Talv toob kalastajad jääle. Tere päevast keskkonnaametist, kus kala võtab. Kuid ahnepüük ohustab kalu. Täna lähevad seitse last metsa ja ellujäämislaagrisse,  mis loodetavasti lähendab neid loodusega terveks eluks. Miks lähevad lapsed karmi ja külma ilmaga metsa ööbima? Loodusfotograaf Eleri Lopp Valdma jagab oma kokkupuuteid  aasta loomaga. On imeline veebruarikuu ilm ja meil on plaanis minna Pärnu  lahejääle et vaadata, kuidas läheb kalapüüdjatele. Tere päevast keskkonnaametis Sandra Kuusk,  Raino Rosin. Kuidas kala hakkan? Kas kala võtab ahven? Praegu vajagi? Kala ei ole. Kas pensionitunnistus on kaasas ka ja palun näidake,  et peaasi, et info on olemas ja pilt on olemas. Suur aitäh teile, aga vaatame ka selle ühe kala üle teil kontrollima,  kas on kenasti mõõdus? Ja no see on küll jah. Jah, see on aga aitäh teile ja kena kena päeva jätku. Mis teid siia jää peale ajab, täna on küll ilus ilm,  aga mõnikord on ju maru ja tuul ja kõik puha. Vaadake seda raske öelda, isegi. Et meil on pensionär ja kõige suurem vist see tõukejõud on  minule tervis. Tuleb ka siit Pärnu lahest kala või räägivad osad,  et väheks on jäänu. Küll öeldi jaa, mul 30 aastat seda merepingi Pärnu kahest aasi,  ega ma ainult lahepeal ei käi, kuni matsi rannani välja käid,  kõik need kohad, liu ja lao ja on läbi küüti. Ja kala on absoluutselt tunduvalt vähe. Aga milles asi on, mis te arvate, mis te kuulnud ole välja kõik? Mina arvan, et nii sisevetel kui ka eriti sisevete meres on  lihtsalt välja pikk. Milleks selliseid kontrolle vaja on? Teadaolevalt siis, et harrastajad püüavad alamõõdulisi  ahvenaid ja samuti siis toovad maale rohkem lubatust kala,  ehk siis üle 15 kilo kala. Aga on ka kutselisi kalureid, kes siis püüavad  siis liiga väikse nakkevõrgusilmaga võrkudega  või siis toovad maa peale siis alamõõduliskoha. Tere päevast, keskkonnaametis Sandra kuus,  Krainorosin. Kuidas kala võtab? Vastav väga kena, aitäh teile. Aga kõike head teile. Pärnu laht meelitab jääle kalastajaid üle Eesti,  aga ka piiri tagant. Ühel Läti mehel on olnud hommikul rohkem õnne. Tema ahvenasaak on päris kena. Hetkel siis kontrollime kalade mõõtu, et kalad oleksid  mõõdus kenasti, sest. Liivi lahes Väinamerel on siis ahvenaala mõõduks 19  sentimeetrit nagu näha, siis antud kalad on siin mõõdus 20. Pool ja suurim on siin 22 sentimeetrit. Kui tähtsal kohal on Pärnu lahel just sellise jääpüügi ajal ahven? Ahven on väga tähtsal kohal, osad harrastuskalastajad käivad  lausa nädal aega, iga päev käivad jää peal ahvenat püüdmas  ja kui oleme küsinud kalastajate käest, et  mis te teete selle kalakogusega, et see on üüratu kogus lõpuks,  mis kokku tuleb, aga paljud ütlevadki, et fileerivad kodus  ära ja panevad sügavasse, et siis on poolaasta jagu neil  süüa olemas. Nüüd sõidame edasi ja tuli ka teade, et eemal on meil  kutselised kalurid, on ka jää peal, et lähme kontrollime neid. Tere, kuidas kala on? Vaatame püügipäevi küla ja kalasaagi. Nii tegemist on siis kutselise kaluri rannapüügipäevikuga,  kuhu siis kutselised kalurid see sisestavad,  kirjutavad siis käsikirjas enda Ja kui pärast merelt ära tulevad, siis kirjutavad  ka enda. Saagi ja vaatan siis võrgu silma suurust. 