Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toel. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on teadusuudiste rubriik, mis serveerib teile siin raadio kahes igal päeval esmaspäevast neljapäevani mõne huvid tavateadusuudise või ka mitu ühel kindlal teadusvaldkonna teemal. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Tartu Ülikooli astronoom Tõnis Eelmäe ning sel nädalal vaatamegi siis meie planeedist kaugemale. Vaatame neid kosmoseseadmeid, mille inimesed on ise üles saatnud, sellest rääkisime eile vaatame ka teisi planeete, mida me kosmoses seal meie galaktikas kohata võime. Ja, ja sellest me täna räägimegi, meil on iseenesest päris mitu uudist, sest täna kokku koondatud mille kõik siin ühine nimetaja on siis erinevad planeedid teiste tähtede juures ja ja alustades võib-olla kõige värskemast uudisest siis siis selline tähtnägu proksima Centauri. Mis on? Kas ma saan õigesti aru meie päikesele kõige lähem täht, ehk siis meie lähinaaber? Just meie tagahoovis. Meie tagahoovis ja teadsime senimaani, et selle ümber on planeete. Teadsime kahest planeedist ja nüüd selgub, et on olemas ka kolmas. Mis see kolmas endast kujutab, kas meil on põhjust olla elevil? Võib-olla elevil võib-olla et et jah, et sellisel hästi pisikesel tähele, sest see proksima Centauri on niisugune väga jahe pisikene punane täht meie päikesest tükk maad väiksema massiga. Ja selle ümber on sest jah, planeedid üks, mis on nii-öelda kindlalt teada mis on see nii-öelda esimene avastatud planeet, mis tiirleb selle tähe ümber selle tähe elukõlblikkuse tsoonis, et kus siis saab olla vedel vesi planeedi peal. Ja siis on teine planeet, mida tegelikult ei ole veel kinnitatud, mis on viieaastase orbitaalperioodiga minu meelest oli. Ja, ja nüüd siis uus planeet ehk siis kolmas leiti ka, aga see on nüüd nii-öelda hästi lähedal oma ema tähele ja väga väikese massiga. Et umbes kaks korda suurema massiga kui meie päikesesüsteemis marss, noh, see on umbes veerand maa massi. Ja jah, et selline selline noh, siiski maa sarnane planeet meile kõige meile kõige lähema tähe ümber. No sa ütlesid, ilmselt ei ole lootust, et selle planeedi pealt võiks nagu otsida või leida tulnukaid, maaväliseid olendeid, aga ilmselt see annab meile pigem informatsiooni selle kohta, et mis laadi kiviseid planeeti tähesüsteeme, nagu üldse on olemas, et et kui see väike vist üks väiksemaid tegelikult, mis on senimaani üldse avastatud kasvule. Jah, see on väga väike planeet, tõesti, ma ei tea, kas kõige väiksem, aga igatahes kõige väiksemate seas Ja ja siis ja et ta nii lähedal sellele oma tähele on, et see annab ka meile nagu mõtteainet, et kuidas sellise planeeti üldse tekkida võivad. Tegelikult on veel üks, üks selline nüanss, et see noh, ta on oma tähele umbes 30 korda lähemal kui maa päikesest. Ja noh, Merkuur on tunduvalt kaugemal kui noh, nii-öelda kolm protsenti vahemaast Maalt päikesele. Et ja Merkuuri peale põrgupalav siis kuna see täht ise on nii väikese heledusega tan jahe siis tegelikult, et arvatakse, et retsept planeedi peal on küll väga kuum. Aga et, et kui see on kivine planeet, täiesti kivine planeet, siis on võib-olla niimoodi, et, et noh, napilt alla vee keemistemperatuuri seal on arvatavasti siis