Tere algab saade, laste lood. Mina olen kadriviisil. Kui lumi oli veel maas, käisime Tallinna botaanikaaia huviringiga looduslaps otsimas loomade ja lindude jälgi lumel. Eelmine kord leidsime kitsejäljed, mida meil veel leida õnnestus, kuuledki kohest otsida aitab õpetaja Eliko Petse. No vaatame, mis siin on. Neli käppadel olivad ohoo. Kes see olla võiks? Vaata kui jänese oma kaalu järgi nüüd hüppab, eksivad päris loom ja ja kui ta nüüd niimoodi hüppaks, siis ma arvan, et Titrast päris sügavale vajunud, see peaks mingi kerge loom olevana, pakkuge, kes on kerge loom ja kui läheb niimoodi puu juurde ja puu juures lõpeb ära väga ilge sealt edasi näed, aga ta on teinud siin rahad ja siis läinud sinna, nii nagu neil kombeks on sealt nõnda edasi läinud. Ja vaata, kui huvitav on jälgida, et oravatel jänese samamoodi on esikäpad siin taga astubki niimoodi, vot niimoodi hüppab, et tagaajajad, et vahest on neid hästi ilusasti näha, isegi kõik see joonis, mis nende jalgade peal ilusasti näha, kõik need sooned on näha, et kaks suuremat käpajälge nagu tegelikult liikumissuunas, ehk siis eespool ja tagapool on kaks väiksemat jälge ja vahe. On ta siis 40 kuni 80 sentimeetrit, kus meil joonlaud jälle on. Tule, sina jälle mõõdab silma märgi, juba võib vaadata, et umbes nii palju seal ei ole. Ja maapinnal ta siis alati hüpates liigub vahe harva puude juures on näha cademode ammumist, siis on asjal midagi toimetab. Aga tavaliselt, kui ta liigub, siis ikka ainult hüpates. Kuuke kolm, ei, meil täitsa eks ole. Ja kuna ta niisugune väike loom on, siis, siis ta nii sügavale lumme ei vaju, väike kere, milline orav välja näeb, et sa talle, mis turul kallikamaks ja ta nagu olen, natukene läheb. Nii nagu meil siin, et välja ei paistaks enamus loomadel, eks ju. Et karv muutub tihedamaks ja kallimaks ja on nii, eks ju, ja pintslid tulenevad enda rahvast ei ole dj, lendoravad ei ole, sest neid on väga vähe või kaitsealused loomad ja neid on ainult vanades Aavikutes põlismetsades ja kuna meie neid metsi andnud tõesti väga vähe järgi jäänud, siis tõesti ta naguniivõrd haruldane loom. Et selles suhtes Pedamine kindlasti see on harv juhus, kui teda üldse näha on. Aga mis tähendab Te, arvate, et et mis te loomakene siin teha võis, mõtleme nüüd selle peale ka. See tähendab, et vot tema selline toiduvaru ja kes nagu süüa, nii väga praegu ei otsi, sest ta, mis ta sööb pakku Tähkle veel pähkleid ja käbi käbi või käbi seest seest ikka seetia. Männikäbiseemned, mis veel niisugune varu ja loom, nii et ta on sügisel päris palju süüa. Ja tal on mitu pesa, niisugust peidukohta ka mitu pesa on, esiteks, peidukohti on palju ja pesad on tal niimoodi tüved seejuures üleval kõrgel. Need on nihukesed vitstest punutud. Et kui te märkate, mina ei ole kordagi kohanud enda vooder või enda valmistatud pesale, tavaliselt on ikka läinud kellelegi pesakasti hõivanud selle. Või siis niimoodi vanade varaslastega jällegi pessa ennast sisse söönud. Ja mis te arvate, kas ta on ainult taimtoiduline loom või kedagi? Ilmselt ka? Ütleme, reegel on ikka nii, loodused viiakse endast väiksemaid, kes võiks olevast väiksem olla. Kiir. Ja veel on natukene ikkagi niisugune suur täieldi taha tigusid, aga ta on selline natuke olen ka. Et isegi linnu mõne vesi ja aga jah, lähme vaatame, mis me veel leiame. Nüüd me saime teada, milline ta välja näeb, nii et ärge siis väga pruuni loom praegu talvel otsida. Ja neid ikka kohtunud. Aga looma tuleb ka otseselt sealt, kus ta aru, kust ta toitu üsna lähedale. Tahan niisugust füüsikud seal ilusti näha. Kui kuude seemnetel on nagu lemmiktoiduks, siis siis me seadme helistada ka leida imet. Ja see toiduvarud leiaksid üles haistmismeelel mälu järgi, et lõhna järgi neid on päris palju, neid veidike. Aga mul on, nüüd vedas. Okeaariumi metsade lubas elavad ka külalised, Jabaduse Nad elavad erinevates kohtades, aga muidugi seal tekivadki ära. Siin on pikk niisugune suur territoorium, kus nad tahavad kondama minna. Aga kas mõtter tuleb karta? Ja mis kindlasti tuleb, et ärge vete omadega kunagi nii arvestage, hästi toredad ja armsad loomakesed, eks oma jooksuajad ja tema augustis-septembris on põder ikka väga ohtlik loom. Et vanasti jahimehed ka ütlesid, et kui sa karujahile lähed, siis panen del säng valmis, aga kui lähed põdra jahile, siis siis mõne puusärk kõige üks jalahoop siis on siis on kõik. Et juhtus ka nii, et näiteks põder hakkab natukene niimoodi kõrvu söödama või siis jalaga maad tahtsime, et siis siis on viimane pihkumaid ja samamoodi on ju kõik loomad, kellel on ju pojad, väikesed meie ju ei tea, kas seal on pojad, väiksed, nad on nagu väga agressiivsed ja ohtlikud, kaitsevad oma poegi nii nagu kõik emad. Nonii, kes meil siin selle on? Kes nii võiks minna, hakkame vaatama ja läheb päris pikalt, eks ju. Ja niisugune rada ka, et käpajälg see tundub, et ta ei ole käpajälg, on pehmem, laiem. Kas ta nüüd on meil seal nägi et ta võis olla jällegi katedraal täit heidame selle jälje nii palju, et päris raske on, seda võib-olla kui siin üleval on, jah, Luisa, aga muidu jooksurea järgi võib küll arvata, et see võib jälle sedasama kits olla. Üsna selline sirge rida ja sirgerida, et kuna põdeva ei ole põdrale täpselt selle jälje pealt, näitan kohe, kui suur on põdra andsina, täitsa elusuuruse seljas. Nokitseja selline ja põdrasee ta ei ole, eks ju. Niisugune ei ole. Põdrajälg nojah, kuskil 12 kuni 16 sentimeetrit sõra otse sisse sõrgats veel viis sentimeetrit tahapoole, et päris suur. Et jääme ikka siis kitse juurde. Rada läheb ka niimoodi suhteliselt sirgelt kitsa astub ka siis niimoodi oma jälgedes. No lähme vaatame edasi. Mingi linnud, ei, kindlasti on mingi loom ja õige ongi, miks me saame aru, et Linheli mõtlesin, hea jälg teil praegu, et lind on siis niimoodi läinud ja see siin on ta lendu tõusnud, seal tiiva sirutamise jälg, tiivad maha, päev tõuseb hindasid, siis jäävad sellised triibud, noh nagu keegi oleks küüntega tõmmanud niimoodi tõmmanud, sest sellist näed, meeldin talle. Lähme jälle orava jälgegi jälle ja jälle kuskil kinni läheb. Aga see lind on siin hüpanud niimoodi. Jalad koos, tundub küll, et on siin keegi natukene, eks, ta on ka Ottinutid omale, mida sealpool on palju suuremad jäljed, ma olen vaatanud, vaata. Tead, kes see on seesama loo, ainult et nüüd ta tundub, et ta on nagu üks jälgi sama orav, aga tal on siin ühes jäljes, tegelikult neli, jälgige, sa hakkad tähelepanelikult vaatama. Neli. Aga nagu näete, väga lagedala loomika, eksisin, tehnikus meeldib loomadele palju rohkem tunnevad, nad on kaitstud. Need oravavanused, aga siin on keegi teinud puhtalt. Huvitav näsiniin, kiiteke võib küll olla. Ülevalt taevast ei saa, sealt võivad iieta teha, aga hakkasid alt, on küll, need kitsedega võivad oma serblased nõiga, täht on kellelegi ja võib küll olla, keegi on puurinud kõvasti puid, ühe puutüvi enne täiesti paljaks kooritud ja oksad kasime jämedamad täitsa tühjaks tehtud. Kasepehmem puu muidugi, aga suure näljaga natiivivatutega elupuud jah. Sest muidu neile meeldib juhtuda. Araabia viisakas ja sellised muidugi jänesed. Me võime leida ka kindlasti siit jame ilusad jäljed, ainult kohevad lume natuke teistsugused vaata kui sellise kõval pinnasel näha. No ja läheb jälle samasugune jäljerida. Vaata midagi käbide sajand jäävad ka, siin on oma tööd teinud. Kasiino näitan teile sisugune, Siberi männi ära näritud, vaadake kuidas ta närinud ora. Sellise käbi on kaeranärinud, vot sellise puhta töö. Jah, kõik ära vitsutame käbi dist ainult rootsud järgi ja otsas ainult üks tudu tudub, et iidne selle rootsu hästi puhtaks, siit ilusti, aga rähtuks siukseid vahelt välja. Aga hiired teevad niimoodi täiesti puhtaks käbid, et et on illussile, pole armenda ka ekse, nagu siin siis rähn võtaksid vaheldunud üksikute rähni sepikoda, olete näinud? Kuidas ta paneb siis okste vahelisele käbi ja siis toksib seda niimoodi kogu aeg? Paneb Väikse tüügaste vahele, ma olen isegi vot niimodi tantsisin, kuhilad siin all. Et on pandud ka elektriliini posti, ei ole kuskile mujale panna, kuskile vahele panna, sisse toksida, jäägi tundidest särama, seda päris ilus protsent. Seal need rootsud lähemalt veendusime, leiame, leiame mõned kitse, kitse, toitumisjäljed ka. Venelased. Homme samal ajal saad teada, kes lõikab talvel puude võsusid. Tallinna botaanikaaia huviringi. Looduslaps aitas jälgida otsimisel õpetaja Eliko Petserit. Saate toimetas Kadri diisel.