102 millimeetrit tähendab jah, jah, täpselt. Et kõik on korras. Ja praegu lubatud, siis silma suurus ongi  siis 100 millimeetrit. Nüüd on üle vaadatud ka ühtede toredate kutseliste kalurite  püügivahendid ja kaks imeilusat kohakala. Vaatame, kuidas tuleb õhtu ja millised on kalameeste saagid. Pärnu lahejääl. Kahjuks ei järgi kalapüüdjad alati reegleid  ja kaasa proovitakse võtta ka liiga noori  ja väikseid kalu. Keskkonnaameti büroos saab näha sügavkülmikut,  mis on ääreni täis valdavalt jaanuarikuus konfiskeeritud alamõõdulist. Kala. Alati on küsitud, et mis te selle kalaga teete,  sööme ise ära. Me ei saa seda ise ära süüa. Et, et põhimõtteliselt see kõik on nüüd jälgitav tagantjärele,  kellel on vaja siis ühesõnaga siis kõik see rikkumise käigus  ära võetud kala sealsamas rikkuja juuresolekul  siis mõõdetakse, kaalutakse, pildistatakse. Ja. Sellesama rikkuja juuresolekul pannakse ta  siis kotti ja siia pannakse peale siis selline plomm  mis on ühekordne. Palume plomm, et sellise numbriga plomme rohkem ei ole. Et kui keegi peaks selle ära võtma ja siia asemele midagi panema,  siis tuleb pärast välja. Ühes kotis peaks olema ka üle 50 alamõõdulise koha sees. Kas see on päris karm ju, tegelikult kui sa väikest kala lõhkuda,  jah, see on päris karm, et selle puhul siin oli peaaegu juba,  no ei tulnud välja sellist keskkonnakahju 4000 eurot,  mis oleks läinud juba kriminaalkaristuseks menetluseks. Päris raisku see kala siiski ei lähe, kui menetlus on läbi. Rikkumised on ära määratud, trahvitud, siis kala ikkagi saab lindudele. Jah. Selle vastu külmikus ongi, et ta raisku ei läheks. Et linnud saavad selle siis endale ja. Tegelikult ju teatakse, et see on 15 kilogrammi reegel,  et saak ei tohi olla päevas suurem. Miks siis ikka ja ometi? Kord need rikumised, et ma olen päris kindel,  et kõik need harrastuskalastajad, kes siia Pärnu lahele  ja jõe peale tulevad nad päris kindlasti ei püüa seda kogust  enda tarbeks. On infot, et seda püütakse ka kokkuostjale,  mis on tegelikult keelatud. Ja selle nimel me siis päevast päeva töötame,  et me neid ka tabame. Et eks ikkagi selline majandushuvi, aga ma usun ka,  et, et, et suurem osa nemad tulevadki siia aega veetma enda  jaoks püüdma. Me tahaks ikka loota, et inimesed on ausad  ja korralikud. Kas selline ülepüük ja just ka väikse kala püük on probleemiks,  on see tõsine probleem? No see on ikka päris tõsine probleem. See ju mõjutab otseselt järglasi ju. Et mida rohkem me praegu alamõõdulist välja püüame,  eriti koha, mida niigi siin Pärnu lahes väga vähe sees. Seda väiksem on võimalus, et nad suuremaks kasvavad. Oli näha, et osad kalapüüdjad mängivad teiega inspektoritega  sellist kassihiiremängu, et on alamõõdulist kala  ja seda peidetakse ja tullakse hiljem järele. Ja. Seda me näeme igal aastal et. Alamõõduline kala pannakse eraldi kotti ja mõõduline kala  eraldi kotti. Ja kui inspektor tuleb kontrollima, on olnud juhuseid,  kus me siis näidatakse see kott ette, kus on mõõduline kala sees,  aga 10 sammu eemal on peremeheta kott, mis on täis  alamõõdulist kala. Ja kõik ütlevad ei tea kelle oma, see on. Kas selline rikkumiste arv või tase on aastatega jäänud  vähemaks või püsib enam-vähem sellisel samal tasemel? Aasta kokkuvõtteid, teeme siis seda kontrollide arvu,  vaatame avastatud rikkumisi, nad on ikka enam-vähem samal tasemel. Mis on muidugi kahju, et me teeme nagu tööd,  aga, aga ega jah, me tahaks, et neid rikkumisi väheks jääks,  see vähemaks jääks. Õhtupoolikul ootavad inspektorid Pärnu lahe jäält saabuvaid kalastajaid,  et vaadata üle nende saak. Võtab 19. Peab olema. Ühtegi ei tohi olla alamõõdulist, kui te ütlete,  et üks teie oma, teine on tema oma, siis on ikka mõlemal üks  ja kajaka. Nii