Tänane rahastamisvõimalused on ettevõtete majapidamiste jaoks suhteliselt head, see näitab, et juba ka seda, et, et rahapoliitilised kanalid toimivad lihtsalt keskpangavaates, tuleb olukorda jälgida seetõttu, et, et see, selline head rahastamistingimused langeb kokku sellise ajaga, kus meil on suhteliselt kiire majanduskasv ja ka laenukasv on pigem kiirenevas, et me ei taha, et, et võib-olla see laenukasv liiga kiireks läheb, aga noh, praegu praegu on ta veel nii-öelda mõistlikes piirides. Teine on see, et pangandusturukonkurents on suurenenud, kontsentratsioon on vähenenud, turuosad on mõnevõrra ümber mängitud, et võib-olla Eestisse turukontsentratsioon on olnud mõnevõrra liiga suur, et selles mõttes tõest vaatesse konsultatsiooni vähenemine on pigem hea. Lihtsalt siin on ka oluline silmas pidada, et kui kiiresti see toimub, et nüüd need kiiremini kasvavad pangad, et nende nii-öelda riskijuhtimine oleks ka tasemel ja nendel oleks piisavalt puhvreid, et selle eest peavad siis pangad ise ja järelevalve hoolitsema. Ja kolmas on siis pangandusvälise finantsvahenduse kiire kasv, see on suures plaanis, ma arvan, selliseks Ketlikuks majanduskasvuks väga hea. Panganduse kõrval on meil ka muid rahastuse pakkujaid, et kõigil ei ole pangalaenud kõige sobivamad. Aga jällegi, et see kasv peab olema ka sellised nii-öelda regulatsiooniga kaetud, et kui sa finantsvahenduse kasv on ainult selline regulatiivne arbitraaž, siis siis tõenäoliselt pikas perspektiivis ei ole hea. Ja kommentaariks veel peamine järeldus on see, et siis viie aasta jooksul eluaseme taskukohasus ei ole väga palju muutunud, et, et see on mõnevõrra ütleb ka meile sellist, seda, et kiire hinnakasv, mis nüüd viimasel ajal on seetõttu nüüd nagu lõppu ei paista, et hinnad oleks nagu ostuvõimelt teest ära jooksnud, et pigem on nagu see olukord sama, mis ta oli, mõni aeg tagasi.
