uus film. Aga vanadest filmidest on tõepoolest James Bond aastal 1969. Selle filmi nimi oli Her Mahesti. Secret servis. Kus siis Bond kasutas seda, aga naljakas on see,  et ta kasutas seda tagurpidi. Nii et talle anti see mingis spioonikaamera kätte,  aga tal endal polnud aimugi. Ja millega tegelikult tegu on? Kui väiksed spioonikaamerad tänapäeval kasutusel on? No tänapäeva spioonikaamerad mahuvad ära nööbi sisse sõrmuse  sisse pastaka sisse, välgumihkli sisse, igasuguste pisikeste  vidinate sisse, sellepärast et digitaalsed mikrokiibid on  väga väikesed ja väga võimekas. Aga ütleme siin isegi 50 aastat tagasi tehti lipsukaameraid  ja vöökaameraid ja mütsi kaameraid, nii et need,  kellel oli vaja midagi salaja pildistada,  siis neil oli see tehnika täiesti olemas. Nüüd on aga aeg üle vaadata selle nädala uudised. Tere selgus Eesti laulu see võitja. Lasteekraani lauluvõistluse Eesti lauluke 2022  publikuhääletuse võitis Frou tikerpuu, kes esitas oma venna  kirjutatud laulu laululind. Foy sai auhinnaks iks piletit kogu perele Eesti laulu 2022 finaalkontserdile. Palju õnne võitjale ja suur aitäh kõikidele osavõtjatele. Linnalaagris uuritakse heli ja müra ja ruumi. Eesti arhitektuurimuuseumi varakevadine linnalaager on  inspireeritud näitusest heli müra, ruum. Laagris uuritakse just heli ja ruumi suhteid  ning meid ümbritseva müra tegelikku mõju meile endile. Kahe laagripäeva sisse mahuvad näitusega helimüraruum,  tutvumine, praktiline töötuba koos näituse ühe autori,  kunstniku ja muusiku Taavi tuleviga külaskäik Eesti teatri  ja muusika muuseumi ning põnevad avastamised  ja katsetused heli vallas Rotermanni soolalaos. Laagrisse registreerimine toimub kuni 20. veebruarini. Lisainfot leiad arhitektuurimuuseumi kodulehelt. Briti muusikaauhindadel võidutses Adel. Möödunud nädalal selgusid Londonis kaks Areenal 2022. aasta  briti muusikaauhindade saajad. Õhtu suurim võitja oli Edell, kes võitis  nii parima artisti albumi kui ka laulukategoorias kaotades  ainult ühes kategoorias auhinna Dua Lipale. See oli kolmas kord, kui Edell võidab auhinna  nii parima albumi kui ka loo kategoorias. Varem on ta seda suutnud albumiga 21 2012. aastal  ja 25 2016. aastal ja ta on ühtlasi esimene sooloartist  Briti muusikaauhindade ajaloos, kellel see õnnestub. Samuti on ta teine artist lisaks Coltleyle,  kellel õnnestub see kolme järjestikuse stuudio albumiga. Proto kutsub sportima avastustehas proto kuulutab tänavuse  aasta avastuste aastaks ja toob sel puhul igal kuul kokku  parimad leiutajad üle Eesti. Veebruaris juhitakse tähelepanu spordi le. 19. ja 20. veebruaril toimuvad protos rallivõistlused. Autasustatakse parimaid rallisõitjaid, lahendatakse  missioone ja kõik sõiduoskused saab proovile panna rallisimulaatoril. Uued uudised juba uuel nädalal. Nüüd vaatame, mis oli eelmise nädala arvamismängu,  õige vastus. Kõik, kes arvasid, et tegu oli Jüri Pootsmanni lauluga. Magus melanhoolia vastasid õigesti. Aitäh kõigile, aga võitja näeb oma nime ekraanil. Nüüd võtame sinuga ühendust, et kokku leppida,  kuidas oma auhinna kätte saad. Nüüd paneme käima uue arvamismängu, vaadake hoolikalt  ja proovige ära arvata, mis lauluga tegu on. Vastuseid ootame lasteekraani lehe kaudu pühapäeva südaööni. Tere, esitan teile lõigu eestikeelsest loost. Arvake ära, mis looga on tegu? Aga nüüd vaatame üle Eesti laulu võidulaulu. Palju õnne ka meie poolt. Ongi tänaseks kõik lood vaadatud, aitäh teile. Oleme tagasi juba homme ikka 16 45 ja 18 45. Ning kui vahepeal nova igatsus peale tuleb,  leiate meid alati üles. Jupiterist ja lasteekraanist. Näeme homme. Tšau.