see ei lähe. Mul oli juba tahtmine hakata rõõmustama,  et täna on teil väga hea päev, et polegi rikkujaid. Aga siiski on tuldud kaldale alamõõduliste ahvenatega. Just nii, ma arvan, et sel nädalal on see juba kolmas rikkumine,  kolmas neljas rikkumine, et nädala kohta viie päeva kohta on  seda väga palju juba. Paraku tuvastasid keskkonnainspektorid samal nädalal Pärnus  kokku kuus juhtumit, kus püüti alamõõdulist kala. Paaril korral oli kalastajatel tasumata püügiõigus  ning jäält leiti ka anonüümne kott nelja kilo ahvenaga. Mida inimestele meelde tuletada, miks on ikkagi oluline,  et me ei püüaks neid väikseid kalu ja et me püüaks liiga  palju kalu? Kindlasti ka seda, et, Et kalad ei ole siin Liivi lahes suguküpsed Väinameres,  samuti Liivi lahes, Väinameres ei ole suguküpsed,  nad ei ole võimelised arenema ning meie kalade osakaal ei  hakkagi mitte kunagi suurenema. Kui me pidevalt püüame alamõõtu välja või liiga palju kala välja. Loodus võib olla ilus ja elamusi pakkuv või karm  ja katsumusterohkem sõltub, kuidas sellesse suhtuda  või kuidas loodusesse minemiseks valmistuda. Täna lähevad seitse last metsa ja ellujäämislaagrisse,  mis loodetavasti lähendab neid loodusega terveks eluks. Nonii kutid siin siis hakkamegi tegema seda  ellujäämislaagrite värki, aga siin magab härra ise täna,  kes siis? Nii-öelda teie onni kütab ja lõket soojas hoiab,  et teile ehitame siia platsi peale, siis koos ehitame ühe varjualuse. Morskotanski superselteri super onni, ehitame et onni,  teeme siis siia selle puu ja selle puu vahele. Ja teid on täpselt nii palju, et saate ilusti ilusti kaissu võtta. 11 siia. Kuidas sa paned selle, kas kellelgi on mõte? Laagri juhendaja Alvar Sõmer on ametilt pottsepp,  kuid tuntud ka oma looduses ellujäämise ja eriti  primitiivsetest vahenditest tule tegemise oskuste poolest. Alvar on koos oma perega palju metsalaagrites käinud  ning tema pikad kalastus ja metsalaagrite videoreportaažid  on viie aasta jooksul kogunud Youtube'i keskkonnas üle 1,7  miljoni vaatet ise õhtune jäm käib ühel hetkel,  sa hakkasid siis tegema laagreid, et miks sa neid laagreid  siis hakkasid tegema. Looduses oli tühja kohta, nõudlus oli ja päris palju küsiti  meie käest, et äkki äkki saaks ka meie laps kaasa tulla  täiega metsa ja niimoodi siis me algul oma poiste pereid  võtsime kaasa ja siis tekkis üks mõte, et aga,  aga miks mitte siis teha, teha päris laagreid,  kohe võtta neid lapsi rohkem metsa kaasa  ja õpetada neile teadmisi edasi. Laagris olete juba mitmendat korda? Esimest korda. Aga miks te tulite siia, sest meile tundus,  et see on lahe koht ja, ja kuna me oleme näinud ainult nende  laagrite kohta ka veidi mis teile just eriti meeldib  selle laagri puhul, noh, ma arvan, et see on see,  et õues ööbimine ja nagu looduslikult asjade tegemine mitte  nagu ellujäämine ja mitte ekraani vahtimine iga päev. No nüüd on tiimitee, kas suudate nagu üks mees tööd? Võib öelda, et ta on valmis, vajadusel teeme pisikesed  täiustused veel, aga, aga ütleme, on valmis,  paneme sinna põhja alla kile ära ja tegelikult saate oma  magamisasjad sisse ära viia. Hakkame lõpuks tuld tegema, kõhud on tühjad  ja mul on tunne, et varsti te panete need kartulid  ja asjad siin toorelt nahka, kõik on ju,  on nii, on ju. Ega vahet ei ole ju, mis see tähtsus ongi niisugune pool ellujäämislaager. Mida otsime, siis otsime kuuske või mändi,  püsti seisvat, onju ja sellist. Ja kõige parem veel kui koort ka peale