noh, nii-öelda, et seal võib olla tihe atmosfäär tegelikult sellel planeedil küll noh, mitte arvatavasti väga tihe, aga, aga siiski kuna tegu on tegu on meile väga lähedase objektiga, siis on ehk potentsiaali seda planeet ja tema atmosfääriga uurida detailsemalt tulevaste uute teleskoopidega stseimsweebeega või, või eriti suure teleskoobiga, mida Tšiili ehitatakse. Aga me seome selle uudisega siis kohe teise, tegelikult leiti veel üks selline natukene omamoodi planeeti, mis, mis sunnib teadlasi ümber mõtlema, et, et kuidas need plandi üldse seal tekivad ja see ei ole nii-öelda Maalt vaadates väga kaugel sellest proksmake taolist, millest meil äsja juttu oli, ehk siis põhimõtteliselt sama tähtkuju. Jah, Centauri tähtkuju vahel inimesed võivad segadusse sattuda, etet on alfa ja beetaagentuuri, mis on Centauri täht kaks kõige heledamat tähte lõunataevas hästi näha palja silmaga. Et see on peegentouri, et, et täitsa täitsa meie oma tähestiku p. Palja silmaga nähtav täht. Aga tegelikult noh, see ei ole veel kõik, seal on suisa kaks tähte, et seal kahest võrdlemisi massiivsest tähest koosnev tähepaar. Ja ümber selle tähepaari tiirleb planeet päris kaugel, mitusada astronoomilist ühikut oma ematähest eemal. Aga seal nii-öelda selle Pähe süsteemi tähesüsteem koosneb ühest niisugusest noh päris kuumast tähest, mis on umbes 18000 kraadi, kuum, sinine, sinine, kuum täht ja natukene väiksemast kaaslasest. Ja senimaani on arvatud, et, et et see, nii-öelda see, see eksoplaneet, et on siis nii-öelda rekordkuuma ematähe ematähtede siis paari ümber et seni ei olegi tegelikult eksoplaneete nii kuumade või massiivsete, siis ematähtede ümbert leiti niisugune väga omapärane, mis tekitab nagu ohtralt küsimusi, et, et kuidas see nii-öelda täpselt tekkis selline süsteem ja võib-olla see tegelikult see planeet on nii-öelda külge haaratud kuskil täheparves, need massiivsed tähed tekivad ja seal võib olla ka hulkuvaid planeete. Ja siis selline mitme Jupiteri massiga planeet võib noh, õnnelike olude kokkusattumisel jääda orbiidile ka ümber tiheda tähepaari. Nii et senistest jätkonslik poleks sedalaadi tähtede ümber nagu saanudki üldse planeedid tekkinud või vähemasti mitte seda tüüpi planeedid ja tähed, ise nad kuidagi nii intensiivsed, et, et see ei ole nagu väga elusõbraliku planeedi sõbralik keskkond seal ümber. Et täitsa huvitav, et kuidas ta sinna sattus, nagu sa mainisid, et võib-olla tõesti tuli kusagilt kaugelt ja püüti kinni, aga seda me ju tegelikult veel ei tea. Mis seal siis täpselt juhtus, et kas me, kas me saame seda kuidagi välja uurida? See on võrdlemisi lähedane täht meile või tähepaar siis, et tegelikult sellisele kaugusele juba on võimalik päris detailselt pildistada ja need võimalused noh, nii-öelda järjest ka paranevad need mingisuguse aja jooksul on võimalik see orbiit päris hästi kindlaks määrata sel planeedil ja, ja on võimalik palju täpsemalt parameetrit leida kogu sellele süsteemile. Kindlasti mudeldamine on siis see, millega võrreldakse neid stsenaariume, et sortide välja noh, võimalike kõike stsenaariumite, noh, ma ei tea siis tõenäosus, et või et et, et milline see kõige tõenäosem võimalus on, et selline selline omapärane tähe ja planeedisüsteem saab tekkida. Et mida