Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on meie igapäevane teadusrubriik, kus toome, teenib põnevaid teateid viimaste nädalate teadusuudiste ja teadusavastuste kohta. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal lendame koos Tartu ülikooli astronoomi Tõnise Eenmäega taas ilmaruumi ja vaatame, mis seal siis uut ja põnevat teoksil on. Ja meie saate avateema või siis ütleme täna need uudise lugu. Kosmose satelliidist, mida on vist öelda väga kauaoodatud ja mis eelmise aasta viimastel päevadel täpsemalt 25. detsembril siis viimaks kosmosesse lennutati, eks Champs Vuebi kosmoseteleskoop, kuulsa Habli järeltulija ja ootused Tõnis, nagu ma aru saan, sellele teleskoobile on tõesti nii-öelda väga, väga suured. Ja tervist, tõesti, astronoomid on kaua-kaua oodanud selle Champs Webbi teleskoobi valmimiste kosmosesse jõudmist. Et tema on tunduvalt suurem oma peegli läbimõõdu poolest, Hubble'i kosmoseteleskoop üle kahe korra suurem, suurema läbimõõduga nii-öelda töötab infrapunakiirguses valdavalt. Et ta nii-öelda näeb palju jahedamad ja külmemaid, aga ka väga palju kaugemaid taevakehasid kui Hubble'i kosmoseteleskoop. Kas see nii-öelda teises valguses töötamine tähendab seda, et, et sealt selliseid ilupilte nii väga ei tule, nagu Habul neid saatis või või ikkagi nende sellise pilditöötluse kombineerimisega saame samamoodi kauneid udukogusid ja, ja tähesünnipilte ja kõike sellist edaspidigi vaadata? Kindlasti, ega Hubble'i kosmoseteleskoobi pildid, mida meile tavaliselt nii-öelda kuskil ajakirjades või, või internetis, mida me näeme, neil on tavaliselt kasutatud mingit sellist spetsiifilist värvi värvide jaotust, siis värvide kombinatsioone, et Hubble'i kosmoseteleskoop pildistab üsna kitsastes sihukeses filtritest, noh, kui tavaliselt digifotoaparaadil on punane, sinine ja roheline filter seal pikslite ees, siis Hablil on palju-palju rohkem neid filtreid ja nad on hästi kitsad, et mis inimese jaoks, noh, need pildid on tegelikult kõik mustvalged digitaalsed pildid. Aga siis neile pannakse lihtsalt kunstlikult mingid värvid külge. Noh, nietta inimese silmale ilus paistaks, aga annaks ka võib-olla mingit teaduslikku infot, teaduslikku infot edasi. Ja ma olen täitsa veendunud, et James Webbi teleskoobi piltidega tehakse sama mis sest, et me tegelikult seda infrapunakiirgust ju nii-öelda oma silmaga näha ei saa, et aga visualiseerida saab seda väga erinevatel viisidel. Igal juhul see teleskoop ta nüüd jõudnud juba sinna, kus, kus ta olema peab, ehk siis umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele maast ühe sellise pärase punkti ümber, et ta on juba ütleme, kolm nädalat olnud seal punktis ja nagu ma aru saan, nii-öelda sätib ennast valmis, et veel ei ole täisvõimsusel tööle hakanud. Tõepoolest umbes umbes kuu aega läks, läks selleks, et jõuda nii-öelda enam-vähem õigele kaugusele maast see on siis, see on niinimetatud lagransi teine punkt, mis siis on umbes poole miljoni kilomeetri kaugusel maast ja siis nii-öelda päikeselt vaadates teisel pool maad täpselt. Aga see kosmoseteleskoop ise seal punktis täpselt ei ole, vaid ta tiirleb ümber selle punkti suhteliselt suurel orbiidil. Kui sellel teel sinna lagraaži punkti lähistele pakiti teleskoop lahti, see oli niisugune tõeline väljakutse üle 300 võimaluse, kuidas kõik oleks saanud tuksi minna. Aga kõik läks õnneks. Siis nüüd praegult tegeletakse sellega selt stardiks kokku volditud teleskoobi peapeegel arutati lahti nii-öelda ta sai enam-vähem oma õige kuju siis praegult pannakse kõiki peegli üksikuid segmente üksteise suhtes hästi-hästi täpselt paika, nii et teleskoop annaks võimalikult terava kujutise või noh, nii terava kujutise, nagu ta üldse anda saaks. Et see võtab aega. Ja, ja praegult oodatakse siis ka tegelikult paralleelselt seda teleskoop maha