ei ole,  aga püsti seisev võimalikult sirge. Metsas on tegelikult väga äge ja lastele tegelikult kõigile  väga meeldib metsas, neile meeldib palju rohkem metsas kui nutitelefonides. Oma lastega on selline asi, et kui. Noh, nad ei ole loomulikult nutivõõrad, neil on arvutid,  neil on telefonid, aga kui ta istub seal arvutis  ja ma ütlen poisid metsa, siis need telefonid  ja arvutid lendavad niimoodi sekundi pealt ja,  ja nad tulevad metsa, sest neile tegelikult meeldib. Metsas palju rohkem kui kui nendes nutiseadmetes. Ilma lumeta, taskud täis, taskud täis, seda läheb palju. Milline see oksa osa kõige kuivem võiks olla  või kõige paremini süttiv? Ja miks ta hästi puu lähedal ja. Ja mida puu lähemalt, no te teate kõik juba,  mida puu lähemalt sa selle läbi võtad, seda vaigusema tüki  sa saad. Puu murdunud oks on vaiku täis ja eriti siit puu lähedalt. Kas neid oskusi, mis ja kogemusi, mis nad siit saavad,  on ka tulevikus neil vaja? Täiesti vabalt võib vaja minna jaa. Et. Eestis küll on suhteliselt haruldane metsas ära eksimine  ja et siin peaks nüüd neid ellujäämisoskusi kasutama. Aga Need oskused, mis me õpetame, ei ole ainult ellujäämisoskused,  vaid ka oskus näiteks korjata õiget seent,  õiget taime. Õiged marja kasvõi kasvõi lihtsalt õiged lõkkepuud,  leida metsast või, või, või midagi sellist,  mida ei peagi ära kasutama nüüd kriisi või,  või, või ellujäämise olukorras. Et kui meil metsas ei ole tikke kaasas ega mitte midagi muud,  millega tuld süüdata siis Eesti metsas kõige lihtsam variant,  alternatiiv looduslik On siis primitiivse meetod. Vibupuur ja selle vibupuuri ehitamiseks pole meil  põhimõtteliselt midagi muud vaja kui nuga  ja kuskilt nööri. Aga nööri on meil alati kaasas. Nöör on meil näiteks kapuutsi sees saapa küljes  ja kui tõesti mingit nööri ei ole, siis saame kasutada  näiteks kasvõi loodusliku materjali nagu kuusejuurikas  või või mingisugune kooreriba või koorest punuda nööri. Ja kui me näeme, et see puru meil iseenesest juba hõõgub  siin Jätame. Nühkimise järgi. Nüüd võib niimoodi õrnalt käega Talle õhku juurde lehvitada. On üks huvitav asi. Looduses kasvav must pässik. Mida me saame kasutada nii-öelda kindlustuspoliisina,  kui meil on selline tükk olemas pässikut,  kuivanud pässikut? Passik on väga hea hõõguv. Hõõguv materjal hõõguvate omadustega ja kui meil on selline asi,  siis ma soovitan alati kasutada seda. Katsume siit hõõgumise saada ka pässiku tüki peale. Väga õrnalt puhume seda puru siin. Ja kanname selle hõõgumise üle nii-öelda pässikutükile,  et kui meil nüüd siin midagi ebaõnnestub,  siis meil on teine võimalus ja selle paneme kuskile varju ära. Ja siis poisid, vaadake juba kasetohutükke valmis. Mis võiks olla kuivemad, pühkige pükste peale kuivaks veel. Nii ja siis hakkab. Nii need kaseohud kiiresti. Mis meil olid ettevalmistatud? Aitäh, kui mered need on. No sobivad, pole hullu. No kui rõõmsad te olete, tuli üles, sai väga väga  mis saab, saab teha ja sooja ja saab süüa teha,  saab süüa. Et aga kui me juba üles saime, äkki räägime sellest kolme reeglit,  poisid või. Teate, mis on kolme reegel, et ilma milleta saab inimene  olla kolm minutit. Õige. Ilma millel, mille ta siis kolm tundi Sojata. Jah, siin külmades tingimustes väga külmades tingimustes soojata,  sellepärast ongi see tuli meil siin nii väga oluline. Ilma milleta siis kolm päeva? Ilma milleta kolm nädalat? Ja ja minu lemmikküsimus ilma milleta kolm kuud. Kaaslaseta siis jah, et inimene on sotsiaalne loom  ja ta tahab. Tal on vaja nagu kellegagi suhelda. Et siit siit tulebki see, see me meil tuli siin meie  tingimustes kõige tähtsam oskus on siit võtad  selle alt ära, kõigepealt. Siis võtad ülevalt ära? Siis teed niimoodi mudid niimoodi natukene  ja ongi see koor läinud ja natukene aitab noaga kaasa,  onju? Niimoodi pooleks. Tee veel teistpidi pooleks ja siis lase niimoodi tükkideks  ja ongi kõik. On olnud paar juhtumit, kus laps on olnud täielik mudakoll  hästi must, tolmune ja, ja näppu lõiganud ja,  ja kõike teinud ja vanemad on nii õnnelikud,  oma last sellisena nähes ta tuleb ja ta ütleb,  et issand. Ta pole oma last kunagi näinud  nii õnnelikuna ja mustana. Kas lapsed on tänapäeval loodusest aina kaugenemas? Kahjuks küll, et mida põlvkond edasi, seda kaugemad nad  loodusest on. Sellepärast ongi ka üks äärmiselt oluline põhjus tuua lapsi  järjest rohkem loodusesse ja, ja neid uuesti lähendada loodusega. Kas te ööbite tihti metsas või olete, olete ööbinud? Ja oleme ka. Kas te vahel kardate ka seda metsa? Kui te olete onni, siis vahel midagi kuulete. Mitte ka või, ja see on lahe. Mina olen Eleri Lopp, Valdma, loodusfotograaf,  räägin teile oma kohtumistest karudega. Karudega kohtumist olen ma proovinud ja lootnud päris palju  ja olen teinud väga kõvasti eeltööd, et seda juhtuks. Niisama metsas kõndides neid väga naljalt ei näe. Peab oskama ja teadma, kus neid oodata. Mul on olnud võimalus karusid jälgida varjest väga lähedalt  ja lõpuks tunned karud ära juba nende nägude järgi. Igal karul on oma nägu, et nii emakaru kui isa karu on  arusaadavalt erinevad, et kui inimene, kes karuga pole palju  kokku puutunud, võib öelda, et karu on karu,  aga on ikkagi selgelt arusaadav, et emasel karul on ikkagi  nii-öelda naiselikud näojooned ja isakarul on teistsugused tunnused,  et ema karu madalam ja heledama karvaga ja  ka väiksem kui selline suur isakaru. Ühel suvel, kevade perioodil õnnestus mul jälgida ema karu  kahe pojaga, emakaru kolme pojaga emakaruga nelja pojaga. Ja, ja huvitav on see, et näiteks emakaru kahe pojaga tema  iseloom oli hoopis teistsugune kui teistel emadel,  ta oli ta oli palju rohkem ettevaatlikum  ja kartlikum. Ja mulle tundus, et midagi pidi olema juhtunud  või mingi kogemus, mis teda nii ettevaatlikuks tegi. Kõik loomad ja ka karud on, on erinevad iseloomud,  need on erinevad isiksused. Kui ma neid karupoegi olen jälginud, siis. Väga paljuski meenutavad mulle mu enda laste käitumist,  et mõni mõni laps on rohkem. Kartlikum mõni laps on uljam ja täpselt on  nii ka karupoegadega, et kõigil on oma erinev iseloom. Selles osas oleme nagu karudega üsna sarnane. Mul on õnnestunud karusid pildistada ka,  nii et ma ei ole seda suurt planeerinud. Võib-olla kõige erilisemad kohtumised ongi sellised,  kus karuga. Põrkad kokku juhuslikult. Ühel kevadel õnnestus mul jälgida kahte karu,  kes metsatee peal tundsid ennast üsna rõõmsalt. Nad kallistasid 11 mürasid. Ja näha oli, et sellest kõigest õhkus nii palju elurõõmu ja,  ja, ja sellist isegi öelda, võib öelda, et armastust. Kindlasti on karuga kohtumine inimese jaoks tundmatu  ja võib tekitada hirmu. Aga kui ma karusid tundma olen õppinud, siis ma saan aru,  et tegelikult karudel on veel suurem hirm meie ees. Ja kui me ikkagi teeme ennast nähtavaks karule teeme  ka häält, siis karust ohtu ei ole. Et karu ei pea kartma, pigem ma soovitan sellest hetkest  jätta meelde kõik ja nautida seda hetke.