seni arvatakse, et nagu hästi, võib-olla ei, ei oleks võimalik. Kes siia lõppu me jõuame, veel hüppab üsna kiirelt ära rääkida ka veel kolmanda uudise, mis nagu seostub sellega ja see puudutab pigem planeetide kaaslasi, nagu maal on kuu siis järjest rohkem leitakse ka nende kaugete planeetide juurest kaaslasi ja ja hakkavad ka sellised korrapärad ilmnema ja tuleb nagu samamoodi välja, et, et see on, et maal on nagu kuu, mis on ikkagi nii-öelda päris suur kaaslane. Et see on ka nagu päris haruldane ja, ja ei vasta nagu sellistele tavapärastele nii-öelda loogikale või reeglitele või nendele teooriatele, mis senimaani on olemas. Meil on vist äkki ühe või kahe ekso kuu kahtlused et me tegelikult ei ole leidnud kaaslasi eksoplaneetide ümbert, et et on olemas siuksed, noh, suitsvat püssid, aga mitte väga palju. Aga noh, loomulik oleks eeldada, et et planeeditekkemehhanismid on noh, kui mitte ühesugused, siis vähemalt noh, nii-öelda sarnased kas või meie linnudes, et kus see ainemetallisisaldus raskete elementide sisaldus on suhteliselt sarnane. Aga jah, et see, see uudis ise on, on jah, selline, et see on siis nii-öelda modelleerimise abil saadud tulemus. Et tundub, et kui planeedi mass on suurem kui umbes 1,3 kuni 1,6 maa massi et siis võivad tekkida küll kaaslased selle planeedi ümber noh, nagu maa puhul tekkis Kuu sellise hüpoteetilise taevakehaga, mida nimetatakse heiaks umbseks Marsi suuruse taevakehaga kokku põrgates meie päiksesüsteemi väga varases nooruses. Et, et siis selle kokkupõrke käigus paisati maa vääre orbiidile väga suur kogus ainet. Ja nüüd selle mudeldamise tulemus on siis selline, et kui see taevakeha, millega siis mingi teine Taavet kokku põrkab, on suure massiga väga suure massiga, siis hästi suur osa sellest kokkupõrkes laiali lendavast ainest on aurustunud olekus tõeliselt tekib nagu gaasiline sihukene rõngas, nagu Saturnil on ümber planeedi, aga vot sellises keskkonnas on selle gaasi sees, tekib hõõrdumine osakestel ja nende osakeste orbiidid väga kiiresti. Tulevad nagu madalamale ja hästi suur osa sellest ainest kukub sinna planeedile tagasi, kus ta nagu välja paisati. No näiteks maakuu on maaga võrreldes suhteliselt suur, kui me võrdleme näiteks Jupiteri ja mõnda Jupiteri kuud või kõige suuremaid Jupiteri, kuid et noh, need on ikka tillukesed võrreldes oma planeediga. Ja, ja noh, on on siis võimalik, et tegelikult selliseid väga suuri ekso, kuid võib-olla kunagi hakkame ka nägema, kui meie vaatlusvõimekus küündib, et sinnamaale, et me niisuguse maa sarnaseid maa suurusega planeete juba saame palju paremini vaadelda, et need on praegu ikkagi sihukse vaadeldavuse piiri peal. Et siin tuleb pöialt hoida, et saavad valmis kolmekümnemeetrine teleskoop ameeriklastel ja, ja siis Euroopa lõunaobservatooriumi eriti suur teleskoop. Umbes peaaegu 40 meetrine. Niisiis, ja kui me neid leiame, siis me ilmselt saame ka natukene paremini edasi arendada seda teooriat, kuidas siis kaaslased tekivad ja mis siis nagu piirab nende suurust ja muid tingimusi. Igal juhul see oli tänane puust ja punaseks, tänan kuulamast. Siin stuudios Arko Oleski Tõnis Eelmäe. Ja hakkame kosmose teemadel ka homme samal ajal samas kohas kuulmiseni puust ja punaseks, puust ja punaseks.