jahtuks. Jah, sest kas ta peabki töötama nagu hästi madalatel temperatuuridel põhimõtteliselt sama, mis sealsamas ilmaruumis on niimoodi, et ainult natukene üle absoluutse nulli. Seal on mõni instrument, mis töötavad tõesti seal mõne Kelvini kraadi temperatuuri juures, mis on siis tõesti ainult mõned kraadid üle absoluutse nulli. Teleskoop ise nii madalale üldiselt lange ja ka mitte kõik instrumendid ei vaja nii madalat temperatuuri. Praegult on selle teleskoobi instrumentide temperatuur umbes 50 kraadi üle absoluutse nulli Nombsel 10 15 kraadi on veel minna ja, ja siis jahutatakse veel seal ühte instrumenti veel madalamale. Ja, ja see jahutamine on vajalik sellepärast, et kui vaadata hästi pikalainelist infrapunakiirgust, siis on tegelikult soojuskiirgus ja kõik soojad kehad kiirgavad samamoodi infrapunakiirgust, sealhulgas kui teleskoop oleks soe ja instrumendid oleksid soojad, siis ka nemad ise kiirgaksid infrapunakiirgust siis piltlikult öeldes vaatlus oleks siis nagu noh, ma ei tea, küünlaleegi vaatamine läbi suure jaanilõke mis vist. Ei annaks väga head pilti igal juhul, täpselt on olemas NASA poolt üles pandud veebileht lausa nii-öelda uue ERR-is veeb, kus on, kus on see mis siis nii-öelda annab reaalajas ülevaadet, et nii-öelda missis temaga praegu toimub või siin on tõesti iga instrumendi kohta ka need temperatuurinäidud olemas, et kui, kui soe või külm seal siis parasjagu on ja kuidas edeneb see nende asjade lahti pakkimine ja, ja nii-öelda ettevalmistamine selleks, et lõpuks tööle hakata, leiame me vist peame lootma, et, et ka peegliga kõik on korras, sellepärast et nagu sa mainisid, et nii-öelda senimaani on olnud 300 võimalused, asjad lähevad nässu. Sa vist on läinud õnneks. Aga me mäletame ju hästi, kuidas Habli kosmoseteleskoobi puhul oli alguses see jama, et peegel oli. Panin murdosa juuksekarva võrra kusagilt natukene valesti lihvitud ja kõik pildid olid ebateravad. Ja, ja eks see ongi tegelikult, et praegult üks selline noh, kas, kas hinge kinnipidamise koht, aga, aga noh, igal juhul pöidlapidamise koht, et et kõik need peegleid, omavahelised liigutamised edukalt läbitakse. Sest muidu on tõesti, et üks Peilisegment tekitab oma kujutise teistega võrreldes nihkesse. Ja siis mingist kaugest täheste punkt asjast ei saa mitte enam siis punktikujulist kujutist, vaid saame kaks kujutist, et üks on väga palju tugevam ja teine seal natukene Repsis. Aga see rikub noh, nii-öelda, et igast punktist tekib kaks punkti, see rikub kujutise ära, et noh see on täpselt analoogiline sellele, mis siis noh, tegelikult Hablil oli, et temal lihtsalt peegli kuju oli vale, seda parandada ei saanud. See Skype'il on võimalik parandada. Kui mõni nendest arvukatest pisikestest mootoritest peaks tõrkuma, siis noh, mingisuguste segmentide justeerimine võib osutuda võimatuks. Loodame, et seda ei juhtuks. Igal juhul läheb veel. Vist hea mitu kuud enne, kui teleskoop on lõplikult selline, sellega saab hakata tegema teadusuuringuid, sellepärast et isegi kui peegel on paigas, siis siis tuleb veel läbi viia punnik kalibreerimise ja katse heitud selleks, et et ta nagu päriselt toimima saada ja olla kindel, et need pildid, mis me sealt saame, on õiged ja kvaliteetsed. Head. Ja umbes suve alguses no mai, mai keskpaigas, juuni alguses on siis põhjust oodata seda, et kui teleskoop on nii-öelda vaatlusteks täiesti valmis Järelikult järgmisel hooajal sügisest alates me võime teha lausa eraldi saatesarja, mida Champs veeb, meile pakub, eeldada võib, et sealt tõesti hakkab noh, kas just igapäevaselt, aga ka päris tihti tulema väärtuslikku kraami. Täpselt nii selline oli tänane puust ja punaseks stuudio Sarkoleskedeni seeme. Täname kuulamast ning jätkame kosmose teemadel juba homme samal ajal samas kohas kõike head ja kuulmiseni. Puust ja punaseks